1-13-6924/4

(13267000302)Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Kaido Tuulemäe Kriminaalasi Z.S süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav Z.S Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: x xxx x x x x puudub puudub Süüdi tunnistada Z.S KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,61) so 922 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista Z.S-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 ning tasu riigi õigusabi eest 108 €. 1

(3)5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 € 1-13-6924 Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Selgituseks märkida „Z.S 1-13-6924 rahaline karistus“. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
2. Selgituseks märkida „Z.S, 1-13-6924 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 26.07.2013 kella 23.04 ajal Pärnu maakonnas Vändra vallas Vändra alevis J. V. Jannseni tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz 220 [xxx], olles alkoholi tarvitamisest joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 0,87 mg/l, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 sätteid. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Z.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles Z.S-i süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,61) so 922 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Z.S-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme 2

(3)1-13-6924 asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 108 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 86.40 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18.00 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21.60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 16.04.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rubo Kikerpill kohtunik 3