1-12-3373/10

(1)lg 1 rikkumise eest määrati rahatrahv 12 eurot ja mis on tasutud 05.05.2012. (lisa 3) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune kirjutas kriminaalhoolduspiirkonna vahetuse järel 29.07.2013 seletuskirja Tallinna registreerimistele mitteilmumise kohta 05.06.2013 ja 12.06.2013, kus ta põhjendas olukorda sellega, et oli Haapsalus, oli töövaba aeg ning ta tarvitas alkoholi, mille tagajärjel tekkisid tõsised terviseprobleemid. N.E sõnul otsustas ta alates 28.06.2013 oma käitumist ja mõtlemist muuta ning otsustas rohkem alkoholi mitte tarvitada. (lisa 4) Kriminaalhooldusalune N.E kirjutas 05.09.2013 seletuskirja, kus soovib võtta endale katseajaks lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi kuni katseaja lõpuni. Antud kohustuse soovib isik võtta endale asjaolul, et soovib vältida uute õiguserikkumiste sooritamist ja selleks ei tohi ta alkoholi tarvitada. ( lisa 5) KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE N.E võeti kriminaalhooldusalusena arvele 15.05.2012 Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonnas ja alates 01.07.2013 on isik seoses elukohapiirkonna muutumisega arvel Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses. Kriminaalhooldusalune omab püsivat töökohta alates 17.09.2012 * ja on oma tööga rahul. Kriminaalhooldusalune on kolmel korral karistatud KarS § 424 alusel. Varsemalt karistatud vägivaldse käitumise eest ei ole. Seega isik on varasemalt käitunud korduvalt alkoholijoobes impulsiivselt liikluses ja nüüd on katseajal ilmnenud ka faktid alkoholijoobes impulsiivsuse kohta inimsuhetes. Senine katseaja kulg on näidanud, et kriminaalhooldusaluse alkoholi kuritarvitamine on katseaja kulgu raskendav asjaolu - isik võib sooritada uusi õiguserikkumisi ja on samuti esinenud registreerimisnõuete mittekorrektset täitmist. Positiivne on asjaolu, et N.E tunnistab enda alkoholi kuritarvitamise probleeme. Tema sõnul tekkivad tal nn. joomaperioodid harva aga kestavad pikalt ja on ilmnenud hilisemaid terviseprobleeme seoses pikaaegse alkoholi tarvitamisega. Otseselt alkoholi kuritarvitamise probleemiga erialaspetsialisti poole pöördunud ei ole. Oma isikuomadustest lähtuvalt püüab isik olla kohusetundlik, koostöövalmis ja on suhtlemisel avatud. Kuna N.E tunnistab enda alkoholi kuritarvitamise probleeme siis on olemas ka isiku poolne motivatsioon tegeleda antud temaatikaga. Kriminaalhooldusalune läbis eelmises kriminaalhoolduspiirkonnas sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm". KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhoolduspiirkonna vahetus ja isiku enda poolne otsus lõpetada alkoholi tarvitamine on toonud mõningase stabiilsuse isiku elukorraldusse ning otstarbekas oleks toetada seaduslikult N.E isiklikku soovi võtta endale katseajaks lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi, kuna ta tunneb, et see aitaks teda katseajal õiguskuulekal käitumisel. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid 2 1-12-3373 kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusele on N.E vabastatud 11-kuu 28-päevase vangistuse kandmiselt tingimuslikult 2-aastase katseajaga, määrates N.E katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid. Kohtule esitatud tõendite – N.E enda seletuse ja registreerimislehtedega on tõendamist leidnud, et N.E on korduvalt rikkunud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. N.E seletusest tuleneb, et rikkumine tulenes sellest, et ta tarvitas alkoholi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 02.07.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et N.E on 23.01.2013 pannud toime alkoholijoobes olles KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles menetlus on seoses osapoolte leppimisega lõpetatud. Karistusregistri teatise kohaselt on N.E kriminaalkorras korduvalt karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes leidnud, e katseaja kulgu raskendav asjaolu on see, et N.E kuritarvitab alkoholi, mistõttu võib sooritada uusi õigusrikkumisi ja alkoholi tarvitamise on esinenud ka registreerimisnõude mittekohast täitmist. N.E s eletuse kohaselt on ta ise aru saanud, et katseaja edukaks läbimiseks on vajalik, et ta alkoholi ei tarvita. N.E on omakäeliselt kirjutanud, et soovib endale katseajaks võtta lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud ajaoludest, tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja hinnang katseajale näitab, et N.E osas on õiguskuuleka käitumise suurim ohustaja just alkoholi tarvitamine. Seetõttu leiab kohus, et N.E-le tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2, lg 3 leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3