lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 225 (kahesaja kahekümne viie) trahviühiku ulatuses. Z.Z tuleb tasuda rahatrahv 900,00 (üheksasada) EUR. 3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et Z.Z tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 3 (kolme) kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 300,00 (kolmsada) eurot. 4.
S § 50 lg 1 p 2 järgi võtta Z.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et Z.Z peab oma juhiloa edastama Maanteeametile 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus edastatakse poolte poolt märgitud e-posti aadressidele hiljemalt 07.06.2013. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 07.06.2013 Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 05.04.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1189246 kohaselt Z.Z 14.12.2012 kella 22.04 Harju Maakonnas Tallinna linnas Kalevipoja 13 ja Kalevipoja 9 vahelisel teelõigul, juhtis mootorsõidukit Suzuki Vitara r/n XXX(riigi tunnusmärk LV) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,77 +/- 0,05 mg/l. Z.Z rikkus
lg 5 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.04.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,003934 määrati Z.Z-ile
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 EUR,
lg 3 p 1 järgi kohaldati Z.Z-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja esitas kohtule kaebuse ning soovis, et otsusest teatatakse talle e-posti aadressile XXX. 24.05.2013 edastas kohus kaebajale järelepärimise selles, kas kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 31.05.2013 esitas kaebaja kohtule e-kirja selle kohta, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid, ta tunnistab oma süüd, kahetseb, on valmis karistust kandma, kuid on sunnitud erakorraliste asjaolude tõttu taotlema otsuse leevendamist. Kaebuse kohaselt peab ta käesoleval ajal oma ema raske tervisliku seisundi tõttu pidevalt töötama ja viibima Venemaal, Eestis käib ta väga harva. Tema töö seisneb erinevate ehitusobjektide kontrolli teostamises, mis nõuab igapäevast autoga liikumist. Seega tähendab juhtimisõiguse äravõtmine talle riski kaotada sissetulek, mis on 450,00 eurot. Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi tasumise ajatamist (3 kuud) ja tema suhtes kohaldatud lisakaristuse vähendamist (kuni 1 kuuni). Samuti märgib kaebaja, et tal ei ole võimalik juhiluba Maanteeametile edastada, sest ta viibib pidevalt välismaal. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole Z.Z-i kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 24.04.2013 otsus muutmata. Oma kirjalikus vastuses leiab menetleja, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist enamohtliku rikkumisega, mille puhul karistused peavadki olema ranged. Arvestades, et Z.Z-i alkoholisisaldus väljahingatava õhu ühes liitris oli 0,72 mg/l, on praktiliselt tegemist väärteokorras karistatava mootorsõidukijuhi väljahingatava õhu alkoholisisalduse ülemmääraga. Menetleja märgib, et Z.Z-i süü on seega suur ning sellise iseloomuga rikkumiste toimepanemise puhul kohaldatakse senise karistuspraktika kohaselt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kohtu hinnangul on kaebajale süüksarvatav väärtegu tõendatud lisaks kaebaja süü omaksvõtule ka 14.12.2012 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistajate M. S , A. U ning kaebaja abikaasa M. L kahtlustatavana antud ütlustega. Tunnistaja M. Schmidt ütlustega on tõendatud, et 14.12.2012 kella 22.05 ajal laekus väljakutse Kalevipoja 13, kus Läti registreerimisnumbritega halli värvi sõiduk Suzuki Vitara tegi avarii ja lahkus sündmuskohalt. Sündmuskohale jõudes osundas avaldaja A. U neile suuna, kuhu sõiduk liikus. Nad leidsid sõiduki Kalevipoja 11 maja juurest, sõiduki r/n oli XXX(Läti r/n). Sõidukist väljusid kõrvalistuja kohalt alkoholijoobe tunnustega M. L ja juhi kohalt Z.Z. Mõlemad isikud väitsid, et nad ei olnud sõiduki roolis. Mõlemad isikud toimetati Ida politseijaoskonda, kus Z.Z tuvastati alkoholijoove 0,72 mg/l, M. L toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Tunnistaja A. U ütlustega on tõendatud, et ta kõndis 14.12.2012 kella 21.00 paiku Kalevipoja tn, kus tema tähelepanu köitis auto, mis peaaegu ei liikunud, kuid tegi suurt müra, sest pöörded olid gaasipedaalile vajutamisest kõrged. Minut, kaks hiljem möödus ta sellest autost, mõtles, et võib-olla ei ole kõik sellega korras, kuid veel kusagil minut hiljem kuulis ta lööki, signalisatsioon hakkas tööle ja teise auto tuled hakkasid vilkuma. Auto seisis minuti, keegi sealt ei väljunud, siis hakkas auto liikuma. Ta seisis trepikoja juures, vaatas, mis edasi saab. Kui auto tema poole pööras, nägi ta auto marki ja registreerimisnumbrit. Ta helistas kohe politseisse ja teatas sellest juhtumist. Auto peatus temast 10-15m kaugusel, kõrvalistuja kohalt väljus meesterahvas, kes oli tugevasti purjus. Mees läks juhiukse juurde ja sealt ronis peaaegu kukkudes välja naisterahvas, kes oli veel rohkem purjus, kui meesterahvas. Isikud vahetasid kohad ja auto sõitis edasi. Ta teatas sellest politseile, politsei jõudis 10-15min pärast ja helistas talle. Tänaval ei olnud kedagi. Paari minuti pärast nägi ta tänava alguses tuledeta autot ja tundis selle ära. Ta helistas jälle politseisse ja ütles, et see auto tuli tagasi. Veel minut hiljem tuli politseiauto ja ta näitas, kus rikkujad on. Süüdlane oli autoga Suzuki Grand Vitara, r/n XXX (LT). M.Z.Z-i on kahtlustatavana andnud ütlusi selle kohta, et ta juhtis 14.12.2012 kella 22.04 akal Tallinnas, Kalevipoja 13 juures ning edasi Kalevipoja 9 juures mootorsõidukit Suzuki Vitara, r/n XXX (LV), olles joobeseisundis. Samal päeval, ajavahemikul kella 20.00-22.00 jõi ta kodus koos mehega konjakit – samal päeval tõi mees Lätist sõiduauto Suzuki Vitara. Kella 22.00 paiku otsustasid nad mehega uue auto juurde minna. Tema istus autosse juhiistmele, mees istus kõrvalistmele. Ta tahtis auto ümber parkida, kuid praktiliselt kohe sõitis ta otsa pargitud sõiduautole. Peale kokkupõrget ta väljus juhiistmelt ning rooli istus tema mees. Mees istus rooli selleks, et sõiduk ilusasti parkida. Nende juurde sõitis politsei, midagi küsiti, kuid ta ei mäleta hästi. Kaebaja ei ole vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid ja tunnistas ennast süüdi (kaebaja ütlused 05.04.2013 väärteoprotokollis ja kaebaja poolt kaebuses esitatud seisukoht). 14.12.2012 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati Z.Z 14.12.2012 kella 22.53-22.57 joobeseisundi tuvastamisele. Joobe tuvastamiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MKIII EST nr ARAF – 0018, taatlustunnistuse nr TTRC12/00145. Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Mõõtetulemus 0,72 mg/l. 14.12.2012 protokollile on lisatud väljatrükk alkomeetriga teostatud mõõtmiste kohta. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 p 1 järgi on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,72 mg/l kohta.
lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni;
lg 3 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem
Z.Z-ile on menetleja otsuse alusel määratud
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 EUR,
lg 3 p 1 järgi kohaldati Z.Z-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Z.Z-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, isiku karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puudusid. Karistusregistri õiendi kohaselt on Z.Z isikuks, kes on kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata. Kohtu hinnangul on õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla iseseisev karistuse kergendamise alus.
järgi kvalifitseeritakse väärteona mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,74 mg/l kohta;
lg 2 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui alkoholisisaldus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,250,74 mg/l kohta. Kaebajal tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,72 mg/l kohta. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et Z.Z-i süü on suur; isikul tuvastatud joove on praktiliselt
Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja põhjendatult märkinud, et süü suurust tuleb karistuse määramisel arvestada – nimetatud kohustus tuleneb otseselt KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtu hinnangul on Z.Z-ile määratud põhikaristus kohane ja vastab isiku süü suurusele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on
lg 2 loetletud, alternatiivsetest põhikaristuse liikidest valinud kergeima – rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Kohtuvälise menetleja poolt Z.Z-ile 24.04.2013 otsuse alusel määratud rahatrahv vastab kohtu hinnangul isiku süü suurusele. Z.Z esitas taotluse talle määratud rahatrahvi ajatamises ja palus võimaldada rahatrahvi tasumine 3 kuu jooksul. Kohus leiab, et Z.Z-i taotlus tuleb rahuldada: isik märkis, et tema igakuise sissetuleku suurus on ca 450,00 eurot kuus. Kohtu hinnangul puuduvad alused Z.Z-i taotluse rahuldamata jätmiseks: isik ei pea oma sissetulekust johtuvalt võimalikuks rahatrahvi kohest tasumist, samuti on kaebaja poolt pakutud otsuse täitmise tähtaeg mõistlik, otsuse sundtäitmisele pööramine nõuab riigilt ning kaebajalt täiendavaid ressursse.
lg 3 p 1 järgi on
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest.
lg 3 p 1 sõnastus, mille kohaselt võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem
sätestatud süüteo eest karistatud viitab otseselt seadusandja tahtele selles, et varasemate, sarnaste süütegude puudumine ei välista lisakaristuse kohaldamist, so seadusandja on pidanud sõiduki joobes juhtimist raskeks süüteoks. 2013 aasta alguses avaldatud statistikast nähtuvalt on mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate süütegude arv võrreldes eelmise aastaga drastiliselt kasvanud. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et sarnaste rikkumiste korral tuleb karistamisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus nõustub menetlejaga, et õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks on joobes juhtimise korral vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Z.Z-ilt võeti kohtuvälise menetleja otsuse alusel juhtimisõigus ära 6 kuuks, kaebaja esitas taotluse lisakaristuse vähendamises kuni 1 kuuni. Z.Z põhjendas taotlust asjaoluga, et vajab juhilube tööülesannete täitmiseks, kaebusest nähtuvalt on tema hinnangul tegemist eriasjaoluga. Kohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased asjaolud pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Käesolevas väärteoasjas nõustub kohus täielikult Z.Z-ile kohtuvälise menetleja otsuse alusel lisakaristusega: kaebaja küll tunnistab oma eksimust ja kahetseb, kuid tuvastatud joove oli teokoosseisus märgitu ülempiiri lähedal, alkoholijoobes sõiduki juhtimise kasvutendentsi korral ei saa kohtu arvates riik süüdlasi karistada põhjendamatult leebelt ning riigil tuleb selliste süütegude kasvule reageerida lisakaristuse kohaldamisega. Z.Z on kaebuses märkinud, et tal puudub võimalus loovutada oma juhiluba Maanteeametile, sest viibib pidevalt välismaal. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada järgmist:
lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.
järgi peab isik juhul, kui tema suhtes on jõustunud mootorsõiduki peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, loovutama 5 tööpäeva jooksul oma juhiloa Maanteeametile otsuse jõustumisest arvates.
lg 1, 2 kohaselt koostab Maanteeamet juhul, kui isik ei ole oma juhiluba tähtaegselt loovutanud, isikule ettekirjutuse, andes juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 5 tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 640,00 eurot. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.