Obsah (8)

§ 122§ 199§ 121§ 120§ 68§ 56§ 57§ 74

1-12-7674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7674 (11230107702) Kohtunik Kül

§ 122

ja § 120 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 13.09.2012.a Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav U.O – isikukood: XXX; kodakondsuseta; elukoht: xxx; keskharidusega; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.03.2007 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 1 järgi – rahalise karistusega 2700 krooni; 2) 21.01.2008 Harju Maakohtu otsusega

§ 121

järgi – 1 kuu vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 3) 11.03.2010.Harju Maakohtu otsusega

§ 121

järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; määrusega 01.10.2010 pikendati katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 10.03.2012; tõkend: vahistamine alates 09.06.2012 (kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2012) Kaitsja advokaat Jugans Grossmann 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada U.O

§ 122järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Õigeks mõista U.O süüdistuses

§ 120järgi. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda

1. juuni 2012.a.
2. Asitõend – CD-plaat kõnesalvestusega jätta kriminaalasja juurde.
3. Välja mõista U.O-lt kriminaalmenetluse kulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 230,40 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja 40 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-7674 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist ning saadetakse vahistatud süüdistatavale. SÜÜDISTUS U.O, viibides 08.06.2012 ajavahemikul kell 19.00 kuni 22.00 korteris XxxTallinnas, pani oma elukaaslase ZMsuhtes toime kannatanule järjepidedvat ja suurt füüsilist valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Viibides 08.06.2012.a kella 19 paiku korteri rõdul, lõi U.O ZM rusikaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule suurt füüsilist valu. Samal õhtul kella 21 ajal samas korteris haaras U.O ZM kahe käega juustest kinni, tiris teda alla kuni kannatanu kukkus põrandale, siis lõi ta kannatanut korduvalt jalgadega vastu keha ja pead, millega tekitas ZM suurt füüsilist valu. Samal õhtul samas korteris kella 22 paiku lõi U.O ZM rusikaga silma, tekitas talle sellega suurt füüsilist valu ja kehavigastuse: paremal silma nurgal verevalumi ja kriimustuse. Teise inimese järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega pani U.O toime

§ 122järgi lvalifitseeritava kuriteo.

3 U.O 08.06.2012, viibides kella 21 ajal korteris XXX, ähvardas ZM näo katki lüüa. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, tal oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, kuna varem oli U.O tema suhtes rakendanud füüsilist vägivalda. Ähvardusega tekitada tervisekahjustusi, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani U.O toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et U.O-le süüks arvatud teod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 122ja § 120 järgi.

Karistuseks

§ 122

järgi taotles prokurör 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja karistuseks

§ 120

järgi 3 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lühimenetlusest tulenevalt vähendada mõistetavat vangistust kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta ja 8 kuud vangistust algusega 08.06.2012.a. Kaitsja leidis, et süüdistus

§ 120

järgi pole tõendamist leidnud, kuna põhineb vaid kannatanu ütlustel ning U.O tuleb ähvardamises õigeks mõista. Süüdistatava teod

§ 122

järgi on õigesti kvalifitseeritud kui järjepidev vägivald, kuid süüdistusest tuleb välja jätta kannatanu löömine jalgadega, sest süüdistatav jalgadega peksmist eitab. Kuigi kannatanu ees ei soovinud süüdistatav vabandada, kahetseb U.O toimunut ning seda tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Prokuröri poolt taotletud karistust pidas kaitsja liialt raskeks ja leidis, et 3-kuuline eelvangistus on olnud piisavaks karistuseks ning vanglas olles on süüdistatav enda jaoks vajalikud järeldused juba teinud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil on U.O poolt kannatanu suhtes mitme tunni vältel kohaldatud vägivald, kannatanu tervise kahjustamine ja talle valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ZM ütlustega (tl 2-7; 8-12), kannatanu läbivaatuse protokolliga (tl 14-18), lapseealise tunnistaja AI ütlustega (tl 19-22) ning juhtimiskeskusele tehtud kõne kui asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 26-28).
2. Kannatanu ütlustest nähtub, et 08.06.12 kella 18 ajal tuli U.O koos oma tuttavaga koju, oli purjus, jätkas alkoholi tarvitamist, halvustas kannatanut, kasutas ebatsensuurseid sõnu. Pärast oma tuttava lahkumist lõi U.O kella 19 paiku kannatanut köögirõdul rusikaga pähe. Kui kannatanu oli korteris viibinud 5-aastast poega rahustanud ja teda magama pannud, kutsus U.O kannatanu kööki, küsis raha kasiinosse minekuks. Ta ähvardas kannatanut sõnadega, et kui viimane raha ei anna, lööb ta naisel näo katki. Kuna kannatanu keeldus raha andmast, haaras U.O tal juustest ja tiris teda jõuga põrandale. Tõmbas osa juukseid peast välja ning kui kannatanu lamas põrandal, tõukas jalgadega kannatanut keha pihta, lõi kolm korda, tabas põlvega kannatanu lõuga ja läks seejärel ise rõdule suitsetama. Kannatanu läks nutvat last rahustama. Kella 22 paiku, magamistoast väljudes, lõi U.O kannatanut rusikaga paremasse silma. Tualetist õnnestus kannatanul politseisse helistada ja abi kutsuda. Kannatanu varasema peksmise eest on U.O kahel korral karistatud tingimisi. Ka siis, katseajal, jätkas U.O alkoholijoobes kannatanu peksmist, kuid kannatanu politseisse ei pöördunud, sest tal oli mehest kahju. 08.06.12 ei suutnud ta enam peksmist kannatada ning kui ta poleks politseid kutsunud, oleks mees jätkanud tema peksmist. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu eelkirjeldatud ütlustes. Kannatanut on hoiatatud valeütluste andmise eest, tema ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega. 4 Kannatanu läbivaatuse protokollis (08.06.12 kell 23 ajal) on fikseeritud tema näol, parema silma nurgal vigastused: verevalum ja kriimustus. Tunnistaja A. U.O ütluste kohaselt ema ja isa tihti tülitsevad, ta nägi kui isa lõi koridoris emale käega silma. Laps hakkas nutma, sest tal oli emast kahju. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on juhtimiskeskusesse helistatud kell 22.20 ja teatatud, et purjus elukaaslane peksab. Helistajaks oli Z. M ja ta nimetas oma koduse aadressi. Kahtlustatava kinnipidamise protokolli (tl.40-43) kohaselt on U.O oma elukohas kinni peetud 08.06.2012 kell 22.
3. Ta keeldus protokollile alla kirjutamast. Ta keeldus puhumast indikaatorvahendisse (tl. 45). Samuti keeldus U.O järgmisel päeval, aga ka 25.06.2012 kahtlustatavana oma ütluste andmisest (tl.49, 51-54). Kohtuistungil oli U.O nõus asja arutamisega lühimetluses, kuid enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Asjaolu, et U.O tunnistas oma süüd vaid osaliselt, eitas jalgadega löömist ja kannatanu ähvardamist, ei muuda ebausaldusväärseiks kannatanu ütlusi. Kohus leiab, et arvesse tuleb võtta ka seda, et kannatanu oli 08.juunil kaine, süüdistatav U.O aga alkoholijoobes, ega pruukinudki mäletada kõiki selle õhtu sündmusi.
4. U.O süüdistatakse piinamises

§ 122järgi, s.o.

järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kohus leiab, et U.O käitumine on õigesti kavalifitseeritud. Järjepidev väärkohtlemine on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine, milleks võib olla teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine Kannatanu korduv löömine rusikaga ja jalaga erinevatesse piirkondadesse: pähe, näkku, kehasse, tema juustest tirimine, mis toimus korteris erinevates kohtades kokku 3 tunni kestel on kahtlemata järjepidev väärkohtlemine ning põhjustas kannatanule ka suurt valu. Juustest tirimine jõuga, kus kannatanul osa juukseid välja rebitakse, tema korduv löömine pea piirkonda on suurt valu põhjustav vägivald. Ka süüdistatv ise ei eitanud, et tema käitumine kannatanu suhtes põhjustas viimasele suurt valu. 4. Süüdistuse kohaselt on U.O 08.juunil kella 21 ajal kannanatut ka ähvardanud tervisekahjustusega (ähvardus nägu katki lüüa) ning samal ajal ka vägivalda tarvitanud, nii enne kui pärast ähvardust (kell 19-22, kokku 3 tunni vätel), ning tegelikult ka kannatanu parema silma nurka vigastuse tekitanud. Seega juba enne ähvardust lõi süüdistatav kannatanut rusikaga vastu pead ning peale ähvardust lõi kannatanut rusikaga silma ja tekitas tema näkku vigastuse. Kohus leiab, et ähvardus nägu katki lüüa on antud juhtumil teo tehiolusid arvesse võttes hõlmatud piinamisega ja U.O käitumine ei vaja täiendavat kvalifitseerimist

§ 120järgi, mistõttu selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista.

Kui kehalise väärkohtlemisega (

§ 121

, § 122) rünnatakse inimese tervist ehk kehalist ja vaimset heaolu, siis ähvardamisega (

§ 120) rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis.

Ähvardusega kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Kohus leiab, et hirmutunne U.O ees tekkis kannatanul juba pärast esimest lööki rõdul olles ning peksmisega kaasnenud ähvardus tema vaimset heaolu täiendavalt kahjustada ei 5 saanud, kuna reaalne vägivald tema kallal jätkus ning see kestev vägivald tõi põhjendatult kaasa süüdlase käitumise kvalifitseerimise raskema teo ehk piinamise järgi. 5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

sätetest, so karistamise aluseks on isiku süü; arvesse tuleb võtta karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. U.O on toime pannud teise raskusastmega kuriteo oma poja ema, oma senise elukaaslase vastu. Süü suurust iseloomustab kasutatud vägivalla kestvus, asjaolu, et mitme tunni vältel kahjustas ta kannatanu tervist, ta tegi seda osaliselt oma 5-aastase lapse juuresolekul, tekitas sellega ka lapses hirmu ning kahjustades sellega lapse turvatunnet. Samas kannatanule teitatud kehalised vigastused ei olnud õnneks rasked ning kannatanu ei vajanud arstiabi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad. Kuigi kannatanu viibis kohtuistungil, ei soovinud U.O tema ees isegi vabandada. Ehkki ta oma käitumist osaliselt tunnistas ja sõnades toimepandut kahetses, ei saa kohus seda lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

See kahetsus ei ole siiras, ega tulene asja materjalidest. U.O on varem juba kahel korral karistatud tingimisi vangistusega oma elukaaslase peksmise eest. Sanktsiooni alammäära lähedased vangistused ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole pannud teda oma käitumist muutma. Mingeid järeldusi oma varasemast karistamisest ta teinud ei ole ning kannatanu peksmine on muutunud talle harjumuspäraseks käitumiseks. Ta keeldus täitmast talle katseajal pandud kohustusi ning tema katseaega pikendati kuue kuu võrra. Vähem kui 3 kuu möödumisel katseaja lõppemisest pani ta toime analoogse kuriteo. Süüdlase mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ei saa talle karistust mõista sanktsiooni alalmmäära lähedaselt nagu taotles seda kaitsja, samuti ei saa karistust mõista enam tingimisi,

§ 74

ja § 75 sätteid kasutades.

§ 122

sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. U.O puudus enne vahistamist alaline töökoht ja legaalsed sissetulekud. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. U.O ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav ning selline karistus ei vastaks ka tema süü suurusele ega oleks piisav tema mõjutamiseks. Kohus leiab, et U.O-le reaalset vangistust mõistes võib see jääda veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 2 aastat on piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid, selline karistus vastab tema süü suursele ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb talle mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg, mistõttu vangistuse alguseks tuleb lugeda U.O kahtlustatava kinnipidamine – 08.juuni 2012.a.

1. Tsiviilhagi süüdlase vastu ei ole kannatanu esitanud.
2. Asitõend – kannatanu kõne politseile, selle helisalvestus CD-plaadil, mis on lisatud asja materjalidele, jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Menetluskulud. 6 Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot. Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil esines määratud kaitsjana advokaat J. Grossmann, kellele on makstud tasu kokku 230,40 eurot. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 173, 175, 179, 180, 238, 306, 311 -
4. Kohtunik