KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3315 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja T.M-i väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi T.M sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Irina REINO Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 17.08.2011 otsus väärteoasjas nr.2330,11,005580 T.M-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot – jätta muutmata. T.M-i kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 23.01.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik xx xx koostas 20.07.2011 väärteoprotokolli nr. AB 1212721 T.M-i kohta selles, et viimane juhtis 20.07.2011 kell 11.40 Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 10,4-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra, sõites kiirusega 94 +- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h). Mõõdetud seadmega Ultralyte 20-20 LTI 100LR nr.UX015115 kauguselt 463,7 meetrit. Juhile kiirusmõõtja näit tutvustatud. Sellega rikkus T.M Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 ja pani toime Liiklusseaduse §227 lg.2 sätestatud väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 17.08.2011 otsusega väärteoasjas nr.2330,11,005580 määrati T.M-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140 eurot. T.M esitas 22.08.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus otsus väärteoasjas tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole väärteootsuses kirjeldatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud. Menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus tunnistaja ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Käesolevas väärteoasjas koostatud kirjeldus ei vasta sellele põhimõttele. Ida Prefektuur oma 20.01.2012 kirjalikus vastuses nr.3.1-1/10452-2 märgib, et kiirusemõõtja, millega mõõdeti T.M-i poolt juhitud sõiduki kiirust, oli nõuetekohaselt taadeldud ja mõõtmine oli teostatud pädeva mõõtja poolt. Mõõdeti just sõiduauto xxx xxx (registrimärk xxx) sõidukiirust ja seda juhtis menetlusalune isik. Menetlus käigus on järgitud menetlusnorme. Ida Prefektuur palub oma kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.M-i kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia 2 kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.2-6), et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub väärteoasi lahen dada kirjalikus menetluses. Ida Prefektuuri 11.10.2011 kirjalikust vastusest nr.10.1-01/25646 Viru Maakohtu 19.09.2011 päringule nr.4-11-3315-259/39980 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub T.M-i kaebuse lahendamisega väärteoasjas kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. T.M-ile on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas T.M rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. Nagu nähtub 20.07.2011 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1212721 ja vaidlustatavast 17.08.2011 otsusest väärteoasjas nr.2330,11,005580, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Eelpoolnimetatud väärteoprotokollist ja otsusest väärteoasjas nähtub, et antud teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Nimetatud asjaolu ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud. Oma kaebuses on menetlusalune isik leidnud, et tema poolt ei ole väärteo toimepanemine, s.o. lubatud sõidukiiruse ületamine, tõendatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Käesoleva asja materjalides asuvast kiirusmõõteseadme kasutamise 20.07.2011 protokollist (t.l.15) nähtub, et T.M-i poolt 20.07.2011 kell 11.40 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teel juhitud sõiduauto xx xx (registrimärk xx) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte 2020 LTI 100LR UX015115 (taatlustunnistuse nr.TTRSS-10/00111), seadme testid tehti 20.07.2011 kell 11.30, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademetata kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto paremal teepeenral ja sõidukiirust mõõdeti 3 paigal seistes, jälgiti kiiremat objekti. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal ja lähenes sõidukite kolonnis. Segavaid faktoreid ei esinenud, mõõtmine toimus ca kolme sekundi jooksul kauguselt 463,7 meetrit. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 94 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka teised asjas kogutud tõendid, m.h. tunnistaja xx xx ütlused. Nimetatud ütlustest nähtub, et tema teostas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas liiklusjärelevalvet, kui Narva-Jõesuu poolt Narva suunas liikus 3 sõiduautot. Kolonni teine sõiduk möödus pärisuunas esimesena liikunud sõidukist ja eemaldus kolmandana liikunud sõidukist. Tunnistaja partner mõõtis teise sõiduki liikumiskiirust. Nimetatud ütlused ühtivad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis osaga, kus on öeldud, et mõõdeti kolonnis liikuva kiirema objekti kiirust. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et T.M-i oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.
- Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 21 km/, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses. Otsuses puuduvad viited karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele. 4 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud T.M-i süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et ei nõustu nende väidetega. Väärteo toimepanemise tõendatuse kohta andis maakohus hinnangu ülevalpool. Maakohus möönab ja peab täiesti võimalikuks, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, kuna need on kantud soovist vabaneda vastutusest ja karistusest. Maakohus põhjendas juba eespool, et peab kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks. Samamoodi on usaldust väärivad ka tunnistaja ütlused, kuna tunnistaja on hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest vastavalt KarS §318 ja §
- Maakohus ei nõustu ka kaebuse väitega selles osas, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusest ei ole üheselt aru saada, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Vastupidi, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt koos põhjendustega märgitud, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Maakohus leiab, et tegemist on arusaadava ja piisava süüdistuse kirjeldusega. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 5