lg.3' p.1 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, seega pani G.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Väärteomenetluse lõpetamine määrus (lk 1) Väärteoprotokoll (lk 2) 2 1-11-4034 Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid (lk 4,5,6 ) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (lk 7) Tunnistaja S Ž ütlused (lk 11,12) Kahtlustatava G.V ütlused (lk 13-17) Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et G.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. G.V käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
lõikes 3 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.
lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kuna G.V tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 0,99 mg/l väljahingatavas õhus ületab
sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on G.V alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi. Antud kuriteo toimepanemine G.V poolt on tõendatud: Tunnistaja Sergei Žuravljovi ütlustega (lk 11,12), mille kohaselt 13.07.2009 kell 15.00 paiku viibis ta teenistuses politseipatrulli koosseisus ja peatasid kahtlaselt aeglasemalt sõitva sõiduauto Nissan Primera, mis liikus mööda Kadastiku tänavat Joala tänava poole Narva linnas. Sõiduautot juhtis G.V, kelle suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Alkomeeter tuvastas tal positiivse tulemuse ning hiljem, tõendusliku alkomeetri abil, tuvastati G.V 0.99 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 4,5,6), mille kohaselt 13.07.2009 kell 00.45, kasutati G.V suhtes indikaatorivahendit Alcoquant nr A104556 ning kontrolli tulemusena on tuvastatud, et G.V poolt väljahingatavas õhus on 1.20 mg/l alkoholi; 13.07.2009 kell 01.39 kasutati G.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 711 MK III EST nr ARAF-0012, mille mõõtetulemus on 0.99 mg/l. G.V tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 13-17) ning eeluurimisel seletas, et enne rooli istumist tarvitas õlut. Kahetseb tehtut. Kohtu seisukoht karistuse osas Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis G.V otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – G.V oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. 3 1-11-4034 KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava G.V karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Ta ei ole varem kohtu poolt kriminaalkorras karistatud (karistus on kustunud). Samas on kohus seisukohal, et G.V süü on suur – ta juhtis sõiduautot ilma juhiloata, alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli märgatavalt suurem sellest määrast, millest algab kriminaalvastutus. Ta pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus on seisukohal, et G.V karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on varem rohkem kui 20 korda karistatud rahatrahvidega süütegude toimepanemise eest, sh kahel korral sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis, mille pärast pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo. Ta ei tööta (kuigi töövõimetu ei ole). Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada G.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega, mis, võttes arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu ning seda, et G.V on varem kriminaalkorras karistamata ning seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2 aastat, võib olla KarS §424 ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedal. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid G.V puhul ei esine. 5 5 Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 256 lg 1 p 2, 256 lg 2, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.