järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel on S.K-le mõistetud liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha eelvangistuses viibitud aeg 07–08.04.2011.a, s.o kaks päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S.K-le 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.05.2011.a ja lõpeb 06.09.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 21.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 17.01.2012.a vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S.K on varem kriminaalkorras karistatud 6. korral: 1) 04.02.1992.a Võru Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 ja § 88 lg 2 p 1 ja 2 järgi 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks; 2) 13.10.1993.a Võru Maakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 2, § 195 lg 2, § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi 3 aastat ja 6 kuud. KrK § 41 järgi lõplik karistus 4 aastat vabadusekaotust. 3) 04.11.1996.a Võru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 järgi lõplik karistus 1 aasta ja 11 kuud vabadusekaotust. 4) 30.10.1997.a Võru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 3000 krooni (191,73 eurot). 5) 23.08.1999.a Võru Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 113 järgi 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. 6) 31.08.2005.a Võru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 järgi lõplik karistus 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Tartu vangla ei toeta S.K ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ka prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et S.K on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid, kriminaalkorras on teda karistatud 7-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega (5-l korral), kui ta on viibinud ka katseajal. Vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelviimase karistuse kandmisest vabanenuna sooritas ta juba mõned kuu hiljem uusi kuritegusid, mis olid seotud vägivallaga. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Lisaks on talle individuaalse täitmiskava alusel ette nähtud veel teatud programmide läbimine, millest tulenevalt on samuti tema vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Prokurör märgib veel, et iseloomustavatest materjalidest tulenevalt on ka S.K elukoha küsimus lahtine, kuna ei ole täpselt teada tema elama asumise koht. Sellest tulenevalt ei saa ka hinnangut anda, et kas konkreetne elukoht on talle sobilik või mitte. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leiab, et S.K kuritegelik käitumine võib olla tingitud rasketest oludest, milledesse ta nooruses sattus. Ta on küll üritanud enda elu korda seada, kuid kahjuks pole see õnnestunud. Viimastes kuritegudes, mille eest S.K hetkel karistust kannab on teatav roll ka kannatanule, kes oli kinnipeetava elukaaslane, kes oma käitumisega kutsus esile S.K vägivaldse käitumise. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava ja kannatanu suhtes head ja nad 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.K on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ja vähemalt kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.K on karistatud kriminaalkorras korduvalt ja ta on karistusena ka vangistust kandnud korduvalt. Vaatamata mõistetud, küllaltki pikaajalistele, karistustele, ei ole ta järeldusi teinud. Käesoleval kannab ta karistust erinevate, tõsise vägivallaga seotud kuritegude toime panemise eest, millised ta pani toime vaid paari kuu möödudes eelmise vangistuse kandmiselt vabanemisest. Tegemist ei olnud ühekordse, juhuslikku laadi õiguserikkumisega, vaid korduvalt toime pandud tegudega. Kohus leiab, et sellise kuritegeliku intensiivsusega isiku vabastamine enne tähtaega vangistuse kandmiselt ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskondlikku õiglustunnet. Samuti ei saa jätta tähelepanuta S.K käitumist vangistuse ajal – teda on viimase poole aasta jooksul karistatud kahel korral distsiplinaarkorras. Viimasel korral on karistuseks määratud kartser tingimisi. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Ka puudub selgus S.K võimaliku elukoha osas. Ta on ise nimetanud erinevaid elukohti, kuid kriminaalhooldajal ei ole õnnestunud kontrollida nende sobivust. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et S.K vangistusest vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada S.K-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 70,20 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.