lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav T.E isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral - viimati Tartu Maakohtu 16.06.2011. a otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi liitkaristusena 9 kuu pikkuse vangistusega, millise kandmiselt vabanes 20.05.2013 Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2013 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.E
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.E ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas XXXX
p 1 alusel hakkab
alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.09.
Kannatanu R.M. on esitanud tsiviilhagi summas 217 eurot. Kannatanu O.M. on oma jalgratta eeluurimise käigus kätte saanud ning seetõttu tsiviilhagi esitada ei soovi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui T.E ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et T.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.E süüdi tunnistada
Kannatanu R.M. on esitanud tsiviilhagi 217 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas 3 T.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 21,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot, kokku 45.60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. T.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et T.E taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.