Obsah (9)

§ 199§ 201§ 64§ 74§ 75§ 78§ 121§ 203§ 57

1-10-2685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 mai 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2685 (08230122063) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 5; § 201 lg 2 p 1 järgi Prokurör Taavi Pern Süüdistatav J.E ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.05.1992 otsusega KrK § 88 lg 3; § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat (karistusandmed arhiveeritud) Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Kannatanu esindaja Advokaat Hannes Olli RESOLUTSIOON 1. J.E süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. J.E süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, 1 mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta J.E-le mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 4 kuud J.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.E temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 1 alusel panna J.E-le kohustus heastada kuritegudega tekitatud ja süüdimõistetult välja mõistetud varaline kahju kohtu poolt määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.E-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.05.

2. J.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. J.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 46 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.E, 1-10-2685, kaitsjatasu“.
4. J.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.E, 1-10-2685, sundraha“.
5. J.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel kannatanule sõidukuludena väljamakstud kulud 592 (viissada üheksakümmend kaks) eurot ja 43 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.E, 1-10-2685, sõidukulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kohtulikul arutamisel kannatanu AA esindaja advokaat Hannes Olli esitatud tsiviilhagist 65 800 krooni nõudes rahuldada hagi kohtueelsel menetlusel AA esitatud tsiviilhagi ulatuses, so 62 430 krooni nõudes ning J.E-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista AA kasuks 62 430 krooni, so 3990 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend) eurot ja 16 senti, milline summa tuleb tasuda AAarvelduskontole nr XXXXXXXXX Handelsbanken, IBAN: XXXXXXXXX, SWIFT: XXX. Ülejäänud osa esitatud tsiviilhagist, so 3370 krooni nõudes jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: J.E süüdistatakse selles, et tema võttis 22.12.2008 kella 23.00 ajal Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris AA’lt avalikult, vägivalda kasutamata ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AA kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson väärtusega 3590 krooni, telefoni iPhone väärtusega 7000 krooni ning sularaha 8000 №rra krooni (22.12.2008 vääringus 12640 EEK). Võõra vallaasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui tegu on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani J.E toime

§ 199lg 2 p 5 tunnustega kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastas ajavahemikul 23.12.2008 kuni 29.12.2008 tema valdusesse jäetud, Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris olnud, AA kuuluvad esemed ning toimetas need täpselt tuvastamata kohta. Nii toimetas ta täpselt tuvastamata kohta AA kuuluva televiisori Samsung väärtusega 10000 krooni, kohvri väärtusega 800 krooni ning selles olnud esemed väärtusega 1600 krooni, fööni Braun väärtusega 800 krooni, Benettoni kampsuni väärtusega 1600 krooni, teksapüksid Diesel väärtusega 2000 krooni, sinist värvi kampsuni väärtusega 2000 krooni, 20 komplekti pesu väärtusega 8000 krooni, juukselaki Cerastin väärtusega 400 krooni, solaariumikreemi väärtusega 1000 krooni, joonestamispaberid, joonlauad ja paberid väärtusega 5000 krooni; Stella McCartney dressipluusi väärtusega 3000 krooni, Mötivi suvekleidi väärtusega 1000 krooni ja koti Diesel väärtusega 2000 krooni, tekitades AA kogukahju summas 39 200 krooni. Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani J.E toime

§ 201lg 2 p 1 tunnustega kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud J.E tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, seletades, et sularaha ja telefone ta AAära võtnud ei ole, samuti ei ole ära võtnud sularaha ega ehteid. Küll viskas AAkorteris olnud asjad ära. Oli XXX korteri üürilevõtja, leping lõppes 29.12.

1. Tema oli üürilepingu pool, AAandmed kirjutati juurde kui isiku andmed, kes seal veel elab. Leping oli tema ja Kalveti vahel. Elas korteris koos A.A , A.A oli nagu kaasüüriline, tema andmed olid lepingus kirjas. Oma asjadest viis korterisse riideid, ja nipet-näpet, AA asjadest olid televiisor, riided, hügieenitarbed, isiklikud asjad. 22.12.2008 saabus AA Oslost, läks lennujaama vastu. Solvas AA rängalt, ainuke vägivald mida AA suhtes kasutas oli see, et võttis kõrist kinni ja viskas voodisse. Muud vägivalda ei ole kasutanud. Öösel oli AA korteris. Korteri võtmed olid tema käes. Mobiiltelefoni ega sularaha võtnud ei ole. 23.12.2008 läksid korterist koos välja, ise läks oma asju ajama, AA läks politseisse. AAmobiiltelefonid olid diivani kõrval arvutikotis. Kus hoidis sularaha, seda öelda ei oska, ilmselt rahakotis, kui palju seda oli, seda ei tea. Teab, et AA on №rras kahel korral samasuguste asjade kohta politseisse avaldusi teinud, et raha saada. Ise on AA rääkinud ka seda, et neid avaldusi on teinud veel 1-2 korda. Vägivalla kohta on AA uurijale rääkinud, et olevat teda peksnud, löönud, vägistanud. Politseile välja antud ehted olid kapis olevas kausis karbis. Leidis need hiljem ja kuna olid väikesed asjad, mahtusid 3 taskusse ja tahtis hiljem üle anda. Kapis olnud riided pani prügikotti, prügikotti pani ka enda riided, sest leping lõppes ja ütles omanikule, et lähevad välja. Prügikottidesse pani seetõttu, et kohvreid ei olnud nii palju. Võttis AA ühendust, et korter vaja tühjaks teha, kuid AA võttis seda mõnitamisena. Kuna naiste riietega ei olnud midagi teha ja laoruumi ka ei olnud, siis viskas prügikasti. Televiisori viis ka alla kas prügikasti või prügikasti kõrvale, riietega kotte oli 2 – 3 prügikotti. Alguses avaldas AA soovi korterit edasi üürida, kuid siis enam mitte. Korteriomanikule ei rääkinud korteris olnud asjadest suurt midagi. Korteri andis üle 29.12.2008, senini olid asjad korteris, enne 29.12.2008 viskas ära. Korteri võtmeid kellelegi kõrvalisele oma teada andnud ei ole. Asjade väärtust on raske hinnata, ainuke väärtuslik asi oli televiisor. Kindlasti ei ole summad nii suured kui väidetakse. Televiisor ilmselt 2-3 aastat vana, peaks internetist vaatama mis ta hind võiks olla. Kui suur hind oli äraviskamise hetkel, seda ei oska öelda. Muude asjade osas saab öelda, et joonestusmapp sai maksta 20 krooni, joonlaud 100 krooni, mappe ja joonlaudu ei olnud 50 tükki. Olid paar joonlauda, paberid, mapid, ehk 1000 krooni ulatuses. Riietele hinnangut anda ei oska. Ei ole kunagi naiste riideid ostnud, joonlaudu jm tarbeid ei ole ka ostnud. Äraviskamine oli ajavahemikus 27.12.2008 kuni 29.12.2008 hommik. Asjad võis kokku panna 23.12.
2. Kottidesse pani kõik asjad, mis ei kuulunud omanikule. Mõned tema asjad võisid kottides olla, enamalt jaolt AA asjad. Pakkus asju korra või kaks, järgi ei tuldud. Prügikotid olid kas 150 või 200 või 250 liitrised. Enda asju võis olla 1-2 kotti, AA asju 2-3 kotti. Teised kotid, mis seal olid ei olnud eelmisest kolimisest saati lahti võetudki. Kui kõik asjad koos võtta, siis võis see summa midagi taolist olla. Voodipesu, padjad, mis vanast korterist kaasa võeti, tal olid ka enda omad olemas. Need olid AAomad Mustamäe korteris, ei soovinud neid edaspidi kasutada. Omanikule andis üle puhta korteri. Vahepeal kaotas oma võtmed ära ja küsis AAvõtmeid kui läks №rrasse. Lahkumineku ajaks olid tuttavad 3-4 aastat, elasid koos aktiivsemalt 1 aasta. Enne XXXkorterit elasid koos №rras, siis Mustamäel korteris. Midagi sarnast varem juhtunud ei olnud. Varalise kahju osas on kokkuleppe küsimus, maha istuda ja kokku leppida. Ühe sülearvuti viskasid koos ära Mustamäel, sest remont oleks läinud kallimaks kui asi väärt. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud AA seletas, et tundis J.E 4 aastat, pool aastat elasid koos ning 23.12.2008 lõpetas suhte. Otsustas, et nad ei sobi enam kokku ning J.E reageeris natuke üle, J.E tegi talle seda kättemaksuks. 22.12.2008 tuli №rrast ja J.E tuli talle lennujaama vastu. Tülitsesid ja siid viskas J.E ta tühjade taskutega välja, asjad ja ehted jättis endale. Enne seda kui ta №rrasse sõitis kuu aega varem, siis J.E ütles, et on oma võtmed ära kaotanud ja kas ta võiks oma võtmed J.E-le jätta. Käis 23.12.2008 koos omanikuga korteris ja leppisid kokku, et ta jääb sinna üürnikuks. Võttis kaasa asjad, mida vaja kiiresti pesta ja oma koti. Kui oli eelmisel päeval J.E-le öelnud, et ei soovi enam koos olla, siis J.E vihastas vist, vägivallatses ja viskas ta välja. Kõik korteri võtmed olid J.E käes. Kui asjadele järele läks, siis asju enam ei olnud. 22.12.2008 korteris võttis J.E temalt ära sularaha 8000 norra krooni, telefonid iPhone ja Sony Ericsson, Apple sülearvuti, mis oli kotis, siis ka ehted, mida kandis, võttis küljest ära. Sularaha oli tal rahakotis, J.E võttis vägivaldselt rahakotist raha ära, telefonid olid taskutes. J.E pani ta luku taha, läks täiesti hulluks kätte ära. J.E tuli talle kallale, peksis, kuid vägivald ei olnud selleks, et asju ära võtta. Politseis mainis vägivalla kasutamist, kuid protokolli seda ei märgitud. iPhone maksis 7000 krooni, Sony Erisson telefon 3000 krooni. Maakri tänava korterisse jäid televiisor, naiste riided, kooliasjad, valge Diesel kott, sülearvuti, joonestusasjad, materjalid, paberid, koolimaterjalid. Naiste rõivad: Benettoni kampsun, Benettoni jakk, Mötiv kleit, pesukomplektid, põhimõtteliselt kõik riided jäid sinna, praktiliselt kogu tema vara. Esialgselt oli asjade väärtus 40 000 ringis, tegelikult rohkem. Proovis J.E-ga kokku saada, et asju kätte saada, ei saanud kokku. Võttis seda mõnitamisena. Siis proovis koos sõpradega J.E-ga kokku saada, ei saanud, seejärel lõpetas suhtlemise. Kui oli teada saanud, et asju enam korteris ei olnud, siis enam korterisse ei läinud. Kui omanikuga 23.12.2008 korterisse läks, siis olid tema asjad osaliselt prügikottidesse pandud. Kuna oli kokkulepe, et jääb üürnikuks edasi, siis ei olnud põhjust asju ära viia, võttis kaasa vaid arvutikoti. Korteris oli veel teine sülearvuti, telefone korterist ei leidnud. Kui omanik helistas J.E, siis tuli välja, et telefonid on J.E käes, kes pidi tulema kohale, kuid ei tulnud. 4 Asjad oli kottidesse pannud J.E, sest peale tema seal kedagi ei olnud. Ei saanud aru miks asjad kottides on, kartis, et J.E teeb nendega midagi, tegi igaks juhuks pilti. Kottides olid naiste riided, joonestusasjad ka pakitud. Televiisor oli telerilaual, seal olid ka hügieenitarbed, föönid. Fotol nr 1 on televiisor, kapist näha tema riided fotol 2, kooliasjad Diesel koti sees fotol 3, fotol 4 on reisikohver, selles kohvris olid föönid, kosmeetika, pesu. Prügikottides fotol 5 on tema riided. Pildid tehtud 23.12.2008, pärast seda korteris käinud ei ole. Helistas korteri omanikule ja see ütles, et asju enam seal ei ole, siis ütles, et ei võta seda korterit enam rendile. Sai teate, et J.E on ehted politseisse toonud, uurija ütles, et J.E on teised asjad ära visanud. Proovis kokkulepet J.E, kuid J.E pakkus vaid poole asjade väärtusest ja pärast seda ajas asja advokaadi kaudu. Esialgselt oli kahjuks 40 000 krooni, pangaülekannetest tuvastas suurema kahju. №rrasse läks 2006 aastal, töötab ja õpib. 8000 norra krooni on Eestis suur raha, №rras tavaline. 2008 aastal ei töötanud, oli üliõpilane, õppis Tallinnas. Alguses ülekuulamisel pani kiiruga asjade hinnad, sest kästi hinnad juurde panna. Hiljem täpsustas konto väljavõtte põhjal, seal on hinnad paremini. Ei ole midagi teinud, et hagi tõendamiseks tõendeid juurde koguda. №rra politseile ei ole analoogsetes asjades avaldusi teinud. Tal oli kaks sülearvutit, üks oli Diesel kotis koos kooliasjadega. Ei ole sülearvutit enne sinna korterisse kolimist ära visanud. Ehetest sai tagasi vaid need, mida kandis sel päeval, teisi ei ole saanud. Pärast 23.12.2008 J.E ütles, et on asjad ära visanud, et asjad on prügimäel. Seetõttu rohkem oma asju ei otsinud. 22.12.2008 oli rahakott jope taskus, J.E võttis ära, võttis sellest raha ja pani rahakoti tagasi. Mõlemad telefonid olid samuti jope taskus ja J.E katsus taskud läbi ja võttis telefonid ära. Telefon Sony Ericsson oli ostetud №rras 1500 norra krooni, iPhone oli ostetud Tallinnast, lepinguga, koos kuumaksetega 7000 krooni, tasus lepingu lõpuni. Televiisor oli ostetud On-Offist Ülemiste keskusest 10 000 krooniga, reisikohver oli ostetud №rrast 600 norra krooni, kohvris olid pesuasjad, föön, juuksehooldusvahendid, riided, föön Braun. Benettoni kampsun oli ostetud №rrast, Diesel püksid Tallinna Kaubamajast. Diesel on kallis. Sinine kampsun oli ostetud №rrast, pesu oli samuti №rrast ostetud, kogu pesu pani sellesse kirja, kõik oli ära viidud. Cerastin lakk oli kohvris ja soetatud №rrast, kreem samuti. Föön, lakk ja kreem ei lähe selle 1600 sisse, mis oli kohvris, need on eraldi. Teises kotis olid koolimaterjalid, joonlauad, joonestuspaberid, maalimisasjad, kõik koolimaterjalid ja paberid, lisaks sülearvuti. Stella McCartney dressipluus oli ostetud №rrast, Mötivi suvekleit Tallinnast, see on päris kallis. Diesel kott oli valgest nahast, ostetud Tallinnast. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Maiko Kalvet seletas, et J.E ja AA on näinud kaks ja pool aastat tagasi. 2008 novembris üüris oma korteri XXXvälja J.E. Lepingu sõlmis J.E, kuid tahab teada, kes seal korteris veel elab ja seetõttu sai juurde kirjutatud ka AA andmed. Umbes kuu aega hiljem, tahtis üüriraha saada, kuid J.E ütles, et läheb aega. 17.12.2008 helistas, lepiti kokku, et 23.12.2008 saavad kokku ja saab üürimakse. 22.12.2008 ütles J.E, et enam korterit üürida ei soovi, kuid AAvõtab üle kui tuleb №rrast. 23.12.2008 hommikul läks korterisse, kuid kohal oli vaid J.E, kes ütles, et AAsiiski ei soovi lepingut üle võtta ja kolivad 29.12.2008 välja. J.E andis kohe ühe võtmekomplekti ära. Tema enda poolt oli üürile antud möbleeritud korter, tema asjadest olid seal kööginõud, televiisor Finlux, kineskoobiga, muusikakeskus, tekid, padjad. 23.12.2008 olid asjad kokku pakitud, seal oli ka õhuke televiisor. 23.12.2008 helistas AAsõbranna ja rääkis, et J.E oli AA telefoni ära võtnud ja AA tahab oma asju kätte saada. Ta ei nõustunud sellega, sest leping oli sõlmitud J.E. Siis helistas AAema ja ütles, et AAtahab näha kas asjad on korteris alles. Helistas J.E-le ja see lubas minna. AAtuli kohale, vaatas ringi. Riidekapis oli palju naisterahva asju. AAütles, et tema asju on kokku pandud. Seal oli suur kott, millest AA otsis oma telefoni ning AAvõttis kaasa halli koti. J.E lubas kohale tulla, kuid ei tulnud. Ütles A.Arule, et kui ta tahab üürida, siis 29.12.2008 lõpetab lepingu J.E. Hiljem helistas AAja teatas, et tuleb asjade järele koos sõpradega. Teatas J.E, et tullakse asjade järele, kuid J.E teatas, et korteris asju enam ei ole ja ta on nad ära viinud. 29.12.2008 läks korterisse, see oli tühi, ainult tema enda asjad olid korteris, sai korterivõtmed kätte. AAtegi 23.12.2008 päris palju pilte kottidest, riidekapi sisust. Kui oleks AAkorterisse lasknud, oleks juriidiliselt sisse lasknud võõra 5 inimese ja lasknud asjad ära varastada. AApildistas riidekappe, tegi lahti, ütles, et televiisor kuulub temale. Toimikus olevad fotod lehekülgedel 10-12 on tema korteris tehtud, tunneb ära korteris olevate esmete, põrandaparketi ja seina värvi järgi. AAvõttis kaasa korterist õlakoti, võis olla halli värvi, sellist meesterahvas ei kanna. Oli jutt, et kohe tuleb J.E ja nad saavad kokku Stockmanni 5 korruse kohvikus. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Peeter Ploom seletas, et saalis viibivat naisterahvast (kannatanu AA) on vist näinud, kuid täpselt ei tea. Töötas varem Maakri 36 majas kojamehena. Politseis kuulati üle seoses sellega, et prügikonteineriruumi olevat viidud televiisor. Ise seal televiisorit näinud ei ole. Käib hommikuti sealt ruumist läbi, võtab tööriistad. Räägiti, et sinna oli viidud televiisor hoiule. Prügiruumile on elanikel ligipääs seestpoolt, väljaspoolt on uks lukus ja prügivedajatel on võti. Suuregabariidilised asjad, televiisorid, elektroonika pannakse konteinerite kõrvale, konteinerisse panna ei tohi. Elektroonika jaoks tellitakse auto kui seda koguneb. Sinna toodi küll arvutite kuvareid. Konteineriruum ei ole tema töö, tegeleb maa-aluse garaažiga. Prügikonteineritesse ei vaata, prügi ei sorteeri. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • AAtehtud fotod XXX korteris olevatest esemetest. Fotol nr 1 on kujutatud LCD televiisor Samsung telerialusel, fotol nr 2 vaade riidekapile, milles korvriiulite süsteem riideesemetega ja nende all kott asjadega, samuti riidepuude põikpuudega kapi osa, milles ripuvad erinevad riideesemed ja all on reisikott lennuki pagasilipikuga, fotol nr 3 avatud kott pealtvaates, milles näha õhukesed karbid, paberid, foto nr 4, millel reisikohver lennuki pagasilipikuga, foto nr 5, millel kujutatud kaks musta värvi suuremõõdulist prügikotti, milles pehmed esemed. (t/l 10-12) • Fototabel, mille fotol nr 1 kujutatud metallist võtmerõngas, metallehted: kolm sõrmust, ripatsiga kaelakett eestvaates, foto nr 2, millel kujutatud kolm metallist sõrmust, foto nr 3, millel kujutatud kaks metallist sõrmust, foto nr 4, millel kujutatud metallist võtmerõngast ja ripatsiga kaelaketti tagantvaates. (t/l 14-15) • J.E allkiri selle kohta, et ta annab üle tema käes olnud AA kuuluvad esemed: 3 sõrmust, kaelaehe ja võtmehoidja. Koostatud 20.01.
3. (t/l 16) • 26.01.2009 koostatud üleandmise-vastuvõtu akt, mille kohaselt andis Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistuse politseivaneminspektor Kristel Laane üle AA esemed: 3 tk halli värvi metallist sõrmust, 1 tk halli värvi metallist kaelakett, 1 tk halli värvi metallist võtmehoidja. Aktile on AAkirjutanud kinnituse asjade kättesaamise kohta. (t/l 17) • Tõendist J.E maksustatava tulu kohta nähtub, et 2007 aastal on J.E saanud tulu OÜst R 22048 krooni ning tema deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 17 764 krooni. (t/l 41) • AA esindaja advokaat Hannes Olli esitatud tsiviilhagi 65 800 krooni, e 4205,39 euro nõudes. Kohus, kuulanud ära süüdistatava J.E süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kannatanu AAja tunnistajate Peeter Ploom ja Maiko Kalvet ütlused, uurinud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. J.E süüdistatakse

§ 199lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt süüdistatav J.E end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et AAsuhtes kasutas vägivalda vaid niipalju, et harras AAkõrist ning viskas voodile, kuid mingeid asju ta AA ära ei võtnud, ei telefone ega sularaha. Pealegi ei olnud teise toa uks lukustatav ning AA saanuks korterist lahkuda. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud AAselgituste kohaselt võttis J.E temalt XXXkorterisse jõudes ära rahakoti, võttis sellest ära sularaha 8000 norra krooni ja andis 6 rahakoti tagasi ning kombates läbi taskud, võttis ära ka kaks telefoni. Kuigi peale süüdistatava ja kannatanu keegi rohkem sündmuse juures ei viibinud, nähtub tunnistaja MKütlustest, et temale helistas AAema ja tundis huvi kas AAsaab oma asjade järele tulla ning põhjendas enda helistamist sellega, et J.E oli AAtelefoni ära võtnud ja AAise ei saanud helistada. Peale selle selgitas MK, et siis kui ta koos AA23.12.2008 XXXkorterisse läks, hakkas AAkokkupakitud asjade hulgast oma telefone otsima ning vestlusest J.E-ga sai teada, et AAtelefonid on J.E käes. Seega on tõendid J.E poolt AAtelefonide äravõtmise asjaolude kohta saadud vahetult tõendiallikalt AAja samas MKi kui vahendliku tõendi allika kaudu, kusjuures erinevatelt tõendiallikatelt saadud teave on omavahel riimuv. Seejuures on tunnistaja MKi ütlustest näha ka seda, et AAasjade äraviimise kohta pärisid nii AAema kui ka AAsõbranna, mis kaudselt viitab sellele, et AAei olnud oma sidevahenditega võimalik tunnistajaga ühendust võtta, kuivõrd temale kuulunud telefone ei olnud tema valduses. Seetõttu leiab kohus, et kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei ole AAtelefone ära võtnud, ümber lükatud nii AAkui ka MKi omavahel riimuvate ütlustega. Seejuures asub kohus seisukohale, et kui kohus saab kannatanu ütlusi telefonide äravõtmise osas lugeda usaldusväärseks, siis puudub kohtul alus jätta usaldamata kannatanu ütlused ka sularaha äravõtmise osas. Pealegi ei saa kohus selles episoodis kogutud tõendite hulgas lugeda süüdistatava ütlusi usaldusväärseks juba telefonide äravõtmise osas, kuivõrd need on teiste tõenditega ümber lükatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole ka muus osas usaldusväärsed ning usaldusväärsemaks tuleb lugeda kannatanu ütlusi ka sularaha äravõtmist puudutavate asjaolude kohta. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtuvalt kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda. Süüdistatav on oma selgitustes väitnud, et kasutatud füüsiline vägivald oli lühiajaline, seevastu kannatanu on kasutatud vägivalla ulatust kirjeldanud oluliselt intensiivsemana. Samas ilmnes kannatanu ütlustest, et vägivalda ei kasutatud vallasasjade üle valduse murdmise eesmärgil ja see vägivald ei olnud valduse murdmise vahendiks, vaid kantud negatiivsetest isiklikest suhetest. Samas ei ole süüdistatavale süüdistust

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud ning kohus peab seetõttu kriminaalasja materjalidest ilmneva vägivalla osas jätma seisukoha võtmata. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kohtu arvates on üheselt tõendamist leidnud kannatanult sularaha ja mobiiltelefonide äravõtmine XXXkorteris. Kuivõrd mobiiltelefone ega sularaha ei ole kannatanule tagastatud ning need asjad jäid süüdistatava valdusesse, leiab kohus, et kannatanult kuriteo toimepanemise tõttu äravõetud vallasajade edasise saatuse tuvastamine ei ole oluline, kuigi süüdistatav ei ole ka andnud mingeid ütlusi nende vallasasjade kohta, väites vaid, et kannatanu võttis kaasa koti, milles olid ka telefonid. Kannatanu seda aga kinnitanud ei ole. Seega pärast vallasasjade üle valduse kehtestamist toimis süüdistatav nende vallasasjadega oma äranägemise järgi, käitudes asja omanikuna. Kohtu arvates ei ole sellel enam tähtsust kas süüdistatav kasutas neid vallasasju ise, andis edasi kellelegi kolmandale või viskas ära, kuivõrd ta käsutas äravõetud asju omal äranägemisel, mida saab hinnata ebaseadusliku omastamise eesmärgi realiseerimisena. J.E süüdistatakse ka valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 201lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Süüdistatavana üle kuulatud J.E tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüdi osaliselt, selgitades, et kuivõrd korter tuli üürileandjale üle anda samas seisus nagu üürilevõtmisel korteri sai, siis viskas AAasjad ära, kuivõrd AAasjade äraviimise osas kokkuleppele ei jõutud. Kannatanu AA ütlustest nähtuvalt andis ta tema käes olnud üürikorteri võtmed J.E, kuivõrd J.E olevat enda komplekti ära kaotanud. Kuu aega hiljem, so 22.12.2008 olid võtmed endiselt J.E käes ning J.E talle võtmeid ei tagastanud. Seega 23.12.2008 hommikul korterist lahkudes ei oleks AAiseseisvalt enam korterisse siseneda saanud. Tunnistaja MK ütlustest nähtuvalt andis J.E talle 23.12.2008 juba ära ühe komplekti võtmetest ning AA sai üürikorterisse vaid pärast seda kui oli MKiga ühenduse saanud ja MK ta korterisse laskis. Seejuures nähtub 7 kriminaalasjas leiduvatest fotodest, et juba 23.12.2008 olid osa M.Aru asjadest kahte prügikotti pakitud ning AA samadest fotodest nähtuvalt olid osa AA asju veel kappides ja ka riidepuudel. Kuivõrd eluruumi üürileping oli sõlmitud J.E ja MK vahel, siis ei lubanud MK AAasju kaasa võtta peale ühe käekoti, veendudes, et tegemist on naisterahva asjadega. Samas sai ta AAselgitustest aru, et peale naisterahva riiete kuulub AAka televiisor. Seega sai MK aru, et korteris on hulgaliselt AA asju, kuid kartes seda, et üürilepingu teine pool J.E võib teda hakata süüdistama asjade varguses, ei andud ei AAega temaga seotud isikutele võimalust asju ära viia. Seega sõltus AAvaldus oma asjade üle vaid J.E käitumisest, so sellest, kas J.E laseb ta korterisse või mitte. Kohus asub seisukohale, et AAvaldus temale kuulunud asjade üle, millised asusid XXXkorteris, murti siis kui AA23.12.2008hommikul J.E saatel korterist väljus, sest pärast seda ta enam iseseisvalt korterisse tagasi ei saanud, kuivõrd korteri võtmed olid J.E käes. Seega kehtestas J.E valduse asjade üle pärast AAkorterist lahkumist 23.12.2008 hommikul. Hiljem, kui AAkorteriomaniku loal korterisse sisenes, siis olid osa AAasjadest juba kokku pakitud, kuigi selleks AAkorraldust andnud ei olnud. Seega näitas asjade pakkimisega J.E seda, et tema poolt kehtestatud valdus on jätkuv ning ta kasutab ja käsutab tema jätkuvas valduses olevaid esemeid kui oma vara, pöörates võõrad vallasasjad oma vara hulka. Edaspidiselt on AAasjade saatus tuvastamata, kuivõrd J.E on väitnud, et viskas asjad prügikasti, samas ei ole kohtueelsel menetlusel viidud läbi menetlustoiminguid selleks, et tuvastada kas AAasjad on J.E valduses endiselt olemas. Samas on J.E 20.01.2009, so kuu aega pärast valduse kehtestamist asjade üle, politseile välja andnud mõned AAkuulunud ehted. Kuivõrd kuu aja möödudes sai J.E välja anda vaid tühise osa AAkuulunud esemetest, võib kohtu arvates teha järelduse, et juhul, kui muud esemed oleks olnud alles, oleks J.E ilmselt ka need politseile välja andnud, kergendamaks enda olukorda tekitatud kahju hüvitamisega asjade tagastamise näol. Seetõttu peab kohus usutavaks süüdistatava väidet selle kohta, et ta on asjad ära visanud. Kohtu arvates annab sellele kinnitust ja süüdistatava väide A.Arule, kes oma asju tagasi tahtis, et asjad on prügimäel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav kehtestas valduse AAkuulunud ja XXXkorteris asunud vallasasjade üle, vallates neid asju mitme päeva vältel, jättes need AAüle andmata ning seejärel viskas süüdistatav asjad prügikasti, vabanemaks valduses olevatest asjadest, siis käitus süüdistatav pärast valduse kehtestamist asjade omanikuna, kuigi see oma asjade hulka pööramine oli ebaseaduslik ning käsutas asju omal äranägemisel, so tal oli võimalik neid müüa, kinkida kolmandale isikule või edasise kasutamise eesmärgi puudumisel ära visata. Suurem osa vallasasjadest olid naisterahva riided, millega süüdistataval midagi peale hakata ei olnud, mistõttu võis süüdistatav need vallasasjad kui tema jaoks kasutuks muutunud tõepoolest ära visata. Samas leiab kohus, et süüdistatava käitumine ei ole hinnatav asja hävitamisena

§ 203

mõttes, kuivõrd asja hävitamiseks või rikkumiseks ei ole valduse kehtestamine ja asja enda kasuks pööramine eelduseks selle kuriteo toimepanemisel. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatava ja kannatanu vaheliste isiklike suhete pinnalt tekkinud olukorraga, kus süüdistatav kehtestas oma valduse kannatanu asjade üle ning ilmselgelt oli see toime pandud selleks, et asjade tagasisaamise lootuses tuleb kannatanu erimeelsuste lahendamiseks tagasi. Kui aga see tulemust ei andnud, siis viskas süüdistatav asjad, kui tema jaoks kasutuks muutnud asjad, ära. Seega olid asjad tema valduses ja süüdistatav oli need enda kasuks pöörates ebaseaduslikult omastanud. Omastatud asja hävitamine ei ole aga

§ 203järgi karistatav.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on hinnatav

§ 201mõttes valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena.

Kuivõrd süüdistatav oli eelnevalt, so 22.12.2008 toime pannud ka

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo, siis on kohtu arvates süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on AAesitanud tsiviilhagi 62 430 krooni nõudes, milline sisaldab endas 22.12.2008 avalikult toime pandud varguse käigus ära võetud sularaha ja telefonide maksumusest, so 23 230 krooni ja J.E poolt omastatud vallasasjade maksumusest 39 200 krooni. J.E ei tunnistanud end süüdi avalikult toime pandud varguse toimepanemises, 8 kuid kohus loeb J.E poolt

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise tõendatuks ning leiab, et selle kuriteoga tekitati kannatanule varaline kahju. Kannatanu on nimetanud temalt varastatud asjade hinnad ning kohus asub seisukohale, et kannatanult varastatud mobiiltelefoni Sony Ericsson hind summas 3590 on reaalne ja iPhone hind summas 7000 krooni on samuti reaalne, kuivõrd need hinnad vastavad teo toimepanemise ajal müügil olnud samalaadsete telefonide hindadele. Kannatanult varastati ka sularahas 8000 norra krooni ning kuivõrd selle valuuta kurss on tuvastatav, siis tuleb kahju hinnata kroonides vastavalt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kursile. Seetõttu leiab kohus, et

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. Mis puudutab

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalist kahju, siis leidis süüdistatav, et ta tunnistab varalise kahju tekitamist, kuid esitatud hagi on ilmselgelt üle pakutud. Süüdistuses märgitud konkreetsete esemete kohta andis kannatanu kohtuistungil selgitusi, seejuures ka selle kohta, et suurem osa asjadest on soetatud №rra Kuningriigist. Kannatanu andis selgitusi ka üksikute riideesemete kohta ning kriminaalmenetluse käigus on ilmnenud, et tegemist on paljude riideesemete puhul tuntud riidebrändidega ning sellised riideesemed ei ole odavad. Arvestades riideesemete tootjaid leiab kohus, et neile riidesemetele nimetatud hinnad ei ole üle paisutatud. Kui aga arvestada ka seda, et suur osa riideesemetest on soetatud №rra Kuningiigist, kus hinnad on Eesti Vabariigis olevatest hindadest oluliselt kõrgemad, siis seda enam puudub alus kannatanu poolt nimetatud asjade hindades kahtlemiseks. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et fotografeeritud on vaid kaks suurt prügikotti riietega ning fotodelt on näha ka seda, et kapis on riided alles, mis 23.12.2008 kottidesse veel pandud ei olnud. Kannatanu poolt konkreetselt nimetatud riideesemete kogus on aga niivõrd väike, et mahuks väikesesse kilekotti. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt läks kottidesse ka kannatanule kuulunud voodipesu ning kannatanu selgituste kohaselt jäi ta ilma kõigist oma asjadest. Seega kui arvestada, et valmis oli pandud vaid kaks prügikotti riideid ja kapist tuli neid juurde, siis pidi kannatanule kuulunud asju olema veel mitmes prügikotis, lisaks hügieenivahendid, mida naisterahvastel on üldjuhul suhteliselt suurtes kogustes võrreldes meestega. Samasugune koguste vahe kehtib üldjuhul ka riiete koguste kohta. Süüdistatavana ülekuulamisel möönis süüdistatav, et tegelikkusele vastab televiisori hind 10 000 krooni ulatuses, kuid kui kõik asjad kokku võtta, siis võib tekitatud kogukahju ulatuda ka kannatanu nimetatud summani. Kohus leiab, et taolist süüdistatava väidet võib hinnata hagi õigeksvõtuna, kuid kohus peab tekitatud kahju hindamisel oluliseks seda, et kohus peab kannatanu nimetatud riideesemete hindu, arvestades brände ja mitmel juhul soetamist №rra Kuningrigist, reaalseteks. Seejuures on kannatanu nimetanud ka fööni, televiisori, kohvri hinnad, mis kohtu arvates vastavad samuti reaalsetele hindadele. Samas leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel märgitud varaline kahju ei vasta tegelikkusele ning peab olema oluliselt suurem, kuivõrd süüdistuses on loetlemata ilmselgelt kümneid ja kümneid erinevaid vallasasju, sh voodipesu, erinevad riided jne, mis J.E valduses olid, kuivõrd naisterahva garderoob on oluliselt mahukam kui seda süüdistuses on märgitud ning AAjäi kõigist oma asjadest ilma, va käekott koos asjadega, mis tal õnnestus korterist kaasa võtta. Seejuures esitati kohtus kannatanu esindaja poolt uus tsiviilhagi, milles taotleti 65 800 krooni väljamõistmist süüdistatavalt. Esitatud tsiviilhagi ei sisaldanud endas ühtegi konkreetset viidet sellele, millest tsiviilhagi koosneb ning viidati kriminaalasjas tõendamiseseme asjaoludele. Seetõttu leiab kohus, et kohtuistungil esitatud tsiviilhagi on paljasõnaline ega saa olla varalise nõude läbivaatamise aluseks, mistõttu peab kohus lähtuma kohtueelsel menetlusel tuvastatud rahalisest nõudest, võttes aluseks süüdistuses märgitud varaliste kahjude suurused, kuigi kohus möönab, et tegelik varaline kahju võib olla oluliselt suurem. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise 9 tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb välja mõista J.E-lt AAkasuks. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas kannatanule varalise kahju, mis ei olnud oluline. Samas on kohtu arvates karistuse mõistmisel oluliseks süütegu kvalifitseeriv asjaolu, so kuriteo toimepanemine avalikult, mis on oma iseloomult enamohtlik, kuivõrd iseloomustab teo suuremat ohtlikkust ning süüdistatava üleolevet suhtumist kannatanusse ja tema õigustesse. Taoline asjaolu peaks kohtu arvates tingima ka karistuse raskuse. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et tegemist on vaid ühe seda laadi kuriteo episoodiga ning oluliseks peab kohus ka seda, et süüdistatav ja kannatanu olid lähedastes suhetes ning kuriteo toimepanemine sai samuti alguse süüdistatava soovist pärast tülitsemist kannatanut varaliselt mõjutada selliselt, et takistada kannatanu lahkumist. Seetõttu, vaatamata tekitatud varalise kahju suurusele, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek ning kriminaalasjas leiduvatest andmetest nähtuvalt ei olnud süüdistataval kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal sissetulek kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatavale

§ 201

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavatele karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse ühe

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteoepisoodi toimepanemises ning koosseisulise raskendava, so kvalifitseeriva asjaolu moodustab eelnevalt varguse toimepanemine. Seega on kvalifitseerivaks asjaoluks eriline isikutunnus. Sellest teeb kohus järelduse, et kuivõrd süüdistatava suhtes tuvastatud kvalifitseeriv asjaolu puudutab süüdistatava isikut ja mitte tegu, siis ei ole see niipalju karistuse raskust mõjutav asjaolu. Samas peab kohus süü suuruse tuvastamisel oluliseks ka süüdistatava poolt tekitatud varalist kahju, mis ulatub olulise kahju lähedale. Kohus leiab siiski, et süüdistatava süü, vaatamata varalise kahju suurusele, ei ole niivõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd eelnevalt on juba kohus asunud seisukohale, et süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine on välistatud süüdistataval selleks piisavate rahalise vahendite puudumisel ja süüdimõistva otsusega suhteliselt suurte rahaliste kohustuste tekkimine menetluskulude ja väljamõistetava tsiviilhagi tõttu on niigi vältimatu, siis seda enam puudub alus rahalise karistuse kohaldamiseks ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et mõlemad süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on kantud isiklikest suhetest kannatanu suhtes ja sisuliselt ühesugusest eesmärgist ning süüdistatava isikuandmetest ei saa teha järeldusi, et varavastaste süütegude toimepanemine oleks muutunud süüdistatava põhiliseks elatusvahendiks. Seda näitab ka asjaolu, et mõlemad süüteod on toime pandud vaid ühe kannatanu suhtes ja lühikese aja jooksul. Seetõttu leiab kohus, et võib kohaldada

§ 64

lg 1 ettenähtud kergemat karistuste liitmise viisi, so kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. 10 Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest 19 aastat tagasi ning karistusandmed on arhiveeritud. Küll on süüdistatavat hiljem karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Arvestades süüdistatava karistusandmeid saab teha järelduse, et süüdistatavat ei saa pidada isikuks, kes jätkuvalt ja perioodiliselt paneb toime süütegusid. Peale selle on süüdistatav kohtueelsel menetlusel tagastanud kannatanule ehted, mida kohus hindab tekitatud kahju vabatahliku hüvitamisena osa kahju hüvitamise mõttes, kuigi tagastatud asjade väärtus on tekitatud kahjuga võrreldes tühine, kuid milline käitumine on siiski hinnatav

§ 57lg 1 p 2 sätestatud karistust kergendava asjaoluna.

Kohus peab võimalikuks hinnata ka süüdistatava avaldatud kahetsust

§ 57lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna.

Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja tuvastatud karistust kergendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Samas leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud tegudest võib järeldada, et süüdistataval on raskusi põhiseadusliku õiguse, so omandi puutumatuse tähendusest arusaamisega ning süüdistatava käitumisest inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal võib järeldada ka seda, et teiste isikute õigused turvatundele ja eraelule on süüdistatava jaoks kõrvalise tähtsusega, võrreldes süüdistatava enese eesmärkide saavutamise olulisusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse oma ellusuhtumist muuta kõrvalise isiku järelevalve all. Märt Toming Kohtunik 11