1-13-3098/24

(4)Asjaolud Tartu Vangla esitas 16.04.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 11.06.2013 määrusega edastati materjalid Viru Maakohtule. E.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu ja 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 20.01.2012 ja lõpp 17.04.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.05.
2. Kinnipidamisasutusest E.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kustunud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud xxx loengute tsükli ning osalenud xxx tugigrupi töös, joogatreeningutes ja sotsiaalprogrammis xxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda xxx aadressil xxx. Isik on omandanud tele-raadio mehaaniku eriala. Viimane ametliku töö kogemus oli 2007, kui töötas taksojuhina xxx, enne käesolevat vangistust oli tegevuseta. Tartu vangla 15.04.2013 andmetel on tasumata rahalisi nõudeid summas 2927,59 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx, xxx. Narkootikume tarvitab kinnipeetav alates
3. Perioodil 1998-2001 on väidetavalt xxx korduvalt viibinud ravil, kuid tegevusetuse tõttu hakkas taas narkootikume tarvitama. Kinnipeetavat on varasemalt allutatud käitumiskontrollile, katseajal jätkas kuritegelikku käitumist. Suhtumine ühiskonna normidesse oli valdavalt ükskõikne ning suuresti mõjutatud narkootikumide tarvitamisest. Vangla ei toeta E.L-i vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda xxx. Nimetatud keskus on valmis E.L enda keskusesse võtma. Peale sõltuvusravi läbimist soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase xx xx juurde aadressile xxx. xx xx on valmis E.L materiaalselt ja moraalselt toetama. E.L on varasemalt neli korda karistatud tingimisi vangistusega, mis kõik ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav jätkas kuritegude sooritamist. E.L soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Tal on lõppenud metadooniravi, ravi läks edukalt. Enam ta ei haaka uusi kuritegusid toime panna. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on pere ja elukoht, tal on läbitud vanglas programmid. Ta on motiveeritud nüüd alustada seadusekuulekat elu. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. E.L-i varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 13 korda, reaalset karistust kannab neljandat korda), toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole tõenäoliselt võimalik piisavalt efektiivselt ja tulemuslikult korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et vastaval eelnimetatud iseloomustusele on nimetatud vangistatu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 85%. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). E.L-i enne tähtaega vabastamine vangistusest ei ole ilmselt põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglustunnet. 2

(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et E.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmteist korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust. Enamus E.L-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased ( süstemaatilised vargused) ning viimasel korral lisaks arvutikelmus. Isik on olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kõik katseajal ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegude sooritamist. Käesoleval ajal kannab E.L karistust varguse eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-12) on näha, et E.L on väärteokorras 19 korral karistatud, nendest 3 korral NPAS alusel ja 9 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused E.L-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sõltlastele mõeldud filmivaatamise grupi töös ja sõltuvusprobleemi käsitleva töövihiku täitmises ning selle arutelus. Isikul on elamisloakaart kehtivusega 29.12.2016. Vabanedes soovib E.L elama asuda xxx. Vabanedes võib süüdimõistetu asuda tööle xx juures xx. Kohus märgib, et arvestades isiku varasemat elukäiku, ei ole kojamehe sissetulek süüdimõistetu jaoks atraktiivne. Kinnipeetava elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanedes materiaalselt ja moraalselt toetama. Enne vangistust oli E.L tegevuseta. Arvestades E.L-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas süstemaatilised vargused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( kõik katseajad ebaõnnestusid, karistused pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, mis kõik ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav jätkas kuritegude sooritamist. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.L-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik (13 korral), korduvalt kandnud vanglakaristust, kes on juba neljal korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue 3

(4)kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2 927,59 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.L-i temale Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4