4-13-3813/5

4-13-3813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-3813 (2317,13,003510) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi G.O kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi (Hirs) 16.05.2013 otsusele nr 2317,13,003510 G.O karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: G.O, elukoht: XXX ik: XXX, RESOLUTSIOON
2. Jätta G.O kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi (Hirs) 16.05.2013 otsusele nr 2317,13,003510 G.O karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi (Hirs) 16.05.2013 otsus nr 2317,13,003510 G.O karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.
4. Määratud põhikaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.
5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.06.
6. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 05.07.
7. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase 1 teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 26.07.
8. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.07.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi (Hirs) 16.05.2013 otsusega nr 2317,13,003510 karistati G.O 1 LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 48 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 25.04.2013 kell 21.47 Kiili 14 maja juures Mustamäe linnaosas Tallinnas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas õuealal lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h võrra, sõites kiirusega 70 +/- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus õuealal on 20 km/h), millega rikkus LS § 15 lg 1 p 6 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgiti, et kaebuse esitaja soovib edasi kaevata temale määratud põhikaristust kuna vajab juhiluba seoses invaliidist ema hooldamisega. Kahetseb tehtud tegu ning palub võimaluse korral muuta põhikaristus rahaliseks karistuseks. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et jääb täielikult esitatud kaebuse juurde, taotledes põhikaristuse muutmist rahatrahviks või vähendades seda, võimaluse korral ka määratava rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Samuti selgitas ta, et koolis ega tööl ta ei käi ning igapäevaselt on ta hõivatud invaliidist ema hooldamisega, sealhulgas sõidutades viimast 3-4 korda nädalas massaaži ja teraapiasse. Kaebuse esitaja möönis, et ka juhtimisõiguse puudumisel on tal võimalik ema eest hoolt kanda – see oleks küll keeruline, kuna elatakse linnast väljast, kus kõik pole käe-jala ulatuses, samas on ravimeid vaja. Kohtuistungil selgitas ta ka seda, et inkrimineeritava väärteo toimepanemise ajal läks ta külla Tildri tänaval elavale sõbrale, möödudes sinna sõites Kiili tänaval asuvast lasteaiast ja koolist. Oma teguviisi kaebuse esitada põhjendada ei oska, pidades inkrimineeritavat tegu rumalaks, kahetsedes tehtut. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalusele isikule määratud karistus on õiglane ja otsuse vastuvõtmisel on arvestatud kõiki KarS § 56 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Sellest tulenevalt palus kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 alusel ja LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, so LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud sõidukiiruse ületamise määra 2 arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmises suuruses. See omakorda tingiks karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendava asjaoluna võib arvestada kahetsust. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut kuni menetlusesemeks oleva teo toimepanemiseni karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest aastaid tagasi, kuid puuduvad andmed temale määratud rahatrahvi tasumise kohta. Arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistuste puudumist aastate jooksul, leiab kohus, et kohtuväiline menetleja on põhjendatult leidnud, et karistuse võib määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist ning ohtlikud on need juhid, kes neid kohustusi täita ei soovi. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ületas lubatud sõidukiirust mitte ainult asulasisesel teel, vaid õuealal, milline piirkond on üheselt mõistetava liikluskorraldusvahendiga märgistatud, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja süü suurus tuleneb käesoleval juhul teo toimepanemise kohast ja sellest tulenevast ohtlikkusest ning teiste liiklejate ohutuse suhtes üles näidatud äärmiselt üleolevast suhtumisest. See asjaolu aga tingib kohtu arvates karistusliigi valiku ja loobumise kergema karistusliigi kohaldamisest. Kaebuse esitaja on küll taotlenud karistuse muutmist, kohaldamaks rahatrahvi, kuid samas ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks mingeid sissetulekuid, mis võimaldaks määratavat rahatrahvi tasuda. Kaebuses on märgitud ka seda, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust invaliidist ema hooldamisel, kuid kaebusele ei ole lisatud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit. Seejuures liikumine hilisõhtul oma elukohast kümnete kilomeetrite kaugusel ei viita kuidagi hooldamiskohustuse täitmisele. Arvestades kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo iseloomu ja ohtlikkust, leiab kohus, et kaebuse esitaja on oma suhtumiselt liiklusnõuetesse ohtlik nii iseendale, teistele liiklejatele ja võõrale varale ning selline ohtlikult käituv juht tuleb liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra õuealal ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks või karistusliigi muutmiseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 3