1-10-3254/38

1-10-3254 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3254 (09240104734, 10230101858) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi E.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava E.K apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava E.K apellatsioon Viru Maakohtu
3. septembri 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-10-3254 läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 23.09.2011 otsusega tunnistati E.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 09.02.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega, s.o 3 kuud ja 10 päeva vangistust, ning E.K liitkaristuseks mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 3 kuud ja 10 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha ning E.K liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 13.12.2009 kuni 15.12.2009 ja 17.12.2009 kuni 19.12.2009, s.o 6 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Muuhulgas arutas maakohus E.K-le esitatud süüdistust selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna 12.11.2009 ajavahemikul kell 10.00–14.00 tungis varguse eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel XXX asuvasse A.S. kuuluvasse korterisse, kust varastas korteris remonti teostanud V.M. kuuluvad tööriistad: elektridrelli maksumusega 1000 krooni, akudrelli maksumusega 1000 krooni, elektridrelli maksumusega 2700 krooni, nurklihvija väärtusega 1500 krooni ja nurklihvija väärtusega 1100 krooni. Kokku varastas E.K V.M. kuuluvaid esemeid 7300 krooni väärtuses. Veel arutas maakohus E.K-le esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on aasta jooksul korduvalt toime pannud vargusi, taas 02.10.2009 kella 10.54 paiku, viibides Järva Tarbijate Ühistu kaupluses Narva Konsum, mis asub aadressil XXX ja tegutsedes võõra vara varguse eesmärgil, varastas parfümeeriatoodete letilt 3 tuubi kreemi Wrinkle maksumusega 239,90 krooni tükk, 5 tuubi kreemi De Wrinkle Decreq maksumusega 249,90 krooni tükk, 2 tuubi kreemi De Revitalife Eye maksumusega 249,90 krooni tükk, 6 tuubi kreemi De Wrinkle maksumusega 269,90 krooni tükk, 3 tuubi kreemi Revitalift Deep-set maksumusega 213,90 krooni, 3 tuubi kreemi Derma Genesis maksumusega 299,90 krooni, 6 tuubi kreemi Derma Genesis maksumusega 299,90 krooni tükk, 7 tuubi kreemi Derma Genesis seerum maksumusega 189,90 krooni tükk, 3 tuubi kreemi Nutrissime maksumusega 169,90 krooni, 4 tuubi kreemi Revitalift maksumusega 209,90 krooni tükk ja 2 tuubi kreemi Nutrissime maksumusega 179,90 krooni tükk. Kokku varastas E.K vara üldsummas 10 467,60 krooni ja lahkus kauplusest. Lisaks nimetatud episoodidele oli E.K-le esitatud kahtlustus veel kuues varguse episoodis, kuid nende osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Süüdistatav tunnistas end maakohtus esitatud süüdistuses süüdi, oli nõus lühimenetlusega ega soovinud enda ülekuulamist. Maakohus leidis, et E.K poolt 12.11.2009 XXX korterist R.M. kuuluva vara vargust tõendavad süüdistatava ütlused, ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga, kannatanute R.M. ja A.S. i ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. E.K poolt varguse toimepanemine 02.10.2009 Järva Tarbijate Ühistu kaupluses Narva Konsum on maakohtu hinnangul tõendatud süüdistatava ütluste, tunnistaja L.T. ütluste, Järva Tarbijate Ühistu avalduse, selgituse ja inventuuri akti ning asitõendi vaatlusprotokolliga. E.K süüd ja tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st
4. E.K karistust kergendavate asjaoludena arvestas maakohus süü ülestunnistamist ja kaasaaitamist kuritegude avastamisele. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades võttis maakohus arvesse ka asjaolu, et E.K on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seetõttu leidis maakohus, et ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega ning talle tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E.K, kes ei nõustu maakohtu otsusega kahe episoodi osas. Seoses XXX asuvast korterist toimepandud vargusega märgib süüdistatav, et varastas sealt drelli väärtusega 1000 krooni, akudrelli väärtusega 1000 krooni ning lihvija väärtusega 1100 krooni. Drelli väärtusega 2700 krooni ja lõikurit väärtusega 1500 krooni E.K aga ei varastanud, kuna neid ei olnud korteris. Samuti ei nõustu süüdistatav temale esitatud süüdistusega Järva Tarbijate Ühistu kauplusest 44 kreemi varguses kogusummas 10 467,60 krooni. Süüdistatav märgib, et tal ei olnud võimalik sellises koguses kreeme varastada, sest tal ei olnud kaasas kotti ja seega ei olnud ühe korraga sellise koguse varastamine füüsiliselt võimalik. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates E.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et E.K süü kahes vaidlustatud varguse episoodis on tõendamist leidnud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et E.K kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluse korras. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (RKKKo 3-1-1-91-07, p 7 ja 3-11-2-10, p 9). Eeltoodust tuleneb, et ka ringkonnakohus on maakohtus lühimenetluse korras lahendatud kriminaalasja apellatsiooni korras arutades seotud kriminaaltoimiku materjalidega ning E.K apellatsiooni rahuldamine osutuks võimalikuks üksnes juhul, kui asjas puuduksid tema süüd kinnitavad tõendid või maakohus oleks kogutud tõendeid valesti hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole. E.K poolt drelli väärtusega 2700 krooni ja lõikuri väärtusega 1500 krooni vargus on tõendatud kannatanu R.M. ütlustega, mida süüdistatav pole vaidlustanud ning mille usaldusväärsuses puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul alus kahelda. Teises vaidlustatud episoodis, s.o Järva Tarbijate Ühistu kauplusest Narva Konsum kreemide varguses, tõendavad süüdistatava süüd süüdistatava enda ja tunnistaja L.T. ütlused, Järva Tarbijate Ühistu avaldus, selgitus ja inventuuri akt ning asitõendi vaatlusprotokoll. Tutvunud nimetatud tõenditega on ringkonnakohus seisukohal, et E.K süü on vaidlustatud episoodides usaldusväärselt tõendamist leidnud ning E.K apellatsioonis esitatud väited ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus