lg 2 p 5, 9; § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9; § 266 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav Z.V ik: XXX, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ P , elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 22.01.2012 kuni 23.01.
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 9 kuud; 3. Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega
lg 2 p 4, § 65 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 424, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 11 kuud katseaeg 2 aastat, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuud; 4. Harju Maakohtu 02.02.2010 otsusega
Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. Vabanes Vanglast 1 28.02.2011 pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud korduvalt, seal hulgas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.05.2011 otsusega
lg 1 järgi rahatrahv 24 eurot; Kaitsja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.09.2011 otsusega
Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. Z.V süüdi tunnistada
lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Z.V süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud . 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.01.2012 kuni 23.01.2012 so. 2 päeva, lugedes mõistetud ärakandmata karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Z.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. ( mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742) 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.
p 1 alusel arvestada Z.V-le määratud 1 aasta ja 8 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.02.
Z.V süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 5-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 28.05.2010
lg 2 p 4 järgi, taas viibides 22.01.2012 kella 13:00 paiku Tallinnas, Rotermanni 12 asuvas „Bershka“ kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OÜ-le Apranga BEE kuuluva nahkjope maksumusega 69,99 eurot mille järel läbis kassa ja turvaväravad kauba eest maksmata. Vaatamata sellele, et turvaväravad andsid häiret, Z.V turvatöötaja silme all üritas põgeneda, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 3 Seega Z.V pani toime
võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Z.V ´t süüdistatakse selles, et tema 17.08.2011 kella 04.10 paiku tungis valdajate ALja ATtahte vastaselt ebaseaduslikult sisse Tallinna linnas XXXkorterisse. Seega pani Z.V oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastase võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o
Kohtuistungil süüdistatav Z.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episood 08.09.2011 • 08.09.2011 koostatud kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 08.09.2011 kell 19:07 Rimi Eesti Food AS-i kaupluses Tammsaare SÄM pani meesterahvas omale põue 2 pakki Paulig kohvi ja Grants viski, kokku kaupa 25,17 euro väärtuses ning väljus kauplusest jättes võetud kauba eest tasumata. 09.09.2011 peeti nimetatud noormees kinni Kadaka SÄM-is. (t/l 2) • 29.09.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks salvestus CD-plaadil Tammsaare Säästumarket videokaameratest. Faili vaatamisel oli näha, et 08.09.2011 kell ajavahemikul kella 19:07:21 kuni 19:07:29 meesterahvas mustade pükstega, musta jopega, mustade juustega, olles müügisaalis, võttis riiulilt kaks korda mingit kaupa ja ei pannud kaupa käes olevasse ostukorvi vaid olles kaamera poole seljaga, askeldas kaup käes jope piirkonnas (foto nr 1-4). Kell 19:10:14 meesterahvas olles näoga kaamera poole vaatas mingit kaupa ning tema jope oli punnis (foto nr 5). Kell 19:10:53 olles alkoholiosakonnas meesterahvas võttis riiulilt mingit kaupa ja lahkus osakonnast (foto nr 6). (t/l 4-8, krim.asi 11230113876) • 30.09.2011 koostatud kannatanu esindaja TJ’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 08.09.2011 kella 19:10 ajal Tallinnas, Kiili 19 asuvast kauplusest Tammsaare Säästumarket varastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa summas 25,17 eurot, nimelt kaks pakki kohvi Paulig (maksumusega 7,09 eurot pakk) ning Grants viski (maksumusega 10,99 eurot). Rimi Eesti Food AS esitab tsiviilhagi summas 25,17 eurot. (t/l 9-11, krim.asi 11230113876) • 30.09.2011 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 08.09.2011 õhtul läks kauplusse Tammsaare Säästumarket. Kaupluse müügisaalis peitis teistele märkamatult oma jope põue kaks pakki kohvi; samuti võttis pudeli viskit, mille peitis ka jope põue. Kassas millegi eest ei tasunud ja väljus kauplusest. Nimetatud kauba müüs tundmatutele inimestele. (t/l 14-16, krim.asi 11230113876) • Väljatrükk kiirmenetluse 02.05.2011 otsusest väärteoasjas, millest nähtuvalt Z.V-le mõisteti
(t/l 48-49, krim.asi 11230113876) • Väljatrükk kiirmenetluse 09.09.2011 otsusest väärteoasjas, millest nähtuvalt Z.V-le mõisteti
(t/l 52-53, krim.asi 11230113876) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustataval puudus 2010 aastal sissetulek. (t/l 55, krim.asi 11230113876) 4 Episood 22.01.2012: • 22.01.2012 koostatud OÜ-le Apranga BEE avaldusest nähtuvalt peeti kaupluses Bershka Rotermanni 12, Tallinn, kinni isik, kes püüdis varastada meeste nahkjopet väärtuses 69,99 eurot. Jope tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 2, krim.asi 12230101068) • 22.01.2012 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.01.2012 tuli kahtlane isik kauplusesse Bershka, Rotermanni 12, Tallinn. Tunnistaja kutsus turvamehe, kes jäi kaupluse ukse taha ootama. Kui nimetatud isik kell 13:00 ajal kauplusest väljus, hakkasid turvaväravad piiksuma, turvamees võttis isiku kinni. Seejärel isik põgenes, rüseluse käigus kukkusid isikul taskust välja tangid, isik jooksis teisele korrusele ja viskas jope põrandale maha. Isik püüdis varastada meeste nahkjopet väärtusega 69,99 eurot. Turvaelement oli katki lõigatud. Väravad piiksusid jopesse peidetud turvakleepsude tõttu. Jope tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 3, krim.asi 12230101068) • 23.01.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistas ta end süüdi ja selgitas, et 22.01.2012 lõuna paiku, võttis Rotermanni müügikeskuse kauplusest ühe jope ja peitis endale põue. Enne seda eemaldas jopelt turvaelemendid. Kui möödus turvaväravatest, andsid nad häiret ja kohe tuli tema juurde turvatöötaja, kes pidas ta kinni ja palus tagasi kauplusesse minna. Z.V hakkas liikuma tagasi kauplusesse, aga järsku pani jooksu, võttis jope põuest ja viskas selle põrandale. Turvatöötaja pidas Z.V uuesti kinni. Kahetseb tehtut. (t/l 7-9, krim.asi 12230101068) • Teatis Karistusregistrist, millest nähtuvalt on Z.V karistatud varem kriminaalkorras 5 korda: - Harju Maakohtu 25.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta, § 74 lg 2 alusel vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 5 kuud, katseaeg 2 aastat; - Harju Maakohtu 25.10.2006 otsusega
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 9 kuud; - Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega
lg 2 p 4, § 65 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 424, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 11 kuud katseaeg 2 aastat, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuud; - Harju Maakohtu 02.02.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 1 kuu; - Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. Vabanes Vanglast 28.02.2011 pärast karistuse kandmist. (t/l 11-36, krim.asi 12230101068) • Väljatrükk Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusest, millega Z.V karistati otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. (t/l 37-38, krim.asi 12230101068) Episood 17.08.2011 • 18.08.2011 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.08.2011 kell 04:10 kuulis kannatanu viibides ühetoalises korteris aadressil XXXköögis askeldamist. Kööki minnes kannatanu karjatas, lõi ühe korra võõrast meesterahvast näo piirkonda, haaras rinnust kinni, lükkas võõra meesterahva rindkere üle aknalaua ning viimane kukkus tänavale. Isik toibus ja liikus Tehnika tänava suunas. Korter asub esimesel korrusel, köögiaken oli jäetud tuulutusasendisse. Aknal murdmisjälgi ei tuvastatud. Peale võõra meesterahva lahkumist avastas kannatanu, et temalt ja tema elukaaslaselt oli varastatud esemeid 262 euro väärtuses, sissetungimisega kahju ei tekkinud. (t/l 6-10, krim.asi 11230117073) • 17.08.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Tallinn, XXX(viiekordese korterelamu esimesel korrusel ühetoaline korter). Korteri aken oli maast umbes 2,3 meetri kõrgusel. Maja välispinnal oli horisontaalne karniis. Vaatluse hetkel oli aken avatud asendis. Korterisse pääses läbi ukse, mille mõlemad lukud olid välisel vaatlusel terved. Köögiavast vaadatuna oli vasakus seinas aken. Vastasseinas ja paremas seinas oli töötasapind. Põranda uurimisel langevas külgvalguses leiti parempoolsest tagumisest nurgast jalatsijäljefragment. Jalatsijälg fotografeeriti ja talletati želatiinkile abil. Aknalaua töötlemisel leiti aknapiida alumisel serval nahapapillaarkurrustiku jäljed, mis paiknesid suunaga 5 allapoole. Jäljed talletati daktoteibi abil. Aknalaua töötlemisel leiti hulgaliselt määrdumisi. Ühes jäljes avastati nahapapillaarkurrustiku tunnuseid. Jälg talletati daktokaardi abil sündmuskohajälgede kaardile. (t/l 18-26, krim.asi 11230117073) • 23.11.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 11E-SS0271 eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskoha vaatlusel 17.08.2011 Tallinnas XXX aknaraamilt ja aknalaualt avastatud ning kolmele nummerdatud tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldas isiku identifitseerimist aknaraamilt tõmmiskilele kopeeritud üks sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti ei olnud jätnud kontrollitav NZ. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi oli jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Z.V (snd 20.11.1979) vasaku käe nimetu sõrmega. (t/l 36-38, krim.asi 11230117073) • 06.12.2011 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt augusti kuus, öösel kohtus Kosmose kino taga Slavaga. Slava on käesolevaks hetkeks surnud. Sel ööl oli Slava vasaku käe peopesa katki ja verine. Slava rääkis, et ta ronis üle aia ja tegi käe katki. Slava ütles, et käis korteris, näitas süüdistatavale hõbedast värvi fotoaparaati ja mobiiltelefoni №kia. Slava ütles, et ta võttis asjad, kuid kui kuulis politsei sireene, hakkas kartma ja lahkudes ronis üle aia lõigates oma käe katki. Samuti näitas Slava talle 500 kroonist sularaha tähte, mille ta oli korterist võtnud. Sai teada Slava käest, et viimane oli korterist võtnud ka sularaha 20 eurot, sest ostsid selle eest õlut. Slava rääkis, et korterisse jäid veel kuldehted ning palus need tal ära tuua. Seejärel läksid XXXtänavale. Slava näitas talle seal ühe maja avatud akent. Slava jäi seisma staadioni aia nurga juurde, tema aga ronis lahtise akna kaudu sisse. Kui akna kaudu korterisse sisse ronis, siis tegi ilmselt liiga palju müra, oli kahe jalaga akna juures kui kööki tuli korteri peremees, kes teda lõi ja ta kukkus seetõttu aknast välja. Seejärel jooksid mööda tänavat, mis on Staadioni kõrval, minema. Raha, mille Slava oli korterist varastanud, jõid koos maha. Fotoaparaadi ja mobiiltelefoni kohta ütles Slava, et ta pidi need ära peitma. Kui Slava käis XXXtänava korteris vargil, siis tema kaasas ei käinud. Ise XXXkorterist mitte midagi võtnud ei ole. Kui hakkas korterisse ronima, siis ta jalanõud olid kõva tallaga ja need libisesid, mistõttu vahetas Slavaga jalanõud ära ja seejärel ronis alles korterisse sisse. (t/l 40-44) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustataval puudus 2010 aastal sissetulek. (t/l 58-59, krim.asi 11230117073) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.V süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i ja OÜ Apranga BEE avaldusi, kannatanu esindaja TJ’i ütlusi, kannatanu AL ütlusi, tunnistaja KK ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti nr 11E-SS0271 eksperdiarvamust, kiirmenetluse 02.05.2011 ja 09.09.2011 otsuseid väärteoasjades, teatist Karistusregistrist, 28.05.2010 Harju Maakohtu otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud
Varasemalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, millise karistuse kandmiselt Z.V vabanes 28.02.2011.a. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistuse ärakandmisest vabanemise järgselt väärteokorras karistatud 15.08.2011, 02.05.2011 ja 09.09.2011 toime pandud
lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning inkrimineeritud varguse ja varguse katse pani ta toime 08.09.2011 ja 22.01.2012. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul korduvalt toime pannud vargusi. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 22.01.2012 püüdis süüdistatav 6 võtta võõra vallasasja läbides kassad ja turvaväravad kauba eest maksmata ja hoolimata sellest, et turvaväravad andsid häiret, püüdis Z.V võõra vallasasjaga põgeneda, teades, et võõra vallasasja seaduslik valdaja saab aru sellest, et ta püüab varastada nende kaupa. Kui turvatöötaja süüdistatava kinni pidas koos varastatuga, rabeles süüdistatav lahti ning põgenes, visates varastatu maha. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata
Kuivõrd üks süüdistatavale inkrimineeritud vargustest viidi lõpule ja teine jäi katse staadiumisse, asub kohus seisukohale, et kuritegude kogumis tuleb kuriteod kvalifitseerida lõpuleviidud vargustena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod tuleb kvalifitseerida
võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.08.2011 kella 04.10 paiku tungis valdajate AL ja AT tahte vastaselt Z.V ebaseaduslikult sisse Tallinna linnas XXX korterisse. Arvestades sisenemise viisi, so sisenemist akna kaudu ning varast kellaaega, leiab kohus, et sellised käitumise tehiolud viitavad otseselt sellele, et süüdistataval puudub ruumi valdaja luba ruumi sisenemiseks ning sellist sisenemist tuleb hinnata omavolilise, seega ebaseadusliku sissetungimisena Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena so
Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 25,17 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad varastas Z.V, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Z.V poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 25,17 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.V-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale
lg 2 p 5,9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seejuures näitavad süüdistatava karistusandmed seda, et süüdistataval ei ole legaalset sissetulekut olnud aastaid. Samas nähtub karistusandmetest ka seda, et süüdistatavat on korduvalt karistatud kümnete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on senini tasumata ning rahalised kohustused 7 tasumata trahvidena ulatuvad tuhandetesse eurodesse. Seetõttu arvestades süüdistataval piisava sissetuleku puudumist, temal lasuvate rahaliste kohustuste suurust ja kuriteo iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 5 korral, väärteokorras korduvalt. Tema suhtes on kahel korral jäetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ja ühel korral on teda tingimisi ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid sellele vaatamata on kõigil juhtudel kohaldamata jäetud vangistused täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Taolised andmed viitaksid sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Karistuse määra valikul
lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü ning tekitatud varalise kahju suurusest. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse ja ühe varguse katse toimepanemises, tema tekitatud varaline kahju ei ole oluline, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavale
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni ühe aastani. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse süüteo toimepanemises, millega varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime erinevad kuriteod erineval ajal ja erineva tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest tuleb liita täies ulatuses. Arvestades süüdistatava karistusandmeid peaks üheselt asuma seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuuluks reaalsele ärakandmisele. Samas on süüdistatavale inkrimineeritud tegude vahel mõnekuulised vahed ning käesolevaks ajaks on süüdistataval legaalne sissetulek ning alaline elukoht, mida ta jagab venna perega. Seega on tal olemas ka sotsiaalne tugi. Arvestades nimetatud asjaolusid ning süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ei ole siiski otstarbekas ning kohtu arvates võib mõistatava karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes tõestada oma soovi jätkata õiguskuulekat käitumist, säilitades ka käesoleval ajal raskustega saadud töökoha ja sissetuleku. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja süütegude toimepanemise regulaarsust, ei pea kohus võimalikuks määrata katseaega päris miinimummääras. Kuivõrd süüdistatava sissetulek on suhteliselt väike ning süüdistataval lasub ka muid rahalisi kohustusi, leiab kohus, et osa väljamõistetavast menetluskulust tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda, jättes selle süüdistatavalt välja mõistmata ning välja mõistetav osa tuleb määrata tasumisele ositi, kuivõrd kogu ulatuses menetluskulu tasumine käib süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.