← Eesti

1-13-6315/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIM Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6315 (13230108532 ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig

§ 139

lg 2 p 2 järgi; 2) 28.01.2000.

§ 139

lg 2 p 2 järgi; 3) 19.12.2000.

§ 139

lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi; 4) 02.10.2001.

§ 15lg 2 - § 139 lg 2 p 2, 3, 202'5 lg 1 järgi; 5) 02.10.2002.a Tallinna Linnakohtupoolt Kr

K § 139 lg 2 p 2 järgi; 6) 20.02.2003.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 7) 26.07.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 - 25 lg 2 järgi; 8) 30.11.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 9) 01.03.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 10) 28.06.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 11) 28.08.2007.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi, 12) 14.03.2013.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse ärakandmist 10.05.2013.a., karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi P.M KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. ja mõista Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt P.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada P.M-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.07.2013.a.. Välja mõista P.M-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD P.M on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem karistatud süstemaatilise varguse eest ( 14.03.2013), uuesti 08.07.2013 kella 10.10 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Selver AS-le kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56 kaks jumestuskreemi kogumaksumusega 25.20 eurot, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega P.M pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.M tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 08.07.2013.a Merimetsa Selveris võttis kaks jumestuskreemi ning möödus kassast kauba eest maksmata. Tapeeti kinni turvatöötaja poolt. Kauba varastas müügiks. /tl 10-11/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütlust täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja E. C ütlustega selle kohta, et 08.07.2013.a. Paldiski mnt 56 Selveris nägi, kuidas punases särgis mees võttis riiulilt 2 kosmeetika toodet ning möödus kassast kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ning leiti kaks jumestuskreemi koguväärtusega 25,
  2. Kaup tagastati /tl 4-5/; Rimi avaldusega /tl 2/; 14.03.2013.a. Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-2472, millega karistati P.M KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 22/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et P.M isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt P.M vabanes viimase karistuse kandmiselt 10.05.2013.a. ning uue varavastastekuriteo pani toime vähem kui kahe kuu mööndusel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud P.M-i elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks.(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6613). Seega P.M pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistus raskendavad asjaolud puuduvad. P.M on kriminaalkorras karistatud 12 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud, sh NPAS § 15-1, AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. P.M puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. P.M-i suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06) Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogset kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elad õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrva obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada P.M on varasemalt kor duvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPAS § 15-1 järgi. Karistusandmetest nähtuvalt on tegemist narkosõltlasega. See asjaolu suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemiseriski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab, e P.M-i suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult r eaalse vangistuse kohaldamisega. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et P.M on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.