1-11-7815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2011. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ra

§ 120

ja § 121 järgi Süüdistatav H.I Elukoht: XXXXX XX, Tartu; isikukood: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Harju Maakohtu 14.06.2011. a otsusega

§ 121

ja § 266 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteomenetluses karistatud 16-l korral Tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Mare Laur juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada H.I

§ 120järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.I

§ 121

järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.I liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 1

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt H.I-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.06.2011 otsusega mõistetud karistust, s.o 3 kuu pikkust vangistust mõistetava vangistuse arvelt ja mõista H.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb H.I 3 (kolme) kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 14.06.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega määratud tingimustel. Liitkaristusest 3 (kolm) kuud vangistust jätta H.I-le

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.I ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.07.

1. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjatele 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 60 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Mare Lauri poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.I-lt 500 (viissada) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-7815 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata H.I-le menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja 99 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. 2

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse H.I selles, et tema • 25.12.2010 kella 20.30 paiku Tartus XXXX korteri ähvardas V.M. , et ta leiab meesterahvad, kes võtavad V.M. tütre N.M. sõiduauto peale, viivad ta metsa ja vägistavad ära ning V.M. ei leia oma tütart enam kunagi. Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu oma tütre elule ja tervisele. • 28.12.2010 kella 20 paiku helistas tema kasutuses olnud telefoninumbrilt 55547824 V.M. kasutuses olevale telefoninumbrile 5544933 ja ütles, et ta tapab ära V.M. ja tema tütre N.M. Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu enda ja oma tütre elule ja tervisele; • 05.01.2011 kella 00.15 paiku hakkas kolkima vastu Tartus XXXX asuva V.M. korteri ust ja nõudis, et V.M. laseks ta korterisse, V.M. keeldus H.I korterisse sisse laskmast ja seejärel ähvardas H.I mitmel korral V.M. , et korterisse sisse saades lööb ta V.M. maha. Arvestades H.I vägivaldsust, tunnetas V.M. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani H.I toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tapmise ja tervisekahjustuste tekitamise ähvardamise, kui oli olnud alust arvata ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu.

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.I-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.I-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista H.I-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt H.I-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.06.2011 otsusega mõistetud karistust, s.o 3 kuu pikkust vangistust käesolevalt mõistetava vangistuse võrra ja liitkaristuseks H.I-le mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb H.I 3 kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 14.06.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 3 kuud vangistust jätta H.I suhtes

§ 74lg- 3

§ 78

lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine Kaitsja taotleb kaitsjatasu 239,67 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 287,60 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Tasu taotluse lahendamise aluseks on riigi õigusabi seaduse §-d 21 lg 3 ja 23 lg 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 12, 16 ja
6. Kohtueelselt on H.I kaitsjale makstud tasu 95,90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 383,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on kohtupsühhiaatriaekspertidele makstud tasu 510 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on 4,49 eurot. Menetluskulude summa on 897,99 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Süüdistatava majanduslik ja perekondlik olukord ei võimalda menetluskulude täies ulatuses tasumist. Süüdistatavalt on Harju Maakohtu 14.06.
7. a otsusega välja mõistetud sundraha. Ühe isiku kriminaalasju tuleb menetleda ühises menetluses. Kuna see nii ei ole toimunud, ei tule teistkordselt välja mõista sundraha. Prokurör ei vaidle menetluskolude osalise riigi kanda jätmisele vastu. Süüdistatav elatub juhutöödest. Kuu sissetulek on 300 eurot. Laenukohustused on 200 eurot kuus. Peres on täiskasvanud laps. Süüdistatav peab võimalikuks tasuda menetluskulude katteks igakuiselt 50 eurot. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. H.I ei ole kindlat tööd. Ta elatud juhutöödest, millest saadavast sissetulekust kulub 2/3 laenukohustuse täitmiseks. Eeltoodud majanduslikust olukorrast tulenevalt käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Harju Maakohtu 14.06.
8. a otsusega lahendati kriminaalasi, kus kuriteod olid toime pandud hiljem arutatava kuritegude sündmustest. Ühe isiku kuritegude ühises menetluses arutamise aluseks on KrMS § 216 lg 1 p
9. Vladimir 4