4-12-5045/3

Väärteoasi nr.4-12-5045 K O H T U M Ä Ä R US Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Määruse kuupäev 25.10.2012.a. Kohtunik Aime Ivanson Menetluse liik kaebemenetlus väärteoasjas Kaebuse esitaja N.D, isikukood xxx Elukoht vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele: xxx (kaebuses on elukoht märkimata) Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 25.07.2012.a otsus väärteoasjas nr 2373,12,004099 LÕPPOSA Jätta N.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.07.2012.a otsuse peale väärteoasjas nr 2373,12,004099 läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht 25.07.2012.a. otsusega karistati N.D Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 207 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis N.D 04.07.2012.a kell 08:25 Harju maakonnas Kernu vallas TallinnPärnu-Ikla mnt 44,1 km-l mootorsõidukit kiirusega 115+-4 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h; sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellise tegevusega rikkus N.D vastavalt otsusele LS § 15 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas N.D kohtule kaebuse, mis oli digitaalselt allkirjastatud 08.10.2012.a ning mis laekus kohtule 09.10.2012.a. Kaebusest nähtuvalt sai N.D kohtutäitur P. Petterilt pikendust täiteasja 023/2012/2815 võimalike tasude väljamaksmiseks. Pikendus sai taotletud, kuna kaebuse esitajale keegi ei selgitanud, et vaidlusalusele otsusele pidi ise järele minema. Viimati sai trahvi viis aastat tagasi ning siis tuli otsus koju, seega ootas rahulikult ka seda otsust oma koduaadressil. Omab Hollandi riigi passi ja peale selle, et ta viibib palju Hollandis, reisib ta palju mööda Euroopat. Tõenäoliselt ei olnud teda isegi Eestis, kui pidi otsusele järele minema. Veel enam, ta eeldas, et otsus tuleb koju, kus tema abikaasa või sugulane selle kätte saab. Märgib, et ta ei räägi ega saa eriti aru eesti keelest ning see kiri on koostatud tema ütluste järgi tema töötaja poolt. Palub tagantjärgi läbi vaadata otsus seoses tema väidetava kiiruse ületamisega ning kaebusest nähtuvalt ta kiiruse ületamist ei tunnista. Kohtu taotlusel esitas kohtuväline menetleja 19.10.2012.a kohtule N.D väärteoasja materjalid. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata. N.D suhtes 04.07.2012.a koostatud väärteoprotokollis nr AB 1245684 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.08.2012.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt V™S §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 18.08.2012.a. Arvestades, et 18.08.-20.08.2012.a olid puhkepäevad, oleks kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks tulenevalt KrMS §-st 171 lg 3 jäänud puhkepäevale järgnev esimene tööpäev, s.o 21.08.2012.a ning nimetatud kuupäev on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks. Kohtule laekus kaebus aga 09.10.2012.a (allkirjastatud 08.10.2012), s.o tähtaega ületades. Tähtaja ennistamist kaebuse esitaja taotlenud ei ole. Samuti ei anna kaebuses välja toodud asjaolud alust tähtaja ennistamiseks. V™S § 70 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Väärteoprotokolli nr AB 1245684 allosas olevas lahtris /Ütlused/, kus peab muuhulgas olema menetlusaluse isiku kinnitus protokolli ärakirja kättesaamise kohta, on kohtuvälise menetleja ametnik (protokolli koostaja M. Korzin) 04.07.2012.a allkirjastanud ja märkinud, et menetlusalune isik keeldus allkirjastama, protokoll on tutvustatud isikule. Kuna kohtuväline menetleja on fikseerinud N.D väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumise, loeb kohus V™S § 70 lg 2 kohaselt väärteoprotokolli menetlusaluse isiku poolt kätte saaduks 04.07.2012.a ning kuna protokolli on isikule ka tutvustatud, siis sellest tulenevalt on isikule teatavaks tehtud ka kuupäev, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusele isikule selgitati menetluse käigus ka V™S §-st 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi vene keeles, kuid ka selle kohta on menetlusalune isik keeldunud allkirja andmast, mida on kinnitanud nii väärteoprotokolli koostaja M. Korzin kui ka tunnistaja - piirkonnapolitseinik Kristi Ruusmaa. Kuna kaebuse esitajale selgitati tema õigusi ja kohustusi vene keeles, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend V™S sätestatud korras, ei saanud kaebuse esitajale jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Väljend „kohtuvälise menetleja juures kättesaadav“ on tõlgendatav vaid üheselt, et menetlusalune isik peab ise otsusele järgi minema. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et N.D on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud ning kaebuse esitaja väited, nagu ei oleks ta teadnud, et kohtuvälise menetleja otsusele peab ta ise järgi minema, on asjakohatud. Kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud kaebuse esitaja ükskõiksest suhtumisest tema suhtes läbiviidud menetlusse ning selliselt käitudes on menetlusalune isik võtnud ise endalt võimaluse esitada kaebus tähtaegselt vastavalt V™S sätestatule. V™S regulatsioon ei näe ette, et menetlusalusel isikul, kes on keeldunud nii väärteoprotokolli allkirjastamisest kui ka selle vastuvõtmisest, oleks mingid erisused menetlustähtaegades. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. N.D, teades, et tema suhtes on alustatud menetlus ning teades ka seda, et ta on keeldunud väärteoprotokolli vastu võtmast, oleks pidanud ka ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav ka kaebaja väide, et ta viibib tihti välisriigis ning tõenäoliselt ei olnud teda ajal, mil pidi otsusele järele minema, isegi Eestis. Esmalt on nimetatud väide tõendamata ning teiseks jääb selgusetuks, mis takistas kaebuse esitajat sellest kohtuvälist menetlejat kas e-kirja või telefoni teel teavitamast või teist isikut otsuse kättesaamiseks volitama. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb N.D esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 25.07.2012.a otsuse peale väärteoasjas nr 2373,12,004099 jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S 118 lg 2 p 1. Kohtunik