) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o 40 eurot seoses sellega, et B.I 26.03.2012 kell 7.30 juhtis Põlva maakonnas, Värska vallas, Karisilla –Petseri maanteel, Koidula maanteepiiripunktis mootorsõidukit Toyota Camry, registreerimismärgiga 894ASA, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega on rikutud
lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud
mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusaluse isiku kaitsja on 03.04.2012 esitanud kohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo 26.03.2012.a. kiirmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist, kuna tegemist on vähetähtsa väärteoga, mille puhul oleks pidanud kohtuväline menetleja jätma menetlusaluse isiku karistamata ning rakendama hoiatamismenetlust. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja reageerinud toimunule põhjendamatult karmilt. B.I on õiguskuulekas inimene, kellel puuduvad varasemad rikkumised. Ta ei olnud teadlik, et Vene Föderatsiooni poolt välja antud kehtivad juhiload ei anna alust sõiduki juhtimiseks Eesti Vabariigis. Tegemist on puhtinimliku eksimusega. Kuna B.I ei valda eesti keelt, siis ei olnud ta kiirmenetlusega nõustudes teadlik, et tema suhtes oleks võimalik kohaldada ka alternatiivseid menetlusi. Rikkumise näol oli tegemist vorminõuete rikkumisega , kuna kaebajal oli sisuliselt pädevus sõiduki juhtimiseks olemas ning tulenevalt
Osundatud sätte järgi kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku
lg 1 p 2 kohane juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel peab olema tegemist teatud intensiivsuse piiri ületava rikkumisega. Käesoleval juhul on kohaldatud isiku suhtes rahalist karistust olukorras, kus oleks ilmselgelt piisanud kaebaja tähelepanu juhtimisest rikkumisele ning selgitamisest, et juhiload tuleb ära vahetada. Neil asjaoludel taotleb kaebuse esitaja B.I suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistada. Kaebuses on taotletud väärteoasja läbivaatamist suulises menetluses, kuid 09.11.2012.a. kohtule saadetud avalduses on kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 2603,12,000115 tehtud otsus on seaduslik. Karistuse määramisel B.I-le arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2
lg 1 rikkumise eest on seadusandja sätestanud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. B.I-le on määratud karistuseks 10 trahviühiku suurune rahatrahv. Kohtuväline menetleja leiab, et olukorras, kus menetlusalune isik on rahvastikuregistri andmetel elanud Eesti Vabariigis alates 2004.aastast, ei saa tema tegu pidada lihtsalt hooletuseks.
Seega ei ole B.I ligi 8 aasta jooksul täpsustanud oma välisriigis välja antud juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivust. See näitab tema vastutustundetut suhtumist. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse puudumine kehtiva juhiloa puudumise tõttu ei ole vähetähtis väärtegu. B.I-le on kõiki asjaolusid arvesse võttes määratud karistuseks miinimummäära lähedane rahatrahv. Seetõttu tuleb jätta menetlusalusele isikule
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus lahendab B.I kaebuse vastavalt V™S § 120 lg 1 ja 3 sätetele kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. B.I-le koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et 26.03.2012 kell 7.30 juhtis ta Põlva maakonnas, Värska vallas, Karisilla –Petseri maanteel, Koidula maanteepiiripunktis, liikudes Petseri suunas mootorsõidukit Toyota Camry, registreerimismärgiga 894ASA, ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on rikutud
§-de 90 lg 1 p 1 ja 99 lg 6 sätteid ning toimepandu on kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 6 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku
lõike 1 p 2 kohane juhiluba (s.o 1968.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud konventsiooni kohane juhiluba) 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Tulenevalt
lg 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Nimetatud sätetest, nagu ka Riigikohtu 13.05.2010.a. lahendist nr.3-1-1-18-10 tuleneb, et juhiloa kehtetus tingib juhtimisõiguse puudumise. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud: „Kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida.“ Rahvastikuregistri andmete väljatrükist nähtub, et B.I elukoht on alates 16.08.2004 xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti. 3
Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna B.I ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Järgnevalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule määratud karistuse õiguspärasust.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastavakategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Kohus leiab, et B.I-le kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluses määratud karistus vastab tema süü suurusele. Ajast, mille jooksul menetlusalune isik pidi vastavalt kehtiva
§ § 99 lg 6 kohaselt vahetama Vene Föderatsiooni juhiload Eestis kehtivate juhilubade vastu oli väärteo toimepanemise ajaks möödunud 7 aastat. Nõue vahetada välisriigi juhiluba Eestisse elama asumisest 12 kuu jooksul Eestis kehtiva juhiloa vastu oli sätestatud ka enne 01.07.2011 kehtinud
Arvestades, et Vene Föderatsiooni juhiload on B.I-le välja antud 2006.a. , on tema rikkumine väldanud vähemalt 6 aastat. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna arvestanud varasemate rikkumiste puudumist. Tulenevalt KarS § 47 lg 1 võib väärteo eest rahatrahvi kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. B.I-le on määratud kohtuvälise menetleja poolt miinimummäära lähedane karistus. Hoiatusmenetluse kohaldamine V™S § 53 alusel on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsus. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja lähtunud kohtu hinnangul õigesti asjaolust, et juhtimisõiguseta (sealhulgas kehtetu juhtimisõigust tõendava dokumendi tõttu) sõiduki juhtimine ei ole vähetähtis õiguserikkumine. Neil asjaoludel leiab kohus, et B.I karistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.