← Eesti

1-12-2076/9

Obsah (6)§ 201§ 209§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoobril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-2076 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 201

lg 2 p 2 ja § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Juhtivprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav J.I Isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Jurist Kunnar Korsten RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.I

§ 201lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada J.I

§ 209

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista J.I-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab

§ 74alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde J.I ja OÜ Runso arvelduskontode väljavõtted ühel CD-plaadil ning OÜ Runso ja Swedbank Liising AS vaheline kirjavahetus ühel CD plaadil. Jätta AS Swedbank Liising, AS DnB №rd Liising ja AS Danske Bank tsiviilhagid pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbivaatamata. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.I-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 90 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 90 senti tasumisele ositi 2 (kaks) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on J.I kohustatud esimesel kuul tasuma 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja teisel kuul 217 (kakssada seitseteist) eurot 90 senti. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on

  1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 2 J.I süüdistatakse selles, et tema OÜ Runso osaniku ja juhatuse liikmena omastas ajavahemikul 26.04.2006 ja vähemalt kuni 26.02.
  2. a Tartu linnas ja maakonnas võõrast vara kokku 11 155 720 krooni (712 980,46 euro) väärtuses, so suures ulatuses järgmiselt: 1) 26.04.
  3. a müüs OÜ Runso juhatuse liikmena AS-le SEB Pank Liising roomikekskavaatori JCB JS 210LC (tehasetähis 706665) väärtusega 885 000 krooni (56 561,81 eurot), mis tegelikult alates 02.09.
  4. a kuulus AS-le Hansa Liising Eesti, mille müümiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu nr 0108502L alusel. Temale liisingvarana usaldatud 885 000 krooni maksva roomikekskavaatori võõrandamisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso kasuks; 2) 13.03.
  5. a müüs OÜ Runso liikmena Antsla Vallavalitsusele traktori FOTON FT 404 (tehasetähis TB033837W) väärtusega 206 500 krooni (13 197,76 eurot), mis tegelikult alates 06.03.2008.a. kuulus AS-le Hansa Liising Eesti ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu nr 0193011L alusel. Kui J.I OÜ Runso juhatuse liikmena sai juunis
  6. a traktori Antsla Vallavalitsuselt tagasi, tagastas ta traktori äriühingule, kellelt J.I OÜ Runso esindajana esialgselt ostis. J.I ei olnud AS Hansa Liising Eesti luba vara müümiseks Antsla Vallavalitsusele ega selle tagastamiseks esialgsele tarnijale. Temale liisingvarana usaldatud 206 500 krooni maksva traktori võõrandamisega ja seejärel kolmandale isikule üleandmisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso ja kolmanda isiku kasuks; 3) 15.04.
  7. a müüs OÜ Runso juhatuse liikmena OÜ-le Melior M raskeveotreileri ARB SPM 3D 895 (tehasetähis TX9PP45367B031038) väärtusega 1 062 000 krooni (67 874,17 eurot), mis tegelikult alates 05.03.
  8. a kuulus AS-le Hansa Liising Eesti, mille müümiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu nr 0192880L alusel. Talle liisingvarana usaldatud 1 062 000 krooni maksva raskeveotreileri võõrandamisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso kasuks; 4) 17.04.
  9. a müüs OÜ Runso juhatuse liikmena AS-le DnB №rd Liising haagise ARB SPM 3D 895 (tehasetähis TX9PP45347B031037) väärtusega 1 062 000 krooni (67 874,17 eurot), mis tegelikult alates 05.03.
  10. a kuulus AS-le Hansa Liising Eesti, mille müümiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu nr 0192879 alusel. Talle liisingvarana usaldatud 1 062 000 krooni maksva haagise võõrandamisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso kasuks; 5) 09.05.
  11. a müüs OÜ Runso juhatuse liikmena AS-le Ühisliising roomikekskavaatori Volvo EC140 BLC (tehasetähisega 10455) väärtusega 991 200 krooni (63 349,23 eurot), mis tegelikult alates 13.03.
  12. a kuulus AS-le DnB №rd Liising, mille müümiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisingulepingu nr 059802 alusel. Talle liisingvarana usaldatud 991 200 krooni maksva roomik-ekskavaatori Volvo EC140 BLC võõrandamisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso kasuks; 6) juulis
  13. a müüs OÜ Runso juhatuse liikmena AS-le Hansa Liising Eesti teleskooplaaduri JCB530-70 (tehasetähis 785475C) väärtusega 696 200 krooni (44 495,29 eurot), mis tegelikult alates 27.03.
  14. a kuulus AS-le DnB №rd Liising, mille müümiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu alusel. Talle liisingvarana usaldatud 696 200 krooni maksva teleskooplaaduri võõrandamisega pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso kasuks; 7) 16.07.
  15. a andis OÜ Runso juhatuse liikmena UAB-le Technoliux laaduri CHENG CHONG ZLEH CG956 G (tehasetähis 00177) väärtusega 1 215 400 krooni (77 678,22 eurot), mis tegelikult alates 30.04.
  16. a kuulus AS-le Hansa Liising Eesti, mille üleandmiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu alusel. Talle liisingvarana usaldatud 1 215 400 krooni maksva laaduri üleandmisega UAB-le Technoliux pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso ja kolmanda 3 isiku kasuks; 8) juulis
  17. a andis OÜ Runso juhatuse liikmena UAB-le Technoliux laaduri CHENG CHONG ZLEH CG845 G (tehasetähis 00186) väärtusega 1 097 400 krooni (70 136,64 eurot), mis tegelikult alates 14.07.
  18. a kuulus AS-le Hansa Liising Eesti, mille üleandmiseks tal luba puudus ning mille ta oli saanud enda valdusesse liisinglepingu alusel. Talle liisingvarana usaldatud 1 097 400 krooni maksva laaduri üleandmisega UAB-le Technoliux pani J.I toime selle omastamise OÜ Runso ja kolmanda isiku kasuks; 9) olles teadlik traktorite omaniku AS-i Hansa Liising Eesti seaduslikust nõudest sõidukid koheselt tagastada, ei tagastanud ta alates 11.02.
  19. a AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvaid, kuid liisingulepingute alusel tema ja OÜ Runso valduses olevaid ja/või tema poolt kolmandate isikute kasutusse antud traktorit FOTON FT904 (tehasetähis TD020207M) väärtusega 342 200 krooni (21 870,57 eurot) ja ratastraktorit FOTON 254 (tehasetähis TE033837W) väärtusega 116 820 krooni (7466,16 eurot), omastades seega AS-i Hansa Liising Eesti vara 459 020 krooni (29 336,73 euro) väärtuses; 10) olles teadlik roomik-ekskavaatorite omaniku AS-i Sampo Pank seaduslikust nõudest sõidukid koheselt tagastada, ei tagastanud ta alates 26.02.
  20. a AS-ile Sampo Pank kuuluvaid, kuid kapitalirendilepingute alusel tema ja OÜ Runso valduses olevaid ja/või tema poolt kolmandate isikute kasutusse antud roomik-ekskavaatorit JCB JS 220 LC (tehasetähis 1019205) väärtusega 1 416 000 krooni (90 498,89 eurot) ja roomikekskavaatorit JCB JS 240 LC (tehasetähis 1040235) väärtusega 2 065 000 krooni (131 977,55 eurot), omastades seega AS Sampo Pank vara 3 481 000 krooni (222 476,44 euro) väärtuses; Seega pani J.I toime

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses. Lisaks süüdistatakse J.I selles, et isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, OÜ Runso osaniku ja juhatuse liikmena ajavahemikul 07.05.2007-03.09.

  1. a sai Tartu linnas võõrast vara pettuse teel 3 029 990,90 krooni (193 651,70 euro) väärtuses, so suures ulatuses järgmiselt: 1) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 07.05.
  2. a AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 0162199L-OM, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti roomik-ekskavaatori JCB JS 200 LC (tehasetähis 706367) väärtusega 861 400 krooni. Sama roomik-ekskavaatori oli J.I OÜ Runso juhatuse liikmena juba 25.08.
  3. a müünud samuti AS-le Hansa Liising Eesti ning saanud seadme enda valdusesse liisinglepingu alusel. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise ja vara omaniku kohta valeandmeid, lõi J.I AS Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara omandiõiguse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse mõjul maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 861 400 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 861 400 krooni (55 053,49 eurot), mis laekus 15.05.
  4. a OÜ Runso arveldusarvele; 2) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 06.03.
  5. a AS-iga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 0193007L-OM, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti kompaktlaaduri SUNWARD SWL2810 (tehasetähisega SWL281000195) näidates vara väärtusena 377 600 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud laadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu 4 sõlmimiseks, lõi J.I AS Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 221 500 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 221 500 krooni (14 156,43 eurot), mis laekus 10.03.
  6. a OÜ Runso arveldusarvele; 3) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 13.03.
  7. a AS-ga DnB №rd Liising müügilepingu nr 059792, millega müüs AS-le DnB NORD Liising kompaktlaaduri SUNWARD SWL2810 (tehasetähisega SWL281000195) näidates vara väärtusena 377 600 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud laadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Lisaks oli ta sama kompaktlaaduri müünud juba 06.03.
  8. a AS-le Hansa Liising Eesti. Esitades AS-le DnB №rd Liising hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu sõlmimiseks, lõi J.I AS DnB №rd Liising esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS DnB №rd Liising OÜ Runso arveldusarvele 254 999,97 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 254 999,97 krooni (16 297,47 eurot), mis laekus 17.03.
  9. a OÜ Runso arveldusarvele; 4) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 13.03.
  10. a AS-ga DnB NORD Liising müügilepingu nr 059776, millega müüs AS-ile DnB NORD Liising miniekskavaatori SUNWARD SWE 17 (tehasetähisega SWE1700680) väärtusega 354 000 krooni. Sama miniekskavaatori oli J.I OÜ Runso juhatuse liikmena juba 06.03.
  11. a müünud samuti AS-le Hansa Liising Eesti ning saanud seadme enda valdusesse liisinglepingu alusel. Esitades AS-le DnB NORD Liising hinnapakkumise ja vara omaniku kohta valeandmeid, lõi J.I AS DnB NORD Liising esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara omandiõiguse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse mõjul maksis AS DnB NORD Liising OÜ Runso arveldusarvele 238 999,99 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 238 999,99 krooni (15 274,88 eurot), mis laekus 17.03.
  12. a OÜ Runso arveldusarvele; 5) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 03.09.2008 AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 01108322L, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti minilaaduri BOXER 532DX (tehasetähis BQ0804047) näidates vara väärtusena 436 352,20 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud minilaadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu sõlmimiseks, lõi J.I AS Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 305 446,54 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 305 446,54 krooni (19 521,59 eurot), mis laekus 04.09.
  13. a OÜ Runso arveldusarvele; 6) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 03.09.2008 AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 01108325L, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti minilaaduri BOXER 322D (tehasetähis BQ0803153) näidates vara väärtusena 426 570 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud minilaadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu sõlmimiseks, lõi J.I AS 5 Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 298 599 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 298 599 krooni (19 083,95 eurot), mis laekus 04.09.
  14. a OÜ Runso arveldusarvele; 7) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 03.09.2008 AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 01108324L, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti minilaaduri BOXER 732DT (tehasetähis DT0824633) näidates vara väärtusena 660 800 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud minilaadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu sõlmimiseks, lõi J.I AS Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 462 560 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 462 560 krooni (29 562,97 eurot), mis laekus 04.09.
  15. a OÜ Runso arveldusarvele; 8) eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena 03.09.2008 AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu nr 01108323L, millega müüs AS-le Hansa Liising Eesti minilaaduri BOXER 726DT (tehasetähis DT0826571), näidates vara väärtusena 552 122 krooni. Tegelikult J.I ega OÜ-l Runso nimetatud minilaadurit olemas ei olnud. Vara olemasolu kinnituseks sõlmis J.I OÜ Runso juhatuse liikmena samal päeval sama seadme liisingusse võtmiseks liisinglepingu. Esitades AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumise, vara olemasolu kohta valeandmeid ning avaldades soovi liisinglepingu sõlmimiseks, lõi J.I AS Hansa Liising Eesti esindajas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara olemasolu ja väärtuse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis AS Hansa Liising Eesti OÜ Runso arveldusarvele 386 485,40 krooni. Seega sai J.I OÜ Runso juhatuse liikmena pettuse teel 386 485,40 krooni (24 700,92 eurot), mis laekus 04.09.
  16. a OÜ Runso arveldusarvele Seega pani J.I toime

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja suures ulatuses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 201

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust ja

§ 209

lg 2 p 1, 2 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõista J.I-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui J.I 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 6 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.I süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 2 ja § 209 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitas J.I varalist kahju AS-le Swedbank Liising, kes on esitanud tsiviilhagi 5 225 000 krooni (333 938,36 euro) suuruses summas (1 kd tl 206-211); AS-le DnB №rd Liising, kes on esitanud tsiviilhagi 121 695,50 euro suuruses summas, millele lisandub viivis (3 kd tl 143-144, 5 kd tl 70-82); AS-le Danske Bank, kes on esitanud tsiviilhagi 109 142,48 euro suuruses summas (3 kd tl 175, 5 kd tl 39-69). Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. J.I kriminaalasi saabus Tartu Maakohtusse 06.03.

  1. a. Kohus andis J.I 28.05.
  2. a määrusega kohtu alla ning võttis AS Swedbank Liising, AS DnB №rd Liising ja AS Danske Bank tsiviilhagid menetlusse. Tartu Maakohtu 15.06.
  3. a määrusega kuulutati välja J.I pankrot. Seega tuleb esitatud tsiviilhagid jätta pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas J.I menetluskuludeks on kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,90 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. J.I on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 2 kuu jooskul. Kohus leiab, et J.I taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.