§ x lg 2 p 8 ja 9 järgi; J.M-i süüdistuses
§ x lg 2 p 4 ja 8 järgi Ülle Hõrak T.J – isikukood xxx; määratlemata kodakondsusega, emakeel ukraina keel, eesti keelt valdab kõnes ja kirjas, põhiharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx%xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, viimane karistus mõistetud 20.x.20x.a. Tartu Maakohtu poolt
§-de x ja 275 alusel,
§-de 64 lg x ja 65 lg x sätteid kohaldades liitkaristusena vangistus x kuud tingimisi, katseajaga xx, katseaja algus 09.x.20x.a.; tõkend – elukohast lahkumise keeld J.M – isikukood 383030665x; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; algharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx%xxxxxxxxxxxxxxxxxxx , xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx- x;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud kuus korda, viimane karistus mõistetud x.09.2009 Tartu Maakohtu poolt
alusel vangistus xx,
lg 2 sätteid kohaldades liitkaristusena vangistus 9 kuud 2xx, karistus kantud, vabanenud tähtaegselt 02.07. 20x.a. ; tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatavate kaitsjad Valli Kallaste T.J-i kaitsjana Roman Levin J.M-i kaitsjana RESOLUTSIOON T.J süüdi tunnistada
§ x lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistada vangistusega kuus
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa –kümme (
lõikes x sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud ajutises elukohas-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada T.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. T.J-i suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. J.M süüdi tunnistada
§-de 22 lg 3- x lg 2 p 4 ja 8 ning
§ x lg 2 p 8 järgi ja karistada vangistusega viis
lõikes x sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. J.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sisse nõuda T.J-ilt riigituludesse kohtukuludena 435 (nelisada kolmkümmend viis ) eurot sundraha katteks , 304 (kolmsada neli) eurot 75 senti riigi õigusabi arvel määratud kaitsjate osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks ning 0,90 eurot kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu katteks. KrMS § x lg xx määrata, et kriminaalmenetluse kulud – kokku 740 (seitsesada nelikümmend) eurot 65 senti tuleb T.J tasuda ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena, suurusega 6x,72 eurot (üksteist makset) ja 6x,7xx (üks makse), esimese osamakse tasumisega 07.novembriks 20x, kõigi maksete tasumise tähtajaga 07.oktoober 20x.a. Maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.x SEB Pank, või 22x Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: xxxxx kohtumaja otsus nr. x-x-x kriminaalmenetluse kulude osamakse (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Sisse nõuda J.M-ilt riigituludesse kohtukuludena 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha katteks x (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot 48 senti riigi õigusabi arvel määratud kaitsja osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks ning 0,45 eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu katteks. KrMS § x lg xx jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt -x,48 euro ulatuses (x/2 riigi õigusabi arvel kaitsjale väljamakstavast tasust) riigi kanda ning määrata, et sissenõudmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud – kokku 62x (kuussada kakskümmend üks) eurot 9xx tuleb J.M tasuda ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena, suurusega 5x,8xx (üksteist makset) ja 5x,80 eurot (üks makse), esimese osamakse tasumisega 07.novembriks 20x, kõigi maksete tasumise tähtajaga 07.oktoober 20x.a. Maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.x SEB Pank, või 22x Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: xxxxx kohtumaja otsus nr. x-x-x kriminaalmenetluse kulude osamakse (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui süüdimõistetud ei ole tasunud kriminaalmenetluse kulude esimest osamakset kohtuotsuses märgitud tähtajaks või jätavad tasumata mõne järgneva osamakse, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 3 Välja mõista T.J-ilt M. K. kasuks (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 66 (kuuskümmend kuus) eurot 95 senti. Välja mõista J.M-ilt H. R. (konto nr. xxxxxxxxxx Swedbank) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks x (ükssada seitse) eurot 20 senti. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike x rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool võib esitada apellatsiooni Tartu Maakohtule (xxxxx kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistused ja kokkulepete sisu T.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 20.04.2009 Tartu Maakohtu poolt
§ x lg 2 p 7 ja 9 järgi, milline karistatus on kustumata,x.x.20x.a. ajavahemikul kella x.00 kuni x.30 xxxxx maakonnas tungis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ebaseaduslikult lukustamata välisukse kaudu korteriühistu maja nr x korterisse nr xx eluruumi valdaja nõusolekuta ning võttis sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. K. (K. ) kuulunud mobiiltelefoni Samsung Ex M maksumusega 64 eurot koos telefonis olnud Simpel kaardiga väärtusega 2,95 eurot, tekitades M. K. varalise kahju summas 66,95 eurot. 23.04.20x õhtul T.J isikuna, keda on karistatud 20.04.2009 Tartu Maakohtu poolt
§ x lg 2 p 7 ja 9 järgi, milline karistatus on kustumata, xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas J.M-i kaasaaitamisel võttis R. V. territooriumilt ja avatud ukse kaudu treiehk piiburuumist ära 220,00 kg vanametalli ( x kg maksumusega 0,265 eurot) väärtusega 58,30 eurot, veski rihmaratta, väärtusega 30 eurot, treipingi võlli, väärtusega x eurot ja treipingi suporti aluse, väärtusega 5 eurot, tekitades H. R. (R. ) varalise kahju summas x.30 eurot. Varastatud esemed pani T.J J.M-i sõiduautosse Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga xxxxxxx, misjärel J.M toimetas esemed xxxxxxxxxxx. T.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud
§ x lg 2 p 8 ja 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 4 J.M süüdistatakse selles, et tema 09.04.20x xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas R. V. territooriumilt ja vaba sissepääsuga hoonetest ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe x,5 kW mootori väärtusega 20 eurot, ühe 4 kW mootori väärtusega 25 eurot, ühe 4 kW mootori väärtusega 50 eurot ja 20 kg vanametalli 20 (x kg maksumusega 0,6x eurot) väärtusega x,20 eurot, tekitades H. R. varalise kahju summas x.20 eurot. J.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud
§ x lg 2 p 8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega. 23.04.20x õhtul J.M osutas xxxxx maakonnas, xxxxxx vallas, xxxxx külas tahtlikult füüsilist kaasabi T.J-ile võõra vallasasja äravõtmiseks sissetungimisega, mis seisnes selles, et lubas T.J panna oma sõiduauto Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga xxxxxxx pagasiruumi ja salongi varastatud asju, misjärel T.J võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. V. territooriumilt ja avatud ukse kaudu trei- ehk piiburuumist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 220,00 kg vanametalli ( x kg maksumusega 0,265 eurot) väärtusega 58,30 eurot, veski rihmaratta, väärtusega 30 eurot, treipingi võlli, väärtusega x eurot ja treipingi suporti aluse, väärtusega 5 eurot, tekitades H. R. (R. ) varalise kahju summas x.30 eurot. Varastatud esemed pani T.J J.M-i sõiduautosse Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga xxxxxxx, misjärel J.M toimetas esemed xxxxxxxxxxx. Toimepandu on kvalifitseeritud
§-de 22 lg 3- x lg 2 p 4 ja 8 järgi, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisele kaasaaitamine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. Süüdistatava T.J, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus T.J-i karistamist
§ x lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. Mõistetud karistus kuulub
kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – vangistuse 10 kuud võrra ning liitkaristuseks tuleb temale mõista seega vangistus 1 aasta 4 kuud.
lg 1-3 tuleb mõistetud vangistus asendada 960 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on kokkuleppe kohaselt x kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.J kohustatud järgima
lg 1 punktides 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning
Süüdistatava J.M, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.M-i karistamist
§-de 22 lg 3- 199 lg 2 p 4 ja 8 ning
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. Mõistetud karistust ei pöörata
lg 1 ja 3 täitmisele, kui J.M ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kohtu järeldused Süüdistatavad T.J ja J.M kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. 5 Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. T.J tuleb süüdi mõista
lg 2 p 8 ja 9 järgi ning J.M
lg 2 p 8 ning
§-de 22 lg 3- 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja neile tulevad mõista kokkuleppekohased karistused. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot ning määratud kaitsjatele makstud tasu, vastavalt 304,75 eurot T.J-ile menetluses Peeter Järve ja Valli Kallaste poolt osutatud õigusabi eest ja 372,96 eurot J.M-ile menetluses Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud taotlused määrata T.J-i ja J.M-i poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena ning vähendada J.M-ilt väljamõistmisele kuuluvat kaitsjatasu. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud. J.M-ilt väljamõistetava kaitsjatasu vähendamisel ½ võrra (186,48 eurot) arvestab kohus, et süüdistatav on 80 % ulatuses töövõimetu ja tal on kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Nimetatud asjaolud mõjutavad tema varalist sesiundit. T.J on 60 % ulatuses töövõimetu ning kuna viibib käesoleval ajal pikemaajalisel narkosõltuvuse ravil, on tema võimalused sissetulekut saada piiratud. T.J-i töövõimetuspensionist toimub kohtutäituri poolt kinnipidamine 50 % ulatuses varasemate nõuete katteks. Neil asjaoludel määrab kohus menetluskulude hüvitamise mõlema süüdistatava puhul ositi ühe aasta jooksul. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid M. K. , kes nõuab T.J-ilt varastatud mobiiltelefoni ja Simpel kaardi väärtuse hüvitamist summas 66,95 eurot ja H. R. , kes nõuab J.M-ilt 107.20 euro ulatuses vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et tsiviilhagid kuritegudega tekitatud ja hüvitamata varalise kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, mis sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Epp Tombak Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.