1-10-15510/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15510 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. mai 2011, Tallinn Kriminaalasi V.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. märtsi 2011 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.V Prokurör Ringkonnaprokurör Marina Kalistratova Süüdistatav V.V, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, Kaitsja Vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-15510 Aleksei 1 V.V süüdistusasjas sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa lugedes KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud 3 kuu ja 13 päevasest karistusest kantuks 1 kuu ja 14 päeva vangistust ning V.V kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada karistuse kandmisele asumise päevast. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
5. V.V süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 05.10.2009.a., 23.11.2009, 04.12.2009, 10.12.2009.a. , 18.08.2010.a. ning karistatud 12.05.2009a. ja 18.01.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi , taas 15.11.2010 .a. kella 15.13 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. AS –le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXX XXXXX X võõra vallasasja - seitse pakki sigarette Marlboro Gold kogumaksumusega 301 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega alustas V.V vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani V.V toime KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse , milline on toime pandud süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
6. Maakohus tunnistas V.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega. Vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas V.V eelvangistuses viibitud aja, s.o. 15.11.2010 (1 päev) karistusaja hulka, kandmata karistuseks luges 1 kuu ja 29 päeva vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 11.10.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 1 kuu 14 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõistis 3 kuud ja 13 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks luges 22.03.2011.a. APELLATSIOON:
7. Süüdistatav märgib, et arvestades rikkumise ühiskonnaohtlikkust, süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase isikut, ei vasta mõistetud karistus karistuse eesmärkidele. Leitakse et õigem on karistus mõista tingimisi. Palutakse vähendada sundraha suurust, kuna tal puudub sissetulek. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS.
8. Kaitsja toetab süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni ja palub kergendada karistust ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
9. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonis esitatud taotluste rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on õigesti tuvastanud, et V.V oli süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.10.2010 aasta otsusega ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 kuulise vangistusega, millest loeti kantuks 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 kuu ja 28 päeva vangistust. V.V, asumata karistust kandma, pani vaidlustatud kriminaalasja materjalide kohaselt uue kuriteo toime 15.11.2010 ehk enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja sätestatut. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-104-10 märkinud, et kohtuotsuste kogumi korral tekib kohtul uue kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus lahendada liitkaristuse mõistmisega seonduv vastavalt KarS § 65 lg-le
10. Jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust pole võimalik korrigeerida järgnevate kriminaalasjade menetlemise käigus. Kui sellist kohtuotsust ei vaidlustatud ega muudetud, tuli olukorras, kus süüdistatav pani toime uue kuriteo, asja arutaval kohtul järgida KarS § 65 lg-s 2 sätestatut ja liita varasema otsuse 3 alusel mõistetud karistus hilisema kuriteo eest mõistetud karistusega. Seadusest tulenev võimalus liitkaristuse mõistmata jätmiseks kohtul sellisel juhul puudub. Seega antud juhul oli maakohus kohustatud V.V-le mõistma liitkaristuse KarS § 65 lg 2 kohaselt nagu on maakohus ka teinud. KarS § 65 lg 2 järgi kahe kohtuotsuse alusel liitkaristuse mõistmisel puudus kohtul õigus ühe liidetava, eelmise jõustunud otsusega mõistetud reaalse vangistuse muutmiseks mis omakorda tõi seaduslikult kaasa mõistetud liitkaristuse reaalse ärakandmise kohustuse. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et V.V asus eelmise, Harju Maakohtu 11.10.2010 aasta otsusega mõistetud karistust kandma 08.03.2011 aastal/ t.lk.50/, seetõttu kohus seaduslikult luges otsuse kuulutamise ajal, so 22.03.2011, eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuseks 1 kuu ja 14 päeva, mille võrra suurendas mõistetud üksikkaristust. Kohtuotsuse kuulutamise ajal kandis V.V eelmise otsusega mõistetud karistust, seega kohus seaduslikult märkis ka karistusaja alguseks 22.03.2011 aasta. Samas ei ole maakohus tema tõkendi osas otsustust teinud ning V.V pole maakohtu vaidlustatud otsuse alusel liitkaristust kandma asunud vaid ta jätkas Harju Maakohtu poolt 11.10.2010 aasta otsusega mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Käesolevaks ajaks on V.V karistuse kandmiselt vabanenud, kuid mõistetud liitkaristus on veel osaliselt kandmata. Kolleegium leiab, et kuna liitkaristuse mõistmine oli seaduslik ja temale mõistetud liitkaristus on veel kandmata, pole alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb ringkonnakohtul teha kohtuotsuses kandmisele kuuluva karistuse ja selle algusaja osas täpsustus sest liitkaristuse kandmine on käesolevaks ajaks katkenud. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks veel märkida, et maakohtu poolt süüdlasele mõistetud karistus vastab nii süü suurusele kui ka süüdlase isikule, on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning mõnekuulise reaalse vangistuse leevendamiseks või mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks ringkonnakohtul seaduslikud alused puuduvad. Apellant on taotlenud jätta osa sundrahast riigi kanda. Ainukeseks põhistuseks on süüdistatav ära toonud sissetuleku puudumise. Kohtukolleegium leiab, et V.V pole tõendanud töövõimetust ega vara puudumist ning asjaolu, et ta eelistab töö tegemisele kuritegelikku käitumist pole aluseks süüdimõistva otsusega igal juhul kaasneva sundraha suuruse vähendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab kandmisele kuuluvat karistust ning karistusaja algust. Apellatsiooni jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND 4