Toimik nr 1-13-1279 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1279 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.F tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.F, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta D.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.03.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.02.2013 ja lõpp 01.04.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.09.2013. Kinnipidamisasutusest D.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx. Vabanemise korral D.F püsiv elukoht puudub. Isik on lõpetanud 8 klassi. Vangistuses on alates 29.04.2013 hõivatud tööga. Vabanemise korral töökoht puudub. Isikul puuduvad oskused majandusliku toimetuleku jaoks. K-raha andmetel seisuga 28.08.2013 on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 1533,43 eurot, vabanemisfondis on 1
(4)29,22 eurot. D.F on tõsised alkoholiprobleemid, mida tunnistab ka ise. Kõik seaduserikkumised on ta toime pannud alkoholijoobes. Sotsiaalprogramm xxx“ on läbimata. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ametnikesse suhtub positiivselt kuigi pani katseajal toime uue seaduserikkumise. Vangla ei toeta kinnipeetav D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja lähedased. Sotsiaalne ja majanduslik olukord ei soodusta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on D.F elukohaks märgitud xxx. Kinnipeetaval on võimalus asuda taotlema munitsipaaleluruumi peale vabanemist. D.F avaldas, et tugiisiku kinnitusel võib ta asuda xxx. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77%. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leiab, et D.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 08.05.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 kuu 7 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (vargused) toimepanemise eest. Karistusregistri teati sest (isiklik toimik lk 7) on näha, et kinnipeetavat on 3 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest 2011 aastal ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. 2
(4)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.F puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on alates 29.04.2013 hõivatud tööga. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab D.F-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. D.F on ID-kaart kehtivusega kuni 17.10.2013. Vabanedes puudub D.F kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal D.F vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Kinnipeetav avaldas, et tema alukohaks võob xxx. Kohus märgib, et kiriku juures tegutsemine ja sealt toe saamine eo ole võrdsustatav kindla elukoha olemasoluga. Asjaolu, et isik saaks xxx juures viibida, ei muuta kohtu seisukohta. Vabanedes ei ole D.F kindlat t öökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Arvestades D.F poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uue kuriteo toimepanemine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba korra tingimisi karistusest vabastatud, kuid katseajal pani toime uued samalaadsed kuriteod. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine (süütegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale ohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Samas alkoholi kuritarvitamine ja suured rahalised nõuded 1533,43 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.F temale Viru Maakohtu 04.03.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)