KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-680 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Proku

§ 75lg.4 alusel pikendada A.Z-i katseaega kolme kuu võrra. Krm

S § 180 lg. 1 alusel välja mõista A.Z-ilt menetluskulu -riigiõigusabitasu 38(kolmkümmend kaheksa)eurot ja 35 senti- riigieelarvesse. Menetluskulu kanda Rahandusministeeriumi ühele järgnevast arvetest: nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874; nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise õigus 10 päeva jooksul. 1 Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 10.01.2011. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-11-680 tunnistati A.Z süüdi karistusseadustiku (edaspidi

) § 25 lg 2 - § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.Z 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 1 alusel määrati A.Z-ile kohustus hüvitada K.K.

kuriteoga tekitatud kahju. Kohtuotsus jõustus 25.01.

1. a. Kuna A.Z ei asunud täitma käitumiskontrolli nõudeid ega kohtu poolt määratud kohustust, esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik 30.03.
2. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles A.Z-ile Tartu Maakohtu 10.01.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-680 mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Samuti taotles ta A.Z-i vahistamist KrMS § 429 alusel. Tartu Maakohtu 29.04.
4. a kell 15.00 toimunud istungile, millel tuli arutusele kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne A.Z-ile tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, süüdimõistetu ei ilmunud. Mitteilmumise tingis asjaolu, et isikule ei olnud võimalik kohtukutset kätte anda, kuna ta ei viibinud enda kohustuslikus elukohas. Prokurör leidis, et ilmselt on A.Z oma elukohast lahkunud. Teda on püütud kätte saada ning ta on telefonitsi teatanud, et ta on tööl Saaremaal. Kriminaalhooldajaga A.Z suhelnud ei ole ning oma aadressi teatanud ei ole. Prokurör on seisukohal, et A.Z tuleb kuulutada tagaotsitavaks, kuna hoidub kõrvale karistuse täitmisest. Kui isik tabatakse, siis tuleb ta vahistada ning toimetada küsitlemiseks kohtuniku juurde. Kohus rahuldas prokuröri taotluse, mida prokurör Margit Pärn toetas, kuulutas KrMS § 429 alusel A.Z-i tagaotsitavaks kriminaaltäitemenetlusest kõrvalehoidmise tõttu ning määras viia läbi Tartu Vangla Tartu Linna talituse erakorralist ettekannet arutada kui A.Z on tabatud. A.Z tabati 23.05.
5. Maakohtule teatati sellest 24.05.
6. A.Z taotles riigiõigusabi korras temale advokaadi määramist. Kaitsjaks määrati A.Z-ile advokaat Marko Paabumets Advokaadibüroost In Jure. Kohtuistung. Kohtuistungil 24.05.2011 algusega kell 15.40 selgitas A.Z, et ta on alalises kriminaalhoolduse järgses elukohas elanud. Ta tunnistas oma süüd, et ei ole käinud nõutud aegadel kriminaalhooldusosakonnas. Ta oli nõus katseaja pikendamisega, lubas edaspidi kontrollnõudeid täita. Kannatanuga on kontakt võetud kahju hüvitamise osas. Elukaaslane on viimast kuud rase ja vajab abi ja toetust. Tartu Vangla Tartu Linna Talituse esindaja Anu Aunap jäi erakorralises ettekandes taotletud nõude -A.Z-ile vangistuse täitmisel pööramiseks-juurde. Prokurör Jüri Vissak oli seisukohal et erakorraline ettekanne on põhjendatud ning A.Z-ile tuleks 4 kuuline vangistus täitmisele pöörata. Kaitsja Marko Paabumets taotles leida võimalus ning A.Z vanglasse mitte saata Nõue on see, et elab oma elukohas – A.Z peeti kinni oma elukohas. Pole alust väita muud. A.Z-i poolt toime pandud tegu ei ole nii ühiskonnaohtlik. A.Z pole alkoholi küüsis. Kriminaalhooldus võiks teda survestada. Võiks võtta arvesse seda, et A.Z-i elukaaslasel on sündimas laps. Kindlasti on A.Z valmis oma suhtumist ; võiks määrata A.Z-ile lisakohustusi. 2 Kohtu seisukoht Koos erakorralise ettekandega esitas kriminaalhooldaja ka taotluse A.Z-i vahistamiseks. Kohtunik on seisukohal, et selline taotlus oli põhjendatud ning tuli rahuldada. KrMS § 429 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Erakorralises ettekandes toodud asjaolud, nimelt see, et A.Z ei ole asunud täitma käitumiskontrolli nõudeid ega kohtu poolt määratud kohustust, on sellised, mis annavad kohtunikule piisava põhjuse eeldada, et A.Z-ile Tartu Maakohtu 10.01.
7. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-11-680 mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata ning olid tema vahistamise alused Kohus järgis KrMS § 131 lg 4 nõuet hiljemalt ülejärgmisel päeval tabamisest vahistatu ära kuulata ning küsitleda; kohus vaatas samal kohtuistungil läbi ka erakorralise ettekande A.Z-i kohta kaitsja juuresolekul. Kohus on seisukohal, et erakorraline ettekanne on põhjendatult koostatud ning erakorralises ettekandes toodud rikkumised on aset leidnud, v.a. kindla elukoha nõude rikkumine. Ei ole tõendeid selle kohta, et A.Z oleks oma elukohast lahkunud kauemaks kui 15 ööpäevaks kriminaalhooldajalt luba küsimata. Ta on käinud tööl. Ei ole olnud päeval kättesaadav. A.Z on elukaaslane sünnituse ootel. Sellises seisukorras on A,A.Z vajalik toetada elukaaslast nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kohtunik tõdeb, et A.Z on rikkunud kontrollkohustust , ei ole tasunud kannatanule õigeaegselt kahjunõuet, kuid A.Z oma selgitustes oli valmis end parandama ning nõus katseaja pikendamisega. Kohtunik on seisukohal ,et A.Z-i osas ei ole otstarbekas pöörata vangistust täitmisele, vaid arvestada A,A.Z-i soovi end parandada. A.Z-i osas kriminaalhooldust jätkata. Pikendada katseaga kolme kuu võrra. Vabastada A.Z vahi alt. KrmS § 180 lg. 1 alusel välja mõista A.Z-ilt riigiõigusabitasu 38, 35 eurot riigieelarvesse. Kohtunik. 3