1-11-14315/3

(11237600191)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi U.Z-i süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav U.Z - isikukood xxx; kodakondsus määratlemata; põhiharidusega; elukoht: xxx; töökoht: E OÜ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.04.2010.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 10 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat (kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 8 päeva vangistust) 3-aastase katseajaga; tõkend elukohast lahkumise keeld . RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada U.Z KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 3,20 eurot on 480 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number 1-11-14315 ja süüdimõistetu nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 13.04.2010.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.
2. Asitõend – CD plaat helisalvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2
3. Välja mõista U.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-14315 ja süüdimõistetu nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Otsuse koopia toimetada süüdistatavale U.Z, kaitsjale D. Školjarile ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval ja kaitsjal (Dmitri Školjaril) õigus KrMS § 254 lg 6 alusel käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS U.Z 30.07.2011 kella 00.00 paiku, viibides korteris aadressil Maardu, Xxx, kasutas vägivalda KF suhes: haaras tugevalt kahe käega kannatanu kätest ja surus ta peegli vastu, pärast seda tõukas K. F , mille tagajärjel kannatanu kukkus vannitoa nurka, põrandale. U.Z lõi kannatanut kaks korda jalaga K. F jalgade piirkonda ja ühe korra rusikaga vasaku põsesarna piirkonda. Hiljem tõukas ta K. F kahe käega, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi tugevalt ära selja vastu diivaninurka Oma tegudega tekitas U.Z K. F füüsilist valu ning kehavigastused vastavalt arstitõendile nr 1037: vasaku põse piirkonnas ja vasaku küünarnuki piirkonnas nahaalune verejooks. Hiljem isiku läbivaatuse protokollis on kannatanul fikseeritud parema ja vasaku küünarnuki piirkonnas verevalumid. Sellega U.Z pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. KOHTU JÄRELDUSED Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning U.Z-i süü on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - kannatanu K. F ütlused selle kohta, kuidas U.Z 30.07.2011 teda lõi, põhjustades tervisekahjustusi ja valu (tl. 4-8, 21-25); - 30.07.2011 AS Kallavere Haigla poolt K. F vigastuste dokumenteerimise kaart nr. 1037 (tl. 9), millest nähtuvalt tuvastati K. F vasaku põse ja vasaku küünarvarre piirkonnas nahaalune verevalum; 3 - kannatanu K. F läbivaatuse protokoll, mis on koostatud temale 30.07.2011 vigastuste fikseerimiseks (tl. 10-14), tuvastati paremal ja vasakul käevarrel sinikad; - asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 27-29), kus helistaja kutsub välja politsei, kuna Keemikute 39A koridoris on läbipekstud naine; - tunnistaja N. K ütlused (tl. 32-37) selle kohta, kuidas 30.07.2011 nägi XXX naisterahvast, kes nuttis ja kelle nägu oli katki ja verine; - samuti süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab tehtut. Selgitab, et neil tekkis K tüli. Kuna K viskas tema pihta erinevaid esemeid, võttis tal käest ja tõukas diivani suunas, samuti lõi teda umbes kümme korda käelabaga puusade piirkonda. Kui K kukkus, istus tema peale ning lõi käega näo piirkonda. Ei mäleta, kuidas nad sattusid vannituppa. Ta kahetseb, et tekitas K kehavigastused ja füüsilist valu (tl. 47-57). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. U.Z on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör Natalia Duškina peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus arvestab U.Z-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et tal on olemas elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte aga vangistust. Kohus nõustub ka prokuröri poolt U.Z-ile taotletud karistuse määraga, s.o KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära ehk 480 eurot. Rahalise karistuse päevamäärana on arvestatud miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot. Toimikus olevast õiendist (tl. 73) nähtuvalt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed U.Z-i tulude kohta, sest ta ei ole 2010 aasta ja 2009 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud. Samuti puuduvad andmed temale 2010 aastal tehtud väljamaksete kohta. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades U.Z-i varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. 4 Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS §
5. Kohtunik