S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
Z.G kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 23.05.2013.a. menetlusalusele isikule isiklikult allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik Z.G kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Z.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Z.G eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Z.G väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga kokku 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et Z.G süü LS § 201 lg 2, LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 21.04.2013.a antud ütlustega, milles nõustub oma rikkumisega. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 24.04.2013.a. Z.G kehtivaid juhilubasid ei leitud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 24.04.2013.a. puudus sõiduautol Aud 80, registreerimismärgiga XXX, kehtiv tehnoülevaatus. Ülevaatus kehtis kuni novembrini 2011.a. - Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 21.04.2012.a. kell 21.39 puudus sõiduautol Audi 80, registreerimismärgiga XXX, kehtiv kindlustuspoliis. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Madis Allak otsustas 21.04.2013.a. kõrvaldada Z.G sõiduki Audi 80, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise tingimuste äralangemiseni. Z.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA KKPO liikluspolitseinik Kati Luht otsustas 26.03.2012.a. kõrvaldada Z.G sõiduki BMW525, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning on alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Z.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. 2 Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.G-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, LS §
lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 21.04.2013.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, tema poolt juhitud mootorsõidukil Audi 80, registreerimismärgiga XXX, puudusid nii kehtiv tehnoülevaatus kui ka kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kohtule on esitatud kirjalik tõend selle kohta, et Z.G on juba enne käesolevat väärteoasja kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2, LS §
1 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2, LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna kohustus omada juhtimisõigust, liigelda sõidukiga, millel on nõutav kindlustus olemas ja juhtida sõidukit, mis on seaduses sätestatud tehnoülevaatuse läbinud, on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärteod. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning mootorsõiduki juhtimine, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja kehtiv liikluskindlustuspoliis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Z.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Z.G ei tööta, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2, LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.G ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Isikul on 17 kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole Z.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut ei ole varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud arestiga, on põhjendatud aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmist määra ehk 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 19.07.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.