1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-6606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 14. september 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-6606 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi se

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista J.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab J.R karistust Viru Maakohtu 01.06.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 (üks) kuu vangistust Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust võrra ja mõisteti J.R liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.09.

1. Kinnipeetav J.R on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kaks viimast karistust mõistetud talle vanglaametniku solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega (kokku on teda vanglaametniku solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatud 3-l korral). J.R on 2-l korral karistatud röövimise eest. Ta on uue kuriteo toime pannud kriminaalhoolduse all olles. Kuritegude dünaamika on jäänud üldjuhul samaks. Viimased kuriteod on J.R pannud toime kinnipidamisasutuses. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on J.R väärtegude toimepanemise eest karistatud 21-l korral, sealhulgas korduvalt on teda karistatud Alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligi 2 aastat ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Kinnipeetavale 11.08.2011 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on määratud järgmised tegevused:
2. Omandada põhiharidus 2011/2012 õ.a. Kinnipeetav J.R lõpetas Jõhvi Gümnaasiumi 9-nda klassi lihtsustatud õppekava alusel.
3. Tegevus-tagajärg seoste analüüs koostöös psühholoogiga, mis aitab negatiivsete emotsioonidega toime tulla 2011/2012 aastal. Kinnipeetav on korduvalt kohtunud psühholoogiga.
4. Võimalusel läbida sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“ 2012 esimesel poolaastal. Kinnipeetav läbis noortele õigusrikkujatele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP 18.01.2012 – 24.04.
6. Olla hõivatud vangla majandustöödel tööoskuste kujundamiseks. Kinnipeetav on hõivatud vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetav täidab ITK-s ettenähtud tegevusi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval J.R on 39 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, millised ta on saanud vangistuse jooksul. Distsiplinaarkaristused on määratud ajavahemikul 09.11.2009 – 27.12.
7. Kinnipeetav J.R pidi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt vabanemisel asuma elama aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub J.R isa A L elukaaslasele, kellega kinnipeetaval on keerulised suhted. 26.06.2012 saabus faksi teel kohtule A L taotlus, kus märgitakse, et J.R elukoht vabanemisel on xxxx. Uus elukoht võimaldab tööl käimist ja järelvalvet. Kohtu nõudmisel on kriminaalhooldusametnik kontrollinud nimetatud eluaseme vastavust elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval 3 J.R on vabanemise korral võimalus elama asuda aadressile xxxx. Korter on viietoaline, elektroonilise seadme paigaldamise võimalus on olemas. Antud aadressil elavad M N ja A L, kes on J.R elama asumise kohta sinna andnud oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetava sõnul on ta õppinud Lähte ÜG-s, Vastseliina SIK-s, koduõppel, Helme SIK-s, Orissaare IK-s kordas
8. klassi väidetavalt 3 aastat. Ta on osalenud kirjandi kirjutamise konkursil. J.R on olnud 2 kuud suulise kokkuleppe alusel abitööline ehitusel oma isa endise tööandja juures. Ta on abistanud isa töökohal ehitustöödel suve- ja koolivaheaegadel, olnud puudega inimese koduabiline. Kinnipeetava toimetulekuoskus on puudulik, vabanemiseelselt sissetulek puudus, millest tulenevalt sooritas varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav kasutas raha oma sõnul mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. J.R on vangla andmetel võlanõudeid 4743,88 eurot. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel ja ka isa saadab harva taskuraha. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on KHIS andmetel suhted isa A Lga olnud halvad. Ema I M elab varjupaigas, on tõsiste ravimatute psüühikaprobleemidega, olnud ravil, psühhoosis teinud pommiähvardusi, lisaks on tal alkoholi- ja hasartmängusõltuvus. Kinnipeetava suhted kasuema P L olid samuti kehvad. Kinnipeetava sõnul on suhted vangistuse ajal lähedastega katkenud. J.R on suhete parandamiseks teinud pingutusi ja saatnud isale kirja, kuid vastust pole. Isa poolt on nooremad õed A-L ja A ning vennad I ja M L, ema poolt vend K M elab xxxx. Kinnipeetava suhtlusringi kuulusid peamiselt kriminaalse mõtteviisiga inimesed, kellega riskantseid otsuseid tehti ja kuritegusid toime pandi. J.R on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest väärteokorras neljal korral. Vägivaldsuse seostamiseks alkoholi tarvitamisega puuduvad andmed. Kinnipeetav hakkas oma sõnul kanepit suitsetama 11 aastaselt, amfetamiini tarvitas harva suu kaudu, süstinud väidetavalt pole, kuid toksilisi aineid (kummiliim, bensiin) nuusutas kõvasti. J.R ilmutab mõningat soovi tarvitamist muuta, olles valmis läbima sotsiaalprogrammi. J.R pole seni väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, olles ametnikega ähvardav, ebaviisakas ja solvav. Diskrimineerivaid hoiakuid vestluse põhjal ei ole täheldatud. KHIS andmetel on kinnipeetaval diagnoositud hüperaktiivsus, ta on läbi käinud praktiliselt kõik sanatoorsed koolid, olnud väikelastekodus, isa oli vägivaldne. J.R jääb puudu sotsiaalsetest oskustest, ta on korduvalt käitunud vägivaldselt, mitte füüsiliselt, vaid pigem kasutab sõnalist vägivalda. Emotsionaalsest ebastabiilsusest tulenevalt kaotab kergelt enesevalitsuse, rikub seadust hetketuju ajel, tunnistab vestluse käigus probleeme, kuid ei saa korduvalt toime pandud süütegusid arvestades aru oma osast probleemide tekkimises, kasutab ebaefektiivseid probleemilahendusi, ei austa teisi inimesi, kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, pikemaajalisi reaalseid eesmärke pole. Kinnipeetav on vabanemisel ohtlik avalikkusele, vanglas on ohustatud ametnikud. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 75%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab J.R ennetähtaegselt vanglast vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, teeb vangla ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7 sätestatud kohustuste panemiseks. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et J.R peamiseks toetajaks vabaduses on tema isa A L, kelle sõnul on ta suhelnud pojaga kinnipidamise ajal telefoni teel, kuid viimasel kahel kuul on suhtlemine harvenenud. Vaatamas ta poega käinud ei ole. Isa sõnul suhtles Andres varasemalt kirja teel ka poolvenna ja poolõega, kuid üle poole aasta tema teada suhtlust ei toimu. Kinnipeetava isa sõnul suhtles J.R vabaduses kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kellest kahe sõbraga on suhted säilinud ka 4 kinnipidamisasutuses viibides. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elab J.R ema I M xxxx varjupaigas. Telefonivestluses võimaliku tööandja M P selgus, et J.R-ile on tal võimalik pakkuda abitöid xxxx ehitusel kuni aasta lõpuni juhul, kui samal objektil töötav isa vastutab oma poja tegevuse eest. J.R kasuema M N on nõus võtma J.R enda juurde elama. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku J.R-ile panna riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on positiivseks, riske maandavaks asjaoluks isa toetav suhtumine. Riske vähendaks kriminogeensest tutvusringkonnast eemalehoidmine. J.R soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on valmis tõestama oma lähedastele, et suudab vabaduses olla ilma seadust rikkumata. J.R avaldas kohtuistungil 29.06.2012, et tema elukoht on nüüd xxxx, sest isa ei ela enam P L koos ja isa sõnul xxx ei ole töökohta. J.R sõnul läheb ta tööle isa juurde ehitusele abitööliseks. Isa A L on xxxx ehituse alal. J.R sõnul ei ole ta sellel aastal distsiplinaarkaristusi saanud. Kinnipeetav võttis omaks, et teda on karistatud vanglas toimepandud kuritegude eest 3-l korral. J.R sõnul on ta ennast parandanud, ta käib tööl, ta ei keeldu tööst ilma mõjuva põhjuseta, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud põhihariduse, plaanib kutsehariduse omandada, kuid selleks peab ta enne täiskasvanute gümnaasiumis
9. klassi lõpetama. 28.08.2012 saabus J.R-ilt kohtule kiri, kus ta täiendavalt selgitab oma võimaliku vabanemisega seotud asjaolusid. Ühes kirjaga saatis ta ka tunnistuse kognitiiv-käitumusliku noorteprogrammi EQUIP läbimise kohta ajavahemikul 18.01.2012 – 11.04.
10. Kinnipeetava isa A L saatis kohtule faksi teel garantiikirja, et tema garanteerib J.R-ile vabanemisel ametliku töö enda juures. Prokurör ei toetanud kinnipeetava J.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest J.R iseloomustusest nähtub, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, 2 viimast kuritegu on toime pandud vanglas ja kolmas, keskmine karistus on katseajal toimepandud kuriteo eest. J.R on 39-l korral distsiplinaarkorras karistatud. Samuti ei toeta ka vangla J.R tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et kinnipeetav J.R tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest tema elukohas on võimalik kohaldada elektroonilist valvet ja on garantiikiri, mis kindlustab talle töö oma isa juures. Mis puutub kuriteo toimepanemist katseajal, siis selline asjaolu on enamusel tingimisi enne tähtaega vabanenutel, sest esimesel korral vanglasse praktiliselt ei sattutagi. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärk täidetud, et vältida isiku poolt kuritegude toimepanemist tulevikus. Kontrollnõuetega vabanemine on tõhusam, kui vabanemine peale karistuse kandmist. J.R on asunud paranemise teele. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ja täiendavalt kohtule menetluse ajal saadetud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.R ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne 5 tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, sealhulgas 2-l korral on teda karistatud esimese raskusastme kuriteo – röövimise eest. Juba esimesel kriminaalkorras süüdimõistmisel karistati J.R šokivangistusega, kuid ta pani talle määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Eraldi väärib märkimist, et J.R on üldse kokku 3-l korral ja 2-l viimasel korral karistatud KarS § 275 järgi vanglaametniku solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kinnipeetaval on 39 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised on talle määratud erinevate rikkumiste eest ajavahemikul 09.11.2009 – 27.12.
11. Eeltoodu võimaldab teha ühese järelduse, et isegi vanglas ei ole J.R suutnud käituda seaduskuulekalt. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J.R vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaatamata sellele, et J.R on kindel elukoht ja isa A L poolt garanteeritud töökoht, eksisteerib kohtu arvates J.R puhul reaalne oht, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist J.R puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 75%, mis on väga kõrge %. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades oleks kohtu arvates põhjendamatu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76;

§ 426

, 432, 384, 387 kohus ei vabasta J.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.R kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt J.R-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista J.R-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse. 6

1. J.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.R 1-116606 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
3. oktoobril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne