S § 257 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o. 660 (kuussada kuuskümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.N ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TsMS § 440 lg 1 alusel ning VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel välja mõista N.N-ilt 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot ja 39 senti G.P. kasuks tasumisega tema arveldusarvele 1107222641 .
lg 1 alusel välja mõista N.N-ilt 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot ja 88 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-6488 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.
1 järgi rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. Ööl vastu 25.12.2009 Tartus XXX oli konflikt N.N ja G.P. vahel, kuna külla kutsutud N.N oli magamise ajal kadunud taskust sularaha 700 krooni ja ta asus seda tagasi nõudma. N.N süüdistatakse selles, et tema 24.12.2009. a hommikul Tartus XXX korteris X kahtlustades korteri omanikku G.P. eelmisel õhtul kasiinos võidetud 700 krooni sularaha võtmises, asus politseisse pöördumise asemel ise asjaolusid välja selgitama ning otsis läbi sahtleid ja kappe, raha leidmata lükkas N.N läbiotsimist takistanud G.P. vastu seina, võttis tal kahe käega kaelast kinni ning pigistas, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu, ja küsis raha asukohta. Kannatanu palus tegevus lõpetada ja püüdis jätkuvalt otsinguid takistada, kuid N.N lükkas ta eemale ja kannatanu kukkus lükkamistest mõned korrad põrandale pikali, millest tundis füüsilist valu. Kasutatud vägivallaga tekitas N.N G.P. mõlema käsivarre, rindkere ja kaela põrutused ja marrastused. Viimaks puistas N.N kannatanu käekoti lauale tühjaks ning võttis kadumaläinud raha katteks enda valdusse mobiiltelefonid Samsung väärtusega 200 krooni ja №kia väärtusega 200 krooni; musta värvi nahast meeste rahakoti koos ligikaudu 150 krooni sularahaga ja G.P. dokumentidega: isikutunnistus, Swedbank deebetkaart ja internetipanga paroolikaart, erinevad kliendikaardid, kehtiv Tartu linnaliinibusside kuupilet väärtusega 90 krooni; 50 cl pudeli parfüümi Emporio Armani väärtusega 1000 krooni; märkmiku, mille kaante vahel oli G.P. pensionitunnistus, abielu lahutuse tunnistus ja teisi dokumente. Seega N.N oma tõelise õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga, pani toime KarS § 257 järgi omavolina kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta N.N varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Tema käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. N.N karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja kergendava asjaoluna saab arvestada kannatanu enda varasemat käitumist. Arvestades süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, teeb prokurör
S § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista rahaline karistus 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 103 krooni, s.o 6,60 eurot arvestades summas 10 300 krooni s.o 660 eurot. - - 2 Mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi mitte kohaldada ja mitte pöörata täielikult täitmisele, kui N.N kolme aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 257 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik julgeolek. Omavoli kriminaliseerimise eesmärk on vältida omakohut ja tagada, et konfliktide lahendamiseks ja oma õiguste kaitseks pöörduksid isikud seaduses reguleeritud menetluse (näiteks tsiviilkohtumenetluse) poole. Vastasel korral muutuks mõttetuks kogu riiklik konfliktide lahendamise süsteem, misläbi satuks tõsisesse ohtu õigusrahu. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 2 järgi kannatanu eelnevat käitumist. Karistusregistri andmetel oli süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. N.N on kriminaalkorras karistamata isik. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes on keskmise päevasissetuleku suurus N.N 6,60 eurot (103 krooni) (tl. 42, 43). Seega tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud esimese lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta päevamäär 6,60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Arvestades süüdistatava isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kellel esineb karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, on võimalik N.N karistusest tingimisi vabastada KarS § 73 lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud minimaalse katseajaga. Süüdistatavale 18.03.2010. a kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld (lk 15). Kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kannatanu G.P. on esitanud tsiviilhagi 1915 krooni s.o 122,39 euro nõudes, mille hüvitamist soovib arveldusarvele XXX (lk 25, 26). - - 3 Kriminaalasja kohtueelses menetluses on prokurör. Kaitsja ja süüdistatav N.N
Kokkuleppe sisus on ka tsiviilnõue 1915 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jani Jane Pajuse 08.11.2010. a määrusega on prokurör
lg 2 p 1, 2, lg 3 ja 7 ning § 206 alusel lõpetanud kriminaalasjas menetluse ning pannud N.N-ile kohustused. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jani Jane Pajuse 12.05.
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
1 p. 2 järgi 417,03 eurot (6525.- krooni).
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi eest makstud on 46.02 eurot (720 krooni) (lk 19- 20, 32).
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot (7,04 krooni) (tl. 40).
lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 2,38 eurot (37,24 krooni). Menetluskulude summa on 465,88 eurot (7289,44 krooni). Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
lg 1 alusel.
1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.