Toimik nr 1-07-12367 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-12367 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.U, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.03.2008 otsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 10 kuud ja 19 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.03.2008 ja lõpp 14.10.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.07.2010. Kinnipidamisasutusest P.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis käesolevaks ajaks on kehtivuse kaotanud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „xxx“ ning sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis „xxx“. Perioodil 16.09-19.12.2011 töötas Viru Vanglas toidujagaja ja köögitöölisena. Alates 27.12.2011 töötab AS Eesti Vanglatööstus pesumajas. Peale vabanemist 1
(3)asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust koos emaga. Omab põhiharidust, eriala puudub. On läbinud keevitaja koolituse, erialane praktika puudub. Vabaduses on töötanud ametlikult mitmetes firmades erinevatel ametikohtadel. Viimane töökoht vabaduses oli xxx, kus isik töötas alates 1993.a. Varasemalt korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Vabanemisel kindel töökoht puudub, arvestades varasemaid töökogemusi, eriala olemasolu, siis töökoha leidmine ei ole raske. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid. Varasemalt tarbis kanget alkoholi 1 kord kuus. Alkoholi kuritarvitamine kajastub alkoholijoobes toime pandud kuritegudes, vägivaldses käitumises. Võib esineda enesekontrolli kaotust kriitilistes olukordades, arvestades intsidenti vanglatöötaja suhtes ebatsensuursete sõnade kasutamises. Arvestades isiku kriminaalkorras karistatust, siis võib järeldada, et seni ei ole isik õppinud oma vigadest ja teadlikult rikkunud seadust. Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx, kus elas enne vangistust koos emaga. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Vabanedes puudub P.U ametlik töökoht. Isiku varasem töökogemus (üle 10 aasta xxx, erinevad xxx töökohad) ning eriala omamine (keevitaja koolituse läbimine) peaksid aitama tal töökohta tööturul leida. Kinnipeetava pere on vajadusel nõus pakkuma P.U-le materiaalset tuge. Vabaduses võivad kinnipeetava käitumist mõjutada tema kriminaalkorras karistatus. Isikut on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. P.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades isiku uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise kõrget riskiprotsenti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et P.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud muuhulgas vägistamises vägivallaga, avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ning korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, esimese katseajal pani toime isikuvastase kuriteovägistamise. Käesoleval ajal kannab karistust raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest. Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 44-45) on näha, et süüdistatav lõi ühise alkoholitarbimise käigus tekkinud sõneluses kannatanuga, vihast viimast ühe korra noaga vasakule poole rindkeresse südame piirkonda, põhjustades kannatanule rinnaõõne tungiva torke-lõikehaava südame vigastusega, sellele järgneva verejooksuga südamepauna ja südametamponaadiga, mille tagajärje kannatanu suri sündmuskohal. See kõik näitab, et tegemist vägivaldse isikuga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-8) on näha, et P.U on 1 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. 2
(3)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus P.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „xxx“ ning sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis „xxx“ ning alates 27.12.2011 töötab AS Eesti Vanglatööstus pesumajas. Isikul on välismaalase pass kehtivusega kuni 26.05.2015. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx, kus elas enne vangistust koos emaga. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus käesoleval ajal keegi ei ela. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades P.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (isikuvastane kuritegu- vägistamine, avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, varavastased kuriteod), korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod, muulgas viimane tapmine) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isikuvastase kuriteo-vägistamine toimepanemine katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, esimesel katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo-vägistamise. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi töökoht mida praegu ei ole, kuid see ei takistanud P.U uut kuritegu toime panna. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärg on inimese surm. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Karistusaeg lõpeb 14.10.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta. Vaatamata sellele, et antud ennetähtaegse vabastamise võimalus on viimane, ei pea kohus põhjendatuks isiku ennetähtaegne vabastamine just uue vägivaldse kuriteo toimepanemise suure riski tõttu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.U temale Viru Maakohtu 03.02.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)