järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust 21.01.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-816 B.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti B.F-ile 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati B.F-ile mõistetud liitkaristus 540 tunni üldkasuliku tööga ning
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati isikut järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) 1 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati B.F üldkasuliku töö tegemiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võeti isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 06.11.2012.a. 28.06.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande B.F kohta, milles teeb ettepaneku pöörata B.F-ile mõistetud, ja
Erakorralise ettekande kohaselt ei täida isik korrektselt üldkasuliku töö tegemiseks koostatud ajakava. Üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg 05.02.2014.a. B.F-ile üldkasuliku töö tegemise kohta määrates arvestati tema 80% töövõimetust. Algselt sooritas isik üldkasulikku tööd MTÜ-s Põltsamaa Taaskasutuskeskus, kus sorteeris raamatuid ning valmistas lindude pesakaste, kuid ei tulnud nimetatud töödega toime. Siis määrati ülesandeks mahavõetud puude kärutamine, tükeldamine ja kuuri ladustamine. 2012.a novembris ja detsembris sooritas isik vastavalt 76 ja 88 tundi. Alates 2013.a jaanuarist tekkis mahajäämus. Aprillis 2013.a suunati isik SA Põltsamaa Tervis juurde, kus sooritas kõigest 18 tundi, sh mais 2 tundi. Põhjenduseks tõi, et tervis on halb ja asukoht on kauge. 2013.a juunist asus tööle taas MTÜ -s Põltsamaa Taaskasutuskeskus, kus pidi töötama iga päev kaks tundi. 13.06.2013.a kontrollimisel selgus, et isik ei ole end töökohal ilmutanud. 25.06.2013.a anti teada, et B.F ei ole võimeline tööd tegema ning temaga ei soovita koostööd jätkata. Hooldusalune oli käinud tööl vaid 3 päeval, tehes iga päev 1 tunni jagu tööd, teise tunni istus niisama. 26.06.2013.a kriminaalhooldaja vastuvõtul väitis, et ei jõua temale määratud tööd teha (kaubaaluste tükeldamine). Kriminaalhooldaja kontrollis isiku joovet ning tuvastas 26.06.2013.a kell 13.30 joobeks 1,117 mg/l. Alkoholi tarvitamise keelu puudumise tõttu keeldus isik protokollile alla kirjutamast ning lahkus ärritunult öeldes „eks pange mind siis kinni“. Isikul on sooritatud 254 tundi üldkasulikku tööd, kuid peaks olema sooritatud käesolevaks hetkeks 320 tundi, mahajäämus 66 tundi. Hooldusalusega toimunud vestlustele tuginedes puudub isikul huvi töötundide sooritamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt vähendab isiku töövõimet igapäevane alkoholi tarvitamine. 28.08.2013.a toimus kohtuistung, kus B.F ütles, et on teadlik kohustusest teha üldkasulikku tööd ning saab aru, et peab seda isiklikult tegema ning määratud kohas ja kellaajal. Tal on 80% töövõimetus (liikumispuue), mistõttu ei jõua päev otsa tööd teha. Lauluväljakul ei teinud tööd, kuna pingid olid hommikul märjad, taaskasutuses käis iga päev. Vanglasse ei soovi minna. Alkoholi ostmiseks ei ole raha. Kui joobes oli, siis keegi oli pakkunud alkoholi. Ei ole veel invaliidsusraha saanud, elab ema pensionist. Taaskasutuses oli Šults tal abiks, kuid kirja pandi ikka vähe tunde. Ei ole kindel, kui palju sooritanud tunde on, kodus on kirjas. Saab aru, et peab üldkasulikku tööd tegema, et vangi minekust pääseda. Kriminaalhooldusametniku sõnul on tegemata 66 tundi, lisaks veel juuli eest 40 tundi. Tehtud on 254 tundi, lisaks puuduvad andmed lauluväljakul tehtud töö kohta. Isikul on probleem alkoholiga – tihti on nähtud teda kohtades, kus kogunetakse alkoholi tarvitama. Mõne tunni on vahepeal teinud lauluväljakul tööd. Pidevalt toob esile, et ei jõua teha midagi. 1 tunni teeb tööd ja 1 istub niisama. Hetkel on võlgnevus suur, ja kahtlus, et ta ei tee seda ära. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis isikule võimaluse üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks. 2 01.10.2013.a toimus asjas uus kohtuistung, kus B.F selgitas, et sõber aitas tal tööd teha. Ta ei ole teadlik, mis ajaks peab töö sooritama. Soovib ikka üldkasulikku tööd teha, kuid kellaega võiks muuta, kuna hommikul on märg. Lumelabidaga suudab tööd teha. Saab aru, et tööd peab ise tegema ning seal, kus määratakse ning sellel ajal, mil määratakse. Tervislikel põhjustel ei käinud nädal aega tööl, kuid teavitada ei saanud, kuna raha ei ole tulnud ning telefon lülitati välja. Kriminaalhooldusametniku sõnul 29.08. isikut tööl ei olnud. Uuel kontrollimisel 06.09. oli isik kohal, hetkel puhkas (kõrval oli 2l Diisel õlu), kuid oli näha, et tööd oli juba tehtud. 23.09. kontrollis uuesti, kuid isikut ei olnud kohal (ei pidanudki olema sel kellaajal enam). Seejärel külastas teda kodus, kus selgus, et isik ei ole nädal aega tööd teinud. Juhataja sõnul on ta tööga rahul ning lauluväljakul oli tööd tehtud. Kokku sooritanud 52 tundi. Seega tehtud 306 tundi ning teha vaja 234 tundi. Koostati uus ajakava nii, et alates oktoobrist teeb 3 tundi päevas, s.o 60 tundi kuus. Ei oska öelda, mis töid teostama hakkab, kui väljas sadama hakkab. Isik on korduvalt öelnud, et puude tõttu ei peaks ta üldse üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et B.F võiks jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kohus leiab, et esitatud taotlus B.F-i kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Esialgselt oli kriminaalhooldaja teinud kohtule ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks, kuna B.F ei täitnud korrektselt temale määratud üldkasuliku töö kohta koostatud ajakava. Kriminaalhooldaja muutis kohtuistungil oma ettepanekut ning leidis, et kuna isik on asunud üldkasulikku tööd tegema, siis võib isiku suhtes kriminaalhooldus jätkuda ning isik võib jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kohtule nähtuvalt ei ole isik rikkunud muid temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus on andnud B.F-ile võimaluse näidata, et ta suudab ning tahab teha ära üldkasuliku töö tunnid. B.F on septembris 2013.a ära teinud 52 üldkasuliku töö tundi ning tegevusjuhendaja on rahul tema tehtud tööga. Isiku suhtes on koostatud uus ajakava ning isiku sõnade kohaselt on ta teadlik üldkasuliku töö tegemise korrast. Samuti lubas, et jätkab ka edaspidi üldkasuliku töö tegemist korrektselt. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalhooldusaluse B.F-i suhtes kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jätkamine. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.