4-12-4684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.november 2012.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4684 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2
) § 228 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut so 40 eurot. Otsusest nähtub, et V.N-i karistati väärteomenetluses selle eest, et ta 3.08.2012.a. kell 08.50 Saare maakonnas Valjala vallas Risti –Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 118 km-l juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Cobra. Sellega rikkus V.N liiklusseaduse § 73 lg 8 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona
§ 228järgi.
- 21.09.2012.a. esitas V.N eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes määratud trahvi asendamist arestiga, kuna tal ei ole võimalik seda maksta, sest viibib Tallinna Vanglas. Menetlusalune isik märgib, et seda võimaldab VTMS § 85 ning et ta soovib kohtuistungil osaleda. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
- Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgitu kohaselt V.N-i on karistatud 07.09.
- a selle eest, et ta kasutas tema poolt juhitud sõidukis seadet, mis võimaldab avastada kiirusmõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusega. Kuivõrd kaebuses ei vaidlustata süüteo toimepanemine, siis sellel kohtuväline menetleja pikemalt ei peatu. Karistuseks on kohtuvälises menetluses määratud rahatrahv 10 trahviühikut, mis on miinimumi lähedases määras. Liiklusseaduse /edaspidi
) § 228 näeb ette rahatrahvi maksimaalmäära kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja leidis, et ka miinimummäära lähedases summas karistamine mõjutab süüdlast edaspidi samalaadiliste väärtegude toimepanemisest hoiduma.
§ 228ei näe ette võimaluse menetlusalusele isikule määrata karistuseks aresti.
Seega kaebuses esitatud taotlus aresti määramiseks ei ole põhjendatud. Samuti tuleb märkida, et kaebuses olev viide VTMS §-le 85 ei ole asjakohane, kuivõrd reguleerib kohtu tegevusi enne väärteoasja menetlemist. Antud juhul on tegemist kaebemenetlusega, mille tegevusi reguleerib VTMS
- peatükk. Kaebuse kohaselt viibib V.N Tallinna Vanglas. Selles osas peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et karistusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt rahatrahvi otsuse täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega ei saa olla vangistuses viibimine rahatrahvi otsuse muutmise või tühistamise põhjuseks. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta V.N kaebus rahuldamata ning otsus väärteoasjas nr 2740,12,002119 muutmata. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja määratud trahvisumma asendamiseks arestiga kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele.
- Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg-s 1 sätestatust tuleneb, et kirjalikus menetluses lahendatakse väärteoasi väärteomaterjalide, kaebuse ja teise kohtumenetluse poole vastuse alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-37-08 asunud seisukohale, et väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui nimetatud materjalide põhjal on võimalik 2
(3)4-12-4684 lahendada kõik VTMS §-s 133 nimetatud küsimused, sh kas karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). Esitatud kaebuses ei eita kaebuse esitaja toimepandud väärtegu vaid leiab, et määratud rahaline karistus tuleks asendada arestiga, kuna kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole tal võimalik rahatrahvi maksta. Kohus leiab, et väärteomaterjalide, kaebuse ja kohtuvälise menetleja vastuse alusel on antud juhul asja lahendamine kirjalikus menetluses otstarbekas, menetlusökonoomia printsiipi järgides, sest kohtul on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata kõik VTMS §-s 133 nimetatud küsimused. Liiklusseaduse (
) § 73 lg 8 sätestab, et mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
§ 228
kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 6. Kohus asub seisukohale, et väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. V.N-ile on kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv 10 trahviühikut, mis on miinimumi lähedases määras.
§ 228
näeb ette rahatrahvi maksimaalmäära kuni 100 trahviühikut.
§ 228ei näe ette võimalust määrata karistuseks aresti.
Seega kaebuses esitatud taotlus aresti määramiseks ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebuses olev viide VTMS §-le 85 ei ole asjakohane, kuivõrd reguleerib kohtu tegevust enne väärteoasja menetlemist. Antud juhul on tegemist kaebemenetlusega, mida reguleerib V™S 12. peatükk. Karistusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt rahatrahvi otsuse täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Pelgalt vangistuses viibimine ei ole käsitatav sellise mõjuva põhjusena, mis annaks aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Rahatrahvi asendamine arestiga toimub aga juba täitemenetluse seaduse sätete järgi ja seda juhul, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. R.Undrest kohtunik 3
(3)