4-12-91/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-91 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi R.H (is.kood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht F OÜ) väärteoasi LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse 12.12.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,10,019726 Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta R.H taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse 12.12.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,10,019726 rahuldamata. Jätta R.H kaebus Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse 12.12.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,10,019726 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud R.H esitas 06.01.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse teenistuse vanem Margus Pihli poolt 12.12.2011.a. väärteoasjas nr 2302,11,019726 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga summas 76.69 eurot ning ja lõpetati menetlus LS § 7431 lg 1 järgi V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse osaliselt, s.o LS § 7431 lg 1 osas. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna oli Eestist ära ajavahemikul 19.11.2011 kuni 30.12.2011, mida tõendab tema nimele registreeritud lennukipilet. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1235678, 14.11.2011.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.12.2011.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 14.11.2011.a., omapoolsed ütlused andnud ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et R.H pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Oma seletuses väärteoprotokollis on kaebaja avaldanud, et soovib otsust saada xxx peale. Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama, kuid nähtuvalt väärteomaterjalidest on menetleja teinud karistamisotsusele märke „e-post 13.12.11“, mis kohtu hinnangul tähendab, et menetleja edastas e-posti teel 13.detsembril 2011 otsuse kaebajale nagu isik oli väärteoprotokollis soovi avaldanud. Saades kätte otsuse, sai kaebaja teda ka kaebuse esitamise tähtaja, mis tähendab, et ta oleks pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks kaebeõiguse realiseerimine seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 06.01.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 29.12.2011.a. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja 2 möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). R.H niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta oli Eestist ära ajavahemikul 19.11.2011 kuni 30.12.2011, kuna kooskõlas V™S §-dega 16, 19, 21, 114 oli kaebuse esitajal õigus kasutada kaitsja abi oma seadusest tulenevate õiguste kasutamiseks, mis tähendab, et R.H ei pidanud isiklikult vaidlustatavale otsusele järele minema ning isiklikult kohtusse pöörduma. Veel peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, ta ei oleks pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka tavaposti teel või digitaalsena. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et R.H ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 3