lg 2 p 4, 5, 8; § 200 lg 2 p 4, 8; § 114 p 1, 4, 5 ja § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
lg 2 p 4, 5, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust;
järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.
p 1, 4, 5 järgi mõistis kohus Z.I õigeks.
64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg ning Z.I-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama alates 22.12.2006. Z.I-lt mõisteti välja ka menetluskulud, s.h ekspertiisikulud 36 693 kr. Maakohus arutas Z.I-le esitatud järgmisi süüdistusi. Z.I-le
lg 2 p 4, 5, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud varguse, avaliku varguse ja röövimise eest, 06.01.2005 kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris, aadressil XXX, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, rebis A. S. käest viimasele kuuluvad korterivõtmed ja kasutades neid, varastas A. S. korterist mobiiltelefoni №kia 3310, maksumusega 1287 krooni ja raha summas 25 krooni. Z.I-le
lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud röövimise eest, 15.02.2005 kella 17.00 paiku, olles alkoholijoobes, bastionil, mis asub XXX, tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil tõukas O. S. , tekitades talle jalavigastuse, ja rebis ta käest koti maksumusega 500 krooni, milles oli raha: 100 USA dollarit (1 204 krooni), 6 000 krooni, 12 000 rubla (5 160 krooni), mobiiltelefon maksumusega 1 500 krooni, kosmeetika maksumusega 1 000 krooni, võtmed maksumusega 430 krooni. Kui O. S. eest astus välja tema elukaaslane A. D. , lõi Z.I A. D. pudeliga näkku, tekitades näovigastuse. Z.I-le
järgi esitatud süüdistus selles, et tema 06.09.2005 kella 17.30 paiku, olles alkoholijoobes, XXX viiendas trepikojas, aga ka teel Narva politseiosakonda ja alkoholiekspertiisi teostamise ajal, solvas politseitöötajaid A. T. ja D. K. ebatsensuursete sõnadega. Z.I-le oli süüdistus esitatud ka
p 1, 4, 5 järgi ja maakohus mõistis ta selles õigeks ning selles osas apellatsiooni ei ole esitanud. Z.I end üheski kuriteos süüdi ei tunnistanud. Maakohus asus seisukohale, et Z.I süü on tõendamist leidnud talle
Z.I süü
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises luges maakohus tõendatuks käesolevaks ajaks surnud kannatanu A. S. ütlustega, kes rääkis, et just 06.01.2005, kui tema hakkas oma naabrite N. korterist ära minema, võttis Z.I temalt ära korteri võtmed ja läks tema korterisse. Pärast Z.I jooksis korterist välja, pani end N. juures riidesse ja läks ära. Korteri ülevaatamisel avastas ta koheselt tumesinist värvi 2 mobiiltelefoni №kia 3310 ja suure toa laual olnud 25 kr kadumise. Telefon oli olnud kapi peal laadimas. Laadija oli alles. Kui mees jooksis tema korterist välja, karjus ta: „Anna telefon tagasi!“, kuid Z.I ei reageerinud. Kohus luges kannatanu ütlused usaldusväärseteks, objektiivseteks ja kooskõlas olevaiks tunnistaja Z. M. ütlustega, kes andis ütlusi, et õde A. S. , rääkis, kuidas naabrite sugulane sisenes õe korterisse ja lahkus sealt kiiresti. Õde avastas koheselt telefoni kadumise. Avalduse politseisse kirjutasid nad hiljem, sest õde arvas, et meesterahvas annab varastatud telefoni tagasi. Ta usub õde, õel ei ole mälulünki, õde küll tarvitas alkoholi, kuid ei valetanud. Kohtu hinnangul A. S. selgitas loogiliselt, miks ta ei esitanud avaldust politseisse koheselt. Kannatanu on küll ka pöördunud psühhiaatri poole, kuid kohtu arvates see, samavõrd kui kannatanu viibimine alkoholijoobes kuriteo hetkel, ei tähenda veel, et isik ei ole võimeline andma asja tehiolude kohta õigeid ütlusi. Lisaks luges maakohus süüdistatava süü tõendatuks A. S. poolt Z.I fotol äratundmiseks esitamise protokolliga. Tunnistajate G. ja A. N. ütlusi kohus tõenditena ei kasutanud, kuna nende kohtus antud ütlused olid osaliselt vastuolus nende kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nad ei andnud mõistlikke selgitusi ütluste muutmise põhjuste kohta. Kohus luges paljasõnalisteks ja põhjendamatuteks süüdistatava ütlused, et kannatanu telefon kadus ära 2. jaanuaril ja et A. S. politseitöötajate surve all laimas teda. On tuvastatud, et enne vargust kannatanu ja süüdistatav omavahel tuttavad ei olnud ja seoses sellega ei olnud kannatanul ka põhjust süüdistatava laimamiseks. Maakohus leidis, et Z.I kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Maakohus luges tõendatuks Z.I süü ka
Tema süüd tõendavad O. S. ja A. D. ütlused, kes samal päeval pöördusid politseisse ja arstiabi järele. O. S. ja A. D. kinnitasid oma ütlusi ka vastastamistel süüdistatavaga. Kohus leidis, et ei ole alust mitte usaldada kannatanute ütlusi, kuna need on kooskõlas nii omavahel kui teiste kohtulikul uurimisel kogutud ja avaldatud tõenditega kogumis, ja nimelt: A. D. kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, Narva Linnahaigla tõendiga O. S. kohta, samuti - tunnistaja R. D. ütlustega, kes teab, et talvel oli S. tõugatud ja ära võetud kott, milles oli raha ja - tunnistaja T. S. ütlustega, kes andis ütlusi selle kohta, et tütre O. S. jutu järgi ta teab, et Z.I tõukas tütart, võttis temalt ära tema koti, ning lõi A. pudeliga. Tõukest tütar väänas jala välja. Sellest rääkis tütart talle kolme päeva pärast peale nimetatud sündmusi. Kohus leidis, et asjas ei ole tuvastatud põhjusi, mille pärast oleks kannatanutel olnud kasulik süüdistatavat laimata. Kannatanud kohtuistungil avaldasid, et neil ei ole Z.I-le mingeid materiaalseid nõudmisi. O. S. l kuriteo toimepanemise hetkel mobiiltelefoni ning vähemalt 100 USA dollari olemasolu kinnitab aga tunnistaja T. S. Kohus leidis, et Z.I ütlused sündmuse asjaolude kohta ei ole põhjendatud, need on vastuolus teiste tõenditega. See puudutab süüdistatava ütlusi selles, et konflikt bastionil A. D. toimus raha pärast, mille too olevat V. S. korteris tunnistaja I. D. taskust välja tõmmanud. Need süüdistatava ütlused on ümber lükatud nii I. D. kui kohtus avaldatud tunnistaja V. S. ütlustega. Samuti ei vasta faktilistele asjaoludele süüdistatava ütlused, et kannatanute saabumisel tema koju, peale seda, kui ta läks neist lahku bastionil, A. D. näol ei olnud mingeid vigastusi. A. D. näol vigastuste olemasolu märkisid politseitöötajad D. K. ja A. T., kelle poole kannatanud pöördusid vahetult peale juhtunut ning kes andsid ütlusi, et nende 3 poole 15.02.2005 peale kella 17.00 pöördunud A. D. ja O. S. olid adekvaatsed, nende näol ja riietel oli näha vigastusi (verd, marrastusi). Seega, kuna kohus tuvastas, et süüdistatava ütlused on vastuolus teiste tõenditega, võttis kohus aluseks O. S. , A. D. ja tunnistajate R. D., T. S., I. D. ning V. S. ütlused. Z.I süü talle
Kohus tuvastas, et süüdistatav praktiliselt ei eita politseitöötajate solvamist, kuid väidab, et see oli vastuseks politseitöötajate poolt kasutatud vägivallale tema suhtes. Maakohus süüdistatava väiteid ei uskunud, vaid leidis, et toimikumaterjalidest nähtuvalt olid kannatanutel - politseitöötajatel A. T. ja D. K. - seaduslikud alused süüdistatava toimetamiseks meditsiiniasutusse ning seejärel politseisse, kuna ta viibis avalikus kohas, s.o elamu trepikojas, alkoholijoobe seisundis ning oma käitumisega rikkus ühe elaniku rahu, tagudes korteri uksele. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli Z.I keskmises alkoholijoobes. Kannatanute ütlustest tulenevalt Z.I mõistis, et tema ees seisavad politseitöötajad ning vaatamata sellele haaras kätega nende vormiriietusest ja väljendus politseitöötajate aadressil ebatsensuurselt. Mingeid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid Z.I löömist politseitöötajate poolt, kriminaalasjas ei ole, ja seega luges kohus paljasõnaliseks süüdistatava ütlused tema peksmisest. Z.I-le karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Kohtulikult on teda varem karistatud kuuel korral. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Z.I kohtueelse uurimise ja kohtuliku uurimise ajal ei ole avaldanud mingit kahetsust oma tegude suhtes. Lähtudes eeltoodust ning arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, on teda võimalik mõjutada ainult reaalse vangistusega raskema kuriteo, s.o
Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Z.I vaidlustab kohtuotsuse süüdistuse terves mahus, s.h temalt ekspertiisikulude 36 693 kr väljamõistmise, kuna ekspertiis oli tehtud tapmise süüdistuses, milles ta õigeks mõisteti. Z.I süüditunnistamises
Kohus ei arvestanud, et A. D. l ja O. S. l ei olnud tema suhtes mingeid pretensioone. Kohus on hinnanud kannatanute ütlused objektiivseteks, kuid neis on vastuolud ja vale. Maakohus viitas I. D. ütlustele. Samas on tunnistaja rääkinud, et A. D. palus temalt 25 kr, mis näitab, et kannatanutel raha ei olnud. Kui kannatanutel ka oleks olnud raha, oleks see olnud A. D., aga mitte O. S. l kotis. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et politseinikud D. K. ja A. T. nägid kannatanuid pärast kl 17.00, kuid tema läks neist lahku kl 14.00. Kannatanud tulid talle koju kl 14.30 ajal, emal olid külalised ja samuti nägi kogu trepikoda nende tulekut. Tema sel ajal magas kodus ja talle räägiti, kuidas nad tulid. O. S. ei seisnud jalgadel, kukkus korduvalt. Selle põhjuseks ei olnud vaid naise tugev joove, vaid naine tuli koos A. D. ga ja vigastatuna. Kohus jättis tähelepanuta, et A. D. ja O. S. pöördusid haiglasse kl 22.30, oli möödunud 9 tundi ajast, mil nad käisid tema juures. Ta esitas taotluse üle kuulata naistaksojuht, kes võiks tema sõnu kinnitada, kuid taotlust ei rahuldatud. Veel osundab Z.I A. D. isa ütlustele, kes iseloomustas oma poega negatiivselt. Samuti O. S. ema tunnistas, et tütre elukaaslane A. D. pidevalt peksab tütart, on pidevalt joobes, kusagil ei tööta. A. D. on korduvalt karistatud isik, mõlemad kannatanud ei ole kunagi töötanud. A. D. oma korterit ei müünud, vaid see võeti ära võlgade katteks. Z.I vaidlustab ka tema süüditunnistamise
Kannatanu A. S. ütles vastastamisel, et mäletab hästi, et telefon kadus 06.01.
p 1, 4, 5 järgi mõisteti Z.I õigeks ning sellesse puutuvad ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud. Kohtuotsus tuleb tühistada osaliselt, s.o menetluskulude, sh ekspertiisikulude summas 36 693 krooni välja mõistmise osas Z.I. Ülejäänud osas on apellatsioon põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb ülejäänud vaidlustatud osas jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis vaidlustab Z.I temalt ekspertiisikulude 36 693 krooni välja mõistmise, põhjendusel, et ekspertiisid teostati tapmise süüdistusega seonduvalt, kuid selles mõisteti ta õigeks. Ringkonnakohus leiab, et Z.I väited eeltoodu osas on põhjendatud. Maakohtu otsuse kohaselt mõisteti Z.I-lt välja menetluskulud summas 54 178.66 krooni, sh ekspertiisikulud summas 36 693 krooni. Maakohtu otsusega mõisteti Z.I süüdistuses
Seoses õigeksmõistmisega oleks tulnud need ekspertiisikulud, mis olid seotud eelnimetatud süüdistusega, jätta riigi kanda. Ringkonnakohus muudab eeltoodu osas maakohtu otsust ning jätab kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 4685 krooni (1 kd, tl 82), trassoloogia ekspertiisi kulu summas 3360 krooni (1 kd, tl 187), DNA ekspertiisi kulu summas 21 900 krooni (1 kd, tl 192), täiendava DNA ekspertiisi kulu summas 1460 krooni (1 kd, tl 198) ja jäljeekspertiisi kulu summas 2880 krooni (1 kd, tl 206), kokku summas 34 285 krooni riigi kanda, kuna nimetatud ekspertiisikulud olid seotud Z.I-le esitatud süüdistusega
Z.I-lt kuuluvad välja mõistmisele need ekspertiisikulud, mis ei ole seotud
§-ga 114 p 1, 4, 5, need on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu (1533 krooni), kohtuarstliku ekspertiisi kulu kannatanu A. D. suhtes (2875 krooni) ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kulu ( 121 krooni), kokku ekspertiisikulud summas 4529 krooni (1 kd, tl 108, 2 kd, tl 22, 136). Seega, kokku kuulub Z.I-lt välja mõistmisele menetluskulud summas 19 893.66 krooni. Apellatsioonis Z.I taotleb õigeksmõistmist
Süüdistatav ei ole nõus sellega, et kohus on süüdimõistmisel aluseks võtnud kannatanute A. D. ja O. S. ütlused, mis ei ole tõesed ja on vastuolulised. Samuti on kohus jätnud vajaliku tähelepanuta tunnistajate I. D., R. D. ja T. S. ütlused. Kokkuvõtvalt, süüdistatav taotleb juba maakohtu poolt hinnatud tõenditele teistsuguse hinnangu andmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas kõiki antud kuriteosse puutuvaid tõendeid kogumis ning põhjendatult tunnistanud Z.I süüdi röövimises kannatanute O. S. ja A. D. suhtes. Maakohus on põhjendatult hinnanud usaldusväärseteks kannatanute ütlused, kuna nad on olulises osas omavahel kooskõlas, samuti kinnitavad nende poolt antud ütlusi A. D. suhtes teostatud kohtuarstlik ekspertiisi akt, Narva haigla tõend O. S. kohta. Kaudselt kinnitavad kannatanute ütlusi ka tunnistajate R. D. ja T. S. ütlused. Z.I viited eelnimetatud tunnistajate ütlustele, milles iseloomustatakse kannatanuid negatiivsest küljest (väidetav vägivalla kasutamine A. D. poolt O. S. suhtes, A. D. varasem karistatus, töötus, alkoholi tarvitamine, jne), ei ole sellised asjaolud, mis seaksid kahtluse alla kannatanute poolt Z.I suhtes antud ütlused. Lisaks sellele, ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks peaksid kannatanud Z.I alusetult süüstama. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa kohtuotsuse 5 tegemisel aluseks võtta Z.I ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga Z.I süü tõendatusest röövimise toimepanemises kannatanute O. S. ja A. D. suhtes ning ei pea apellatsioonis toodud väiteid niivõrd kaalukateks, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise eeltoodud osas. Z.I ei ole nõus süüdimõistmisega
Süüdistatav leiab, et maakohus on alusetult lähtunud kannatanu A. S. ütlustest, kuna need ei ole usaldusväärsed. Süüdistatav viitab seejuures kannatanu alkoholilembusele ning psüühilisele tervisele ning märgib, et kannatanu on vaid oletanud, et tema hõivas kannatanu vara, mitte ei ole seda kindlalt väitnud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust Z.I õigeksmõistmiseks kannatanu A. S. vara varguses. Maakohus on põhjendatult avaldanud kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kuna kannatanu oli kohtumenetluse ajaks surnud (KrMS § 291 p 1). Kannatanu A. S. on kinnitanud, et Z.I on just see isik, kes võttis tema korterist telefoni ja raha 25 krooni ( 2 kd, tl 190-192). Ka vastastamisel Z.I-ga on kannatanu jäänud oma ütluste juurde ( 3 kd, tl 9-17). Kannatanu ütlusi kaudselt kinnitavad ka tunnistajate Z. M. ja O. P. ütlused. Kohus on hinnanud ka tunnistajate G. N. ja A. N. ütlusi ning toonud ära põhjendused, miks kohus leiab, et neisse tuleb suhtuda kriitiliselt. Analüüsitud on ka süüdistatava ütlusi, mille kohaselt kannatanu süüstab teda alusetult politsei surve tõttu. Kohus jõudis järeldusele, et antud väited ei ole millegagi kinnitatud ning on paljasõnalised. Märkida tuleb asjaolu, et kannatanu ning süüdistatava vahel ei ole tuvastanud mingeid vaenulikke suhteid, mis võiksid mõjutada kannatanu ütlusi Z.I suhtes. Süüdistatava viide kannatanu alkoholilembusele, millest tingituna võib ta kuupäevi segi ajada, samuti mitte mäletada, mis asjaoludel telefon ja raha tegelikult kadusid, ei ole põhjendatud. Kannatanu ütlused on olnud piisavalt selged, loogilised ja üheselt mõistetavad. Süüdistavava viide, et kannatanu on saanud psühhiaatrilist ravi, mistõttu võib ta oletada mida iganes, ei ole asjakohane. Tõepoolest on antud kriminaalasja materjalides Narva Haigla tõend, mille kohaselt on A. S. pöördunud aastatel 1989 ja 1993 psühhiaatri poole, kus tal diagnoositi XXX ( 2 kd, tl 194). Ringkonnakohus leiab, et antud tõendis märgitu sidumine käesolevas kriminaalasjas käsitletava kuriteosündmusega on meelevaldne, kuna antud tõendi kohaselt on kannatanu pöördunud abi saamiseks mitmed aastad varem kui käesolev kuriteosündmus aset leidis. Z.I märgib apellatsioonis, et vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses, samas ei ole ta välja toonud ühtegi põhjendust, miks on maakohtu otsus ebaõige ka tema süüdistunnistamises
Ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav mingeid arvestatavaid põhjendusi, miks on kohtuotsus eelnimetatud süüdistuses ebaõige. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus kaaluda süüdistatava võimalikke argumente
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Z.I süü
Maakohus on põhjendatult lähtunud politseitöötajate A. T. u ja D. K. i ütlustest Z.I poolt 06.09.2005 toime pandud solvamise faktis. Ka ise süüdistatav ei eita, et solvas sõnaliselt politseitöötajaid, põhjendades seda asjaoluga, et politseitöötajad kasutasid alusetult käeraudu ning lõid teda. Maakohus on kogutud tõenditele tuginevalt leidnud, et süüdistatava väited politseitöötajate poolt kasutatud vägivallast on alusetud, kuna seda ei kinnita ükski kogutud tõend. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning leiab, et kogutud tõenditega on leidnud tõendamist Z.I süü võimuesindajate (politseitöötajate) solvamises ning antud kuriteo on ta pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Määratud kaitsja vandeadvokaat T. Massalina poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1980 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. 6 Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7 Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.