4-12-3736/2

4-12-3736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3736 (2302,12,006434) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik R.I, ik: XXX, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
3. R.I süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.11.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. R.I-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.I, 4-12-3736, aineekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.10.
8. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.07.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1310880 selles, et 01.05.2012 kella 15.50 ajal peeti Rahumäe tee 4a juures kinni R.I, kelle juurest leiti pruunikat pulbrit, mis EKEIs läbi viidud uuringu tulemuna osutus fentanüüli sisaldavaks pulbriks massiga 0,032 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse politsei vahendusel allkirja vastu kätte saanud. Menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks ning kohus ei ole menetlusalusele isikule väärteoasja arutamisest osavõttu kohustuslikuks teinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, menetlusalusel isikul rahalised vahendid trahvi tasumiseks puuduvad. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, taotleb aresti 10 päeva, lisaks välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud kohtu poolt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka ekspertiisi kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades menetlusaluse isiku isikuandmeid, ei pea kohus võimalikuks mõista aresti lühiajalisena. Märt Toming kohtunik