4-12-474/3

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2012, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-12-474 Väärteoasi T.R kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokar`i 01.12.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,11,001424 Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: T.R, ik: XXX, elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuur, asukoht: Rahu tn 27 Jõhvi RESOLUTSIOON: Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning T.R kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokar`i 01.12.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,11,001424, läbi vaatamata. Määruse ärakiri kätte toimetada kaebuse esitajale ning Ida Prefektuurile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Asjaolud. 03.02.2012.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja T.R kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari 01.12.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,11,

1. Koos kaebusega on T.R esitanud avalduse menetlustähtaja ennistamiseks. Avaldust põhjendab T.R sellega, et saatis kohtuvälise menetleja, s.o Ida Prefektuuri otsuse peale kaebuse Ida Prefektuuri aadressile Rahu tn 27 Jõhvi linn. Kaebuse koostamisel küsis nõu politsei kliendiinfost, kus selgitati, et kaebuse esitamisel maakohtule tuleb kaebuse esitajal järgida V™S § 78 nõudeid. Nimetatud paragrahvist tulenevalt arvas kaebuse esitaja ekslikult, et kaebus tuleb saata Ida Prefektuuri, mitte Viru Maakohtusse ja et Ida Prefektuur saadab ise kaebuse edasi Viru 1 Maakohtule. Kaebuse esitaja tegutses täielikus teadmatuses ning 01.02.2012 hakates asja uurima, sai ta Ida Prefektuurist info, et kaebus on neile jõudnud aga nemad seda edasi saatnud ei ole. Sellest tulenevalt on käesolevaks hetkeks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning kaebuse esitaja palub arvesse võtta eelnimetatud mõjuvaid põhjuseid ning nende alusel kaebetähtaeg ennistada. Kohtumääruse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lõige 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 116 järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 07.02.2012.a. saabus kohtule kohtuväliselt menetlejalt toimik T.R kohta väärteoasjas nr 2402,11,
2. V™S § 117 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe. Kohtunik leiab, et kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud V™S § 114 nõuded. Kaebuse esitaja on koos kaebusega esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega peab kohus lahendama ennistamise taotluse, analüüsides, kas taotlus on põhjendatud ning kas selle alusel saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada või mitte. Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 20.12.2011.a. Kaebus esitati kohtusse 03.02.2012.a. Taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on kaebuse esitaja põhjendanud sellega, et politseist saadud juhtnööride kohaselt esitas ta kaebuse Ida Prefektuurile ning arvas, et kohtuväline menetleja edastab ise kaebuse Viru Maakohtule, mida kohtuväline menetleja ei teinud ning sellest tulenevalt koheselt teada saades nimetatud asjaolust esitas menetlusalune isik kaebuse Viru Maakohtule. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa lugeda mõjuvateks ning esitatud põhjenduste alusel ei saa kaebetähtaega ennistada. V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud paragrahvi lõige 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kehtiva kohtupraktika alusel omaksvõetud seisukohtade järgi saab mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või 2 sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (RKL 3-1-1-90-10). Kaebuse esitaja selgitus selle kohta, et ta tegutses teadmatuses ning väidetavalt järgis politsei kliendiinfost saadud juhiseid kaebuse esitamiseks maakohtule, ei saa kohus pidada selliseks muuks asjaoluks, mida kohus peab mõjuvaks kaebetähtaja ennistamisel. Kui menetlusalune isik enda taotluses kaebetähtaja ennistamiseks esitas V™S § 78 alused, mille järgi tal väidetavalt paluti kaebus esitada, siis lugedes nimetatud sätet, on arusaadav, et see ei kehti kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud nn lõppotsuse vaidlustamiseks, vaid see on seaduses ette nähtud selleks, kui isik soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevusest tulenevat otsustust. Seega, kui isikule ka anti ebaselge teave kaebuse esitamise regulatsiooni kohta, siis leiab kohus, et kuna isik on tõenäoliselt tutvunud väärteomenetluse seadustikuga (ta on taotluses välja kirjutanud V™S § 78 sätted), siis oli tal tavainimesena ka võimalik aru saada, et nimetatud säte ei kohaldu tema poolt kaebuse esitamisel ning võimalik oli seadustiku ülejäänud sätete alusel endale selgeks teha, kuhu kaebus tuleb esitada. Kohus lisab siinkohal ka, et kohtuvälise menetleja otsuses on sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas, et otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule mitte Ida Prefektuurile või Ida Prefektuuri kaudu Viru Maakohtule täpsustatuna, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.12.2011.a. Kohus lisab, et kuigi kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku T.R kaebus adresseerituna Viru Maakohtule on Ida Prefektuuris registreeritud 14.12.2011.a. ja kaebus on lisatud väärteoasja toimikusse, siis selle kohese edastamise kohustust kohtule, kohtuvälisel menetlejal ei tekkinud, vaid see edastati vastavalt kohtunõudele muude väärteoasja materjalidega. Seega on kaebuse esitaja esitanud taotluses tõesed asjaolud, kuid vaatamata esitatule ja kohtu poolt eelnevalt esitatud põhjendustele, on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa lugeda mõjuvateks ning esitatud põhjenduste alusel ei saa kaebetähtaega ennistada (vt. ka RKL nr 3-1-1-55-10; nr 3-1-1-90-10). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kuna käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub, siis tuleb T.R taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt kaebus ka sisuliselt läbi vaatamata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus V™S 38 lg 1; 118 lg 2 p 1; 192; 193 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
3. märtsil
4. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 3