1-12-6909/7

(12230109496)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi L.I süüdistuses KarS 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav L.I 199 lg 2 p 9 eluk Xxx(xxx), ik XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, TP OÜ, baarmen, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.04.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, 214 lg 2 p 1,4 järgi, 2) 03.04.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi liitkaristusega 4 aastat 8 kuud vangistust, vabanes 30.11.2011 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi L.I KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt L.I-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada L.I suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.07.2012.a.. Välja mõista L.I-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD L.I süüdistatakse selles, et tema, olles 15.04.2005 karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 järgi ja 03.04.2007 karistatud Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, taas viibides 14.07.2012 kella 17.30 paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas „Tallinna Kaubamaja“ kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Tallinna Kaubamaja ASile kuuluva „Tommy Hilfiger“ jalatsid maksumusega 97,97 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega L.I pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav L.I tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 14.07.2012.a. Tallinna Kaubamajas nägi ta jalatseid, mis talle meeldisid ning otsustas need varastada. Proovikabiinis eemaldas turvaelemendi ning pani jalatsid kotti. Välisukse juures peeti turvatöötajate poolt kinni. Kahetseb toimepandut /tl 9-10, 12-13/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: • • Tallinna Kaubamaja AS avaldusega nr 132/12 / tl 2 /; õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 2 pöördel/; • • tunnistaja Y. R ütlustega selle kohta, et olles tööl 14.07.2012.a. kella 17.20 ajal Tallinna Kaubamajas nägi, et üks meesterahvas võttis kingad ja läks nendega proovikabiini. Mees väljus kabiinist ilma kingadeta. Ta läks kabiini kontrollima ning leidis sealt ainult hinnasildi ja turvaelemendi. Mees liikus väljapääsu poole ning möödus kassadest kauba eest tasumata ning peeti kinni. Kinnipeetuks osutus L.I. Kaup oli rikkumata ning see tagastati / tl 3/; 5.04.2005 ja 04.04.2007 Harju Maakohtu otsusega / tl 16-22/; • teatis Karistusregistrist / tl 14-15 /. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et L.I isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 200 lg 2 p 4 järgi röövimise eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega L.I pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.I on kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid L.I on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades L.I isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. L.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning väärteokorras samuti korduvalt karistatud. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt karistatud AS § 71, samuti on teda karistatud NPAS § 15-1 järgi. Inkrimineeritava kuriteo pani L.I toime lühikese aja möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. L.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline katseaega edukalt läbima ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud L.I loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik