Obsah (6)

§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57§ 68

Ärakiri 4-12-4981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 9. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on D.E-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl 6 on 8.10.2012 kell 08.27 D.E allutatud joobeseisundi tuvastamisele, D.E on nõustunud alkomeetri kasutamisega ja mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0025, taatlustunnistuse nr TTRC-12-

1. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,41 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,36 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl
2. Tl 9 on sõiduki VW Polo reg.nr * andmed ja selle kohaselt D.E juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et teda peeti kinni ja tuvastati joove. Oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud, hommikul ei tarvitanud, eelmisel õhtul sai sauna tehtud ja saun jäi pisut hilja peale ja sai õlut joodud. Magas ligi 8 tundi, ei söönud midagi peale ja arvab, et tänus sellele see juhtus. Tundis ennast suhteliselt julgelt, ei arvanud, et võiks mõne promilli leida. Kahetseb oma tegu. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist D.E poolt. Kohus leiab, et D.E pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. D.E on oma ütlustes selgitanud, et hommikul tundis end suhteliselt julgelt, ei arvanud, et enam võiks mõne promilli leida. Kohus leiab, et teo toimepanemist hooletusest kinnitavad ka D.E tunnistus, et eelmisel õhtul oli tarvitanud lahjat alkoholi, õlut ning asjaolu, et D.E väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,36 mg/l. Arvestades just alkomeetri näitu koosmõjus D.E ütlustega, on usutav, et D.E ei teadnud rooli istudes, et tema poolt eelmisel õhtul tarvitatud alkohol on põhjustanud seisundi, kus tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus suurem kui mootorsõiduki juhile lubatud. Samas leiab kohus, et D.E tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et D.E on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo Ärakiri 4-12-4981 toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et D.E rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega toime väärteo, milline o n kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb D.E ka karistada. Kohtuväline menetleja leidis, et D.E tuleb toimepandud teo eest karistada arestiga, sest D.E on toime pannud ühe raskeima väärteo. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga karistuse osas. Kohus juhib tähelepanu sellele, et D.E on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja seadusandja on ka selle konkreetse teo eest ette näinud nii rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust küsides arvestanud

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.E puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et D.E süü on väike, sest alkoholipiirmäära ületamine oli alla keskmise määra, tegu on toime pandud hooletusest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on D.E tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 15 on karistusregistri teatis D.E kohta. Karistusregistri teatises on D.E kirjas küll üks väärteokaristus, mille kohta on kiri, et see on kehtiv, kuid samas on ka teatises kirjas, et karistusregistri andmete kustutamise tähtaega on 27.10.2011. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest märatud rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Vastavalt teatisele on D.E eelmise väärteo eest määratud rahatrahvi tasunud 27.10.2010, sega selle väärteo kohta karistusandmete kustutamise tähtaeg oligi 27.10.2011 ja sellest ajast alates peaksid andmed asuma arhiivis. Seega on D.E karistamata isik, ta on siiani käitunud õiguskuulekalt ja see tähendab, et kindlasti tuleb kaaluda ka võimalust, et D.E karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. D.E on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle lubatud määra. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal, kuid see ei saa olla karistuse mõistmise ainsaks aluseks. Võttes kokku kõik

§ 56

lg 1 sätestatud ja eelpoolanalüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et D.E tuleks toimepandud süüteo eest karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus. Kohus leiab, et aresti, sarnaselt vangistusega tuleb karistusena mõista vaid siis, kui on põhjendatud arvamus, et kergemad karistusliigid, milleks väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei saavuta karistuse eesmärke. Ärakiri 4-12-4981 Samas tuleb käesoleval juhul karistuse mõistmisel arvestada ka seda et D.E on olnud s eoses väärteo toimepanemisega politsei poolt kinni peetud. Tl 14 on D.E kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub, et D.E on VTMS § 44 lg 1 alusel 08.10.2012 kell 08.15 järgmisel põhjusel kinni peetud – ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidest ei tulene, et D.E oleks olnud isikuks, kes võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda – D.E on täitnud politsei korraldusi, puhunud nii indikaatorvahendisse kui tõenduslikku alkomeetrisse, andnud väärteo kohta ütlused, tal on elukoht, töökoht, ta on avaldanud oma kontakttelefoni. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis viitaks kinnipidamisprotokollis viidatud isiku kinnipidamise alusele. Kohus leiab, et eelkirjeldatud rikkumist – alusetut kinnipidamist - ei ole võimalik enam kõrvaldada ja D.E kinnipidamine 08.10.2012 kell 8.15-09.10.2012 kell 10.20 tuleb VTMS § 44 lg 3 ja

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka.

§ 68

lg 2 kohaselt kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Kohus leiab, et kuna D.E süü ei ole suur - tegu on toime pandud hooletusest, isik tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb, on oma rikkumisest aru saanud, siis kohus leiab, et kuna D.E on reaalselt karistusena juba ära kandnud 1 päeva aresti, s.t raskeima väärteo eest mõistetava karistusliigi, siis see ühepäevane arest on piisav karistus toime pandud väärteo eest ja kohus loeb karistuse kantuks ja D.E tuleb vabastad viivitamatult peale kohtulahendi kuulutamist. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 44 lg 1 p 4, 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, LS §§ 69 lg 5, 224 lg 2,

§§ 56lg 1, 68 lg 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige