§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus T.N süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.08.2013 kell 20.50 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Sinialliku külas Ramsi Ühendustee 3 km mootorsõidukit Volkswagen Jetta registreerimisnumbriga 030 TFD joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,82 mg/l kohta). Seega pani T.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtu põhjendus Süüdistatava T.N, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07. augustil 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on T.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja T.N-ile määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx. T.N-ile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav T.N väljendanud oma tõelist tahet. 2 Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav T.N tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepe on sõlmitud kiirmenetluses.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43,20 eurot. Kriminaalasjas T.N kaitsjana kohtuistungil määratud korras esinenud advokaadi Raul Tosmann aruande kohaselt on kaitsja osutanud õigusteenust summas 21,60 eurot. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 eurot ja õigusabi tasu 64,80 eurot - riigieelarve tuludesse.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.