1-11-2380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-2380 (11231500013) Kohtukoosseis Koht

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.01.2011.a, s.o. 1 (üks) päev, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
2. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel P.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 02.03.2011.a.
3. P.B suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. P.B-lt välja mõista menetluskuluna: •

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 127.84 eurot (sada kakskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti). •

§ 179alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti).

•

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 2.65 eurot (kaks eurot ja kuuskümmend viis eurosenti). 2 7. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „,P.B, 1-11-2380, kaitsjatasu, sundraha, koopiate kulu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: CD-plaat turvavideosalvestusega, mis liidetud kriminaalasjas juurde, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

1. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud P.B-le selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, viimati 13.05.2010 ning 05.06.2010, taas 08.01.2011 kella 15.06 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Sikupilli Prisma pani varguse eesmärgil endale kilekotti 4 pakki, kokku 4, 125 kg Eesti juustu kogumaksumusega 26,32 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse P.B selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud 10-korral varguste eest, viimane otsus oli 08.09.2010 tehtud Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 8,9 järgi, taas viibides 02.03.2011 kella 11.20 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamajas pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvat kaupa: 11 käekella üldmaksumusega 282,52 eurot, teksad maksumusega 57,46 eurot ja jakk maksumusega 59 eurot ja möödus kassadest jättes kauba üldmaksumusega 398,98 eurot eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 3 Seega P.B pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Kohtuistungil süüdistatav P.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist istungil süüdistatav ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süütegude toimepanemine tõendatud. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 08.01.2011.a varguse katse episoodis on P.B süü tõendatud tema enda süüd tunnistavate ütlustega, mille kohaselt tema läks Prisma kaupluse müügisaali, kus juustu leti juures pani endal kaasas olnud kilekotti 4 tk 1 kg juustukera. Seejärel läks ta läbi kassade ja turvavärava, jõudis õue, kui tema juurde tuli turvatöötaja ja pidas ta kinni. Juustu tahtis varastada, kuna ei olnud mitu päeva söönud. Ühe kera juustu oleks ära söönud, ülejäänu ilmselt maha müünud. Süüdistatava sellekohased ütlused langevad kokku turvatöötajast tunnistaja Maksim Litšmani ütlustega, mille kohaselt nägi tema kaupluses meest, kes väljus sissepääsu väravate kaudu kauplusest, kilekott käes, liikudes kiire sammuga õue poole. Tema otsustas meesterahva kontrolliks kinni pidada ja järgnes talle. Kontrollimisel selgus, et meesterahval on kilekotis 4 kera juustu, mille eest ta tasunud ei olnud. Kauplusevideosalvestuse vaatamisel nähtus samuti, et müügisaali sisenedes olid isiku käed vabad, ta oli kella 15.00 ajal juustu osakonnas, kus võttis riiulist ja pani kilekotti mitu juustukera ja kell 15: 04 oli isik juba sissepääsu väravate juures. Isikuks osutus P.B. Sama nähtub Prisma Peremarket AS avaldusest, et 08.01.2011 kell 15:06 peeti kinni isik, kes üritas varastada Eesti Juustu 4, 125 kg kogumaksumusega 26.32 eurot. Kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub lisaks eeltoodule, et kinnipeetuks osutus P.B. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et P.B üritas 08.01.2011 Sikupili Prismast varastada 4, 125 kg Eesti juustu, kuid oli kinnipeetud turvamehe poolt. Varalist kahju teoga ei põhjustatud ja tsiviilhagi esitatud ei ole. 02.03.2011.a varguse katse episood on tõendatud süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et tema võttis kaubamaja meeste nahkjaki 0 korruselt, peale seda kellade riiuli juurest mitu kella ja peitis need nahkjaki taskusse. Seejärel pani ta nahkjaki selga, selle peale oma jope ja möödus kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvamehe poolt. Süüdistatava sellekohased ütlused langevad kokku turvamehest tunnistaja Yevgenii Radchenko ütlustega, et tema nägi, kuidas üks noormees võttis nahkjaki, käekellad ja teksapüksid, pani nahkjope selga, enda jope selle peale, kellad taskud ja püksid kätte ning lahkus kauplusest. Tema pidas isiku kinni. Sama nähtub Kaubamaja avaldusest, et 02.03.2011 peeti Gonsiorri 2 kaubamajas kinni P.B, kes üritas varastada teksapüksid, jakki ja käekellad koguväärtusega 398.98 eurot, 4 kuid kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud, tsiviilhagi ei esitata. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused on kokkulangevad ka asitõendi- turvakaamera salvestuse vaatlusega, millest nähtub samuti käekellade ja jaki võtmine ning kauplusest väljumine, turvaväravate signaali andmine. Seega on märgitud tõenditega kohtus tõendamist leidnud P.B süü varguse katses Tallinna Kaubamajast. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süsteemselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on viimati Harju Maakohtu poolt 08.09.2010 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9- 25 lg 2 alusel, s.o. süsteemsete varguse katsete toimepanemise eest. Käesolevad teod on toime pandud 08.01.2011 ja 02.03.
2. Seega on süüdistatav aasta jooksul toime pannud vähemalt kolm varguse katset, mistõttu on tema tegevus õieti kvalifitseeritud süsteemse vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäid mõlemad kuriteod lõpule viimata, kuivõrd süüdistatav oli kinnipeetud turvameeste poolt. Seega tema tahtest mitteolenevatel põhjustel jäid kuriteod lõpule viimata. Eeltoodu alusel on süüdistatavale inkrimineeritud teod õigesti kvalifitseeritud kuriteokatsena KarS § 25 lg 1, 2 mõistes. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt on ta teod toime pannud kavatsetult, sisenes kauplusesse, et varastada juustu, et varastada muid esemeid. Seega on täidetud ka süütekoosseisu subjektiivne külg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg 2 – § 25 lg 2 järgi. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja toime pandud kavatsetult. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Käesolevas asjas puuduvad kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et kuigi süüdistatav on avaldanud sõnas puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, siis süüdistatava käitumisest ja varasemast karistatusest saab järeldada, et vargused on osa tema elustiilist. Tema kahetsus on ainult sõnaline ega väljenda siirast kahetsust toimepandu suhtes, kuna igale kahetsusavaldusele ülekuulamise lõpus on järgnenud kuni vahistamiseni uute kuritegude toimepanek. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud 15-l korral. Teda on korduvalt karistatud nii vangistuste tingimisi täitmisele pööramata jätmise, rahalise karistuse kui ka reaalsete vangistustega. Ükski nendest karistusliikidest ei ole seni aga mingit mõju avaldanud. Süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanekut. Antud juhul vabanes süüdistatav viimase karistuse kandmisest kinnipidamisasutusest detsembris 2010 ja juba jaanuari 2011 on ta toime pannud uue kuriteo. Süüdistatav on jätkanud oma varasemat käitumismustrit. Süüdistataval puudub töökoht ja legaalne sissetulek, samuti arvestades tema varasemat karistatust ei ole mõeldav talle kergeima karistusliigi, s.o. rahalise karistuse mõistmine. Arvestades süüdistatava karistusregistrit, seda, et ta vabaduses olles jätkas kuritegude toimepanemist, et teda on karistatud NPAS alusel, leiab kohus, et teda ei ole võimalik karistada ka vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ega üldkasuliku tööga asendamisega.. Selline karistus 5 ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ja eelkõige lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et süüdistatavat on võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. Samas vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse, et käesolevad kaks kuritegu jäid katsestaadiumisse ja varalist kahju nendega ei põhjustatud. Kuigi tegemist on süstemaatilise vargusega leiab kohus, et antud juhul on võimalik karistada isikut sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. P.B on kahtlustatavana kinnipeetu olnud 08.01.2011, s.o. ühe päeva ning tema karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda tema teine kinnipidamise aeg, s.o. 02.03.2011.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu- sellekohast taotlust ei ole kohtule ka esitatud. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 423sätteid, s.t.

pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud s.o. kaitsetasu 127.84 eurot (sada kakskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti); sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisel 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti) ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 2.65 eurot (kaks eurot ja kuuskümmend viis eurosenti). Asitõend: CD-plaat turvavideosalvestusega, mis liidetud kriminaalasjas juurde, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Kohtunik Kristina Väliste 6