4-12-4292/11

4-12-4292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4292 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi H.I kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.08.2012.a. väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2316,12,008138 Menetlusalune isik H.I (isikukood XXX; elukoht xxx, Vene kodakondsus, töökoht: V OÜ) Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitlus Asja läbivaatamise aeg ja koht 11.10.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik H.I Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: H.I kaebus rahuldada ja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.08.2012.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316,12,008138 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. 1 Jätta kohaldamata KarS § 50 lg 1 p 2 ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
2. oktoobril
3. Asjaolud ja menetluse käik 21.07.2012.a. on koostatud väärteoprotokoll AB1260076 selle kohta, et 21.07.2012 kella 21:21 ajal Harju maakonnas Tallinnas Paljassaare tee 15D maja juures juhtis H.I mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,14 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, nr ARAF-
4. Oma tegevusega rikkus H.I liiklusseaduse § 69 lg 5 ja tema väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigused vene keeles, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.08.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2316,12,008138 karistati H.I LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti H.I-lt lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 (kuueks) kuuks. Määratud rahatrahv 300.00 EUR tuleb tasuda hiljemalt 05.09.2012a. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. H.I esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palus kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, tühistamist. Kaebaja selgitas, et istus 21.07.2012 sõiduki rooli, arvates, et on kaine. Leiab, et kuigi sai analoogse karistuse ka 24.08.2010, on sellest möödunud ligi kaks aastat ning õige ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et toonane karistus ei ole mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kaebajal teised liiklusalased rikkumised puuduvad. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks, selle puudumine annab aluse isiku vallandamisele praeguselt 2 töökohalt. Kaebaja mõistab täielikult väärteo ohtlikkust ning avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuistungil jäi H.I esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et jõi kodus kaks pudelit õlut, möödus mingi aeg, otsustas sõita Säästumarketisse suitsu ostma. Tundis end täiesti normaalselt, kiirust ei ületanud. Peeti politsei poolt kinni. Palub lisakaristuse tühistada, kuna vastasel juhul jääks töökohast ilma. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebus on alusetu. Karistusseadustik ütleb, et tuleb preventsioone arvestada. Arvestatakse kehtivaid väärteokaristusi. Karistus kustub, kui on ära kantud ja aasta jooksul ei ole toime pandud uut väärtegu. Rahatrahvist on tasutud 808,12 eurot. Tasutud on ainult osaliselt. Tegemist on täpselt sama teoga. Igati õigesti on arvestatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Tegu on tahtlik. Vahetult enne juhtima asumist joodi ära 2 pudelit õlut, pärast seda juhtida ei tohi. Tegu on ohtlik – isik ei suutnud nõuetekohaselt oma sõidukit valitseda ja äratas politsei tähelepanu. Eripreventiivsed eesmärgid – isikut on varem karistatud, ei ole järeldusi sellest teinud. Üldpreventiivsed eesmärgid – õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad lisakaristuse kohaldamist. Riigikohus on öelnud, et kui ühes piirkonnas muutuvad väärteod massiliseks, tuleb muuta karistuse liiki või laadi. Ei ole normaalne, kui iga hommik loetakse ette raadiost paarkümmend juhti, kes on joobes rooli istunud. Tegu on tahtlik. Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 21.07.2012, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistaja Joel Vainu V™S § 99 lg 8 alusel avaldatud ütlused, karistusregistri väljavõte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et H.I kaebus rahuldada ja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.08.2012.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316, 12, 008138 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Jätta kohaldamata KarS § 50 lg 1 p 2 ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 1 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike kolm punkt kaks sätete kohaselt võib 3 kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus asub seisukohale, et teo aset leidmine ja selle toime panemine H.I poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - 21.07.2012.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Marko Villemson otsustas 21.07.2012.a. kõrvaldada H.I (ik XXX) sõiduki BMW reg nr xxxjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 punkti 2 alusel, kuna on alusta arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. H.I on sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 21.07.2012.a. ning kinnitanud seda enda allkirjaga. - 21.07.2012.a.indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks H.I ja tema suhtes on 21.07.
6. a. kell 21:22 kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A118804 ning indikaatorvahendi näit oli 0,21 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. - 21.07.2012.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 21.07.2012.a. kell 21:32-21:38 H.I alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,19 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,14 mg/l. - tunnistaja Joel Vainu V™S § 99 lg 8 alusel avaldatud ütlused, mille kohaselt 21.07.2012.a. oli patrullis koos politseileitnant Marko Villemsoniga, kui nägi kella 21:21 ajal Tallinnas, Paljassaare tee 15D juures Tööstuse tn suunas sõitmas mootorsõidukit BMW reg nr xxx, mille liikumise laad viitas, et juht ei valitse sõiduautot nõuetekohaselt. Sõiduk peatati Paljassaare tee 15D maja juures. Sõiduki juhtis H.I ik XXX, kellel indikaatorvahendiga tuvastati alkoholijoove. Juht toimetati politseijaoskonda, sõiduk jäeti juhi soovil Paljassaare tee 15D maja juurde. - karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on menetlusalune isik kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. H.I poolt toime pandud teos esinevad LS § 224 lg 1 väärteo tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid V™S § 29 alusel ja väärteomenetluse lõpetamise aluseid V™S § 30 alusel kohus tuvastanud ei ole. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Kohtuväline menetleja on määranud H.I-le põhikaristusena rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks) kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on isikut varem karistatud analoogilise rikkumise eest. Otsuse tegemise aluseks olnud väärteo asja materjalide hulgas puuduvad nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt kolmest kuust kuni 4 kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on isiku varasemast karistatusest sõltuvuses kvalifikatsioon. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. H.I registriteate kohaselt omab ta ühte kehtivat karistust
7. augustist 2010, karistuse liik rahatrahv, määr 958, 67 eurot. Informatsioon kvalifikatsiooni kohta registriteates puudub. Seega ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada registrisse kantud andmete õiguslikku tähendust, mistõttu tuleb lisakaristuse määramine LS § 224 lg 3 p 2 alusel tühistada. Alljärgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas karistus on mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel või määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades asjaolu, et H.I väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,14 mg/l kohta, on tegemist LS § 224 alampiiri lähedase määraga. Toimikust nähtuvate tõendite pinnalt ei loe kohus isiku süüd suureks. Juba protokolli koostamisel on menetlusalune isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida on vaidlustatavast otsusest nähtuvalt arvestanud kergendava asjaoluna ka kohtuväline menetleja. Vaidlustatava otsuse kohaselt on arvestatud asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku süüteoga. Hinnangu teo raskusele üldiselt annab sanktsiooni piiride kehtestamisega seadusandja. Karistust määraval kohtuvälisel menetlejal on pädevus anda hinnang konkreetsele rikkumisele seadusandja poolt kehtestatud sanktsiooni piirides. Motiveerides karistust asjaoluga, et LS § 224 nimetatud teo puhul on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ja enamohtliku süüteoga, annab kohtuväline menetleja sisulise hinnangu selle kohta, et seaduseandja on kehtestanud liiga leebe sanktsiooni. Selliste hinnangute andmine seadusele ei ole kohtuvälise menetleja ega ka kohtu pädevuses. Vaidlustatavas otsuses on nimetatud lähtumist õiguskorra huvidest. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad lisakaristuse kohaldamist, kuna Riigikohus on öelnud, et kui ühes piirkonnas muutuvad väärteod massiliseks, tuleb muuta karistuse liiki või laadi. Üldpreventiivne eesmärk ei saa prevaleerida süü suuruse ees, nagu see kohtu hinnangul nähtub vaidlustatavast otsusest. Isikut, kelle rikkumine on LS § 224 lg 1 alampiiri lähedane ja kelle puhul on vastutust kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust, on karistatud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses. Nimetatud moodustab maksimaalsest võimalikust rahatrahvist 100 trahviühikust ¾, mis on karistuse mõistmise üldisi põhimõtteid arvestades väga range karistus. Kuivõrd isik nimetatud osas otsust vaidlustanud ei ole, jääb kohtuvälise menetleja otsus selles osas muutmata. Alljärgnevalt analüüsib kohus seda, kas isikule tuleks mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine LS § 224 lg 3 p 1 alusel. Eelnevalt märgitu pinnal ei ole võimalik H.I käsitleda varem joobes juhtimise eest karistatud isikuna. Seega RK seisukohad (3-1-1-55-07, 3-1-1-54-07), milliste kohaselt tuleks juhtimisõigus ära võtta kui varem sarnaste tegude eest karistatud isikult, käesoleval juhul ei kohaldu. 5 Lisaks nähtub kohtuvälisele menetlejale kättesaadavast teabest, et menetlusalune isik on talle määratud rahatrahvist ära tasunud 808.12 eurot. Menetlusalusele isikule endale oli rahatrahvi osaline mittetasumine teadmata, kuivõrd BL töölt lahkudes peeti kogu tema viimane töötasu kinni ja nimetatust pidi jätkuma trahvi tasumiseks. Hiljem ei ole kohtutäitur tema poole enam pöördunud. Lisaks märgib kohus, et olukorras kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse vajalikkust väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam joobes juhtimisega seotud väärteo toimepanemisest. Eeltoodut ja mõistetud põhikaristuse suurust arvestades asub kohus seisukohale, et H.I on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest ka lisakaristust kohaldamata. Ingrid Kullerkann Kohtunik 6