lg 2 p 8,9 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav L.O ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinnipidamise aeg: 01.11.2010 kuni 02.11.2010, 01.11.2010, 21.09.2010 kuni 22.09.2010, 02.11.2010 kuni 03.11.2010, 14.12.2010 kuni 15.12.2010, 23.12.2010, 24.12.2010 kuni 25.12.2010, 31.12.2010 kuni 01.01.2011, 15.01.2011 kuni 16.01.2011, so 15 päeva, tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud Harju Maakohtu 27.01.2011 määrusega tõkendiks vahistamine, kinni peetud 08.03.2011. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 06.01.2005 otsusega
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva
Tallinna Linnakohtu 06.10.2005 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 2 kuud,
lg 1 alusel vangistus 6 kuud,
Harju Maakohtu 17.10.2006 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud,
lg 1 järgi vangistus 1 kuu,
Harju Maakohtu 12.03.2007 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 5 kuud,
lg 2 alusel vangistus 3 kuud,
Harju Maakohtu 07.09.2007 otsusega
lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,
Harju Maakohtu 29.08.2008 otsusega
Harju Maakohtu 04.12.2008 otsusega
Harju Maakohtu 21.10.2009 otsusega
Vabanes pärast karistuse kandmist 04.08.2010.a. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. L.O süüdi tunnistada
lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.11.2010 kuni 02.11.2010, 01.11.2010, 21.09.2010 kuni 22.09.2010, 02.11.2010 kuni 03.11.2010, 14.12.2010 kuni 15.12.2010, 23.12.2010, 24.12.2010 kuni 25.12.2010, 31.12.2010 kuni 01.01.2011, 15.01.2011 kuni 16.01.
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, taas 07.09.2010 kella 20.00 paiku Tallinnas, aadressil Ahtri 6B asuvast AS Olerex kuuluvast Ahtri tanklast võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2 tk šokolaadi Kalev, 1 tk maksumus 50.50 krooni, kokku maksumusega 101 krooni ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Nimetatud šokolaadid müüs hiljem Vanalinnas maha möödakäijatele, saadud raha kulutas enda tarbeks. Samuti tema 13.09.2010.a. kella 21.44st kuni kella 21.49ni Tallinnas, aadressil Paasiku 2a asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad tungis klaasseinast üle ronimise teel sisse AS OG Elektra´le kuuluvasse parfümeeriaboksi, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis varastada : - 6 tk Gillette Series Sensitive geeli, 1 tk maksumus 67.80 krooni, kokku maksumusega 406.80 krooni, - 5 tk habemeajamisvahtu Nivea Mild 200 ml, 1 tk maksumus 54.80 krooni, kokku maksumusega 274.00 krooni, - 1 tk habemeajamispalsamit Nivea Sensitiv 200 ml maksumusega 54.80 krooni, - 4 tk habemeajamisgeeli Nivea Frische 200 ml, 1 tk maksumus 69.00 krooni, kokku maksumusega 276.00 krooni, - 1 tk habemeajamisgeel Nivea Mild 200 ml maksumusega 69.oo krooni, 3 - 6 tk habemeajamisvahtu Nivea Frische 200 ml, 1 tk maksumus 54.80 krooni, kokku maksumusega 328.80 krooni, - 4 tk habemeajamisgeeli Gillette Series, 1 tk maksumus 67.80 krooni, kokku maksumusega 271.20 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 1680.60 krooni, pannes kõik nimetatu samast boksist võetud kotti ning suundus kaubanduskeskuse väljapääsu poole. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna L.O, märgates turvameest, hakkas kartma ja jättis koti koos varastatud kaubaga lifti kõrvale ning väljus kauplusest. Samuti tema 18.09.2010 kella 20.55 ajal Tallinnas, aadressil Vana-Lõuna tn 4 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Säästumarket püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 10 tk raseerimisterasid Gillette Mach 3, 1 tk maksumus 75.90 krooni, kokku maksumusega 759.00 krooni, pannes nimetatud kauba endale põue ning möödus kaupluse kassast, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.O peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 21.09.2010 kella 13.30 ajal Tallinnas, Narva mnt 21 asuvast ABC Supermarkets ASile kuuluvast kauplusest Comarket püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 11 pakki komme „Halls” , 1 tk maksumus 9.70 krooni, kokku maksumusega 106.70 krooni, 6 pakku närimiskummi „Orbit lemon-lime” 1 tk maksumus 15.90, kokku maksumusega 95.40 krooni, 3 pakki närimiskummi „Orbit spearmint” 1 tk maksumus 15.90 krooni, kokku maksumusega 47.70 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 249.80 krooni, pannes kauba endale sokkide sisse ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.O peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 01.11.2010 kella 09.20 ajal Tallinnas, aadressil Narva mnt 21 asuvast ABC Supermarkets ASile kuuluvast kauplusest Comarket püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 3 tk Nõo rulaadi, 1 tk maksumus 22.50 krooni, kokku maksumusega 67.50 krooni, 3 tk Nõo toorsalaamit, 1 tk maksumus 29.90, kokku maksumusega 89.70 krooni, 1 tk Nõo täissuitsuvorsti Lossi maksumusega 25.90 krooni, 5 tk M. V. Wool külmsuitsuforelli, 1 tl maksumus 32.90 krooni, kokku maksumusega 164.50 krooni, 1 tk Cheapy külmsuitsu lõhefilee maksumusega 30.90 krooni, kokku kaupa kogusummas 378.50 krooni, pannes nimetatud kauba endale põue ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.O peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 02.11.2010 kella 18.30 ajal Tallinnas, aadressil Kadaka tee 56B asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Kadaka Säästumarket püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 21 pakki kohvi Luxus, 1 tk maksumus 56.90 krooni, kokku maksumusega 1194.90 krooni, 3 pakki kohvi President, 1 tk maksumus 57.90 krooni, kokku maksumusega 173.70 krooni ja 1 paki kohvi Paulig maksumusega 58.90 krooni, kokku kaupa maksumusega 1427.50 krooni, pannes nimetatud kauba kilekotti ning püüdis kauplusest väljuda sissepääsuväravate kaudu, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.O peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 03.11.2010 kella 17.23 ajal Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 180b asuvast AS Eesti Statoil Järve teenindusjaama müügisaalist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 8 pakki kohvi Löfbergs Lila, 1 tk maksumus 69 krooni, kokku kaupa maksumusega 552 krooni, pannes kauba endale kotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Saadud kauba müüs hiljem tundmatutele isikutele. Samuti tema 07.12.2010 kella 13.00 ajal Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 180b asuvast AS Eesti Statoil Järve teenindusjaama müügisaalist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil varastas 13 karpi „Pro Comfort” tampoone, 1 tk maksumus 49.90 krooni, kokku kaupa maksumusega 648.70 krooni, pannes nimetatud kauba endale jope põue ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Saadud kauba müüs hiljem tundmatutele isikutele. Samuti tema 13.12.2010 kella 15.43 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 13 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Hyper Rimi püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 10 pakki sigarette „Marlboro Gold” 1 tk maksumus 43 krooni, kokku kaupa maksumusega 430 krooni, pannes sigaretid endale jope alla ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.O peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, uuesti 23.12.2010 kella 12:32 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, asuvast kauplusest Lasnamäe Prisma 12 pakki sigarette „Winston Blue“ maksumusega 39 kr/tk, kogumaksumusega 468 krooni, peitis need kaupluse müügisaalis endale põue ning lahkus müügisaalist sissepääsuvärava kaudu, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, uuesti 24.12.2010 kella 20:00 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Katusepapi 37, Tallinn, asuvast Statoili teenindusjaama kauplusest pudeli siidrit „Fizz“ maksumusega 46,90 krooni, peitis siidripudeli kaupluse müügisaalis jope põue ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kauplusest väljumist peeti ta kinni turvafirma G4S patrulli poolt. Kaup on rikutud, kuna pudel oli L.O poolt avatud. Samuti tema, uuesti 31.12.2010 kella 20:15 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Mustamäe tee 16, Tallinn, asuvast kauplusest Selver 18 pakki sigarette „Kent“ maksumusega 43 kr/pakk, kogumaksumusega 774 krooni, peitis suitsupakid kaupluse müügisaalis endale jope põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, uuesti 15.01.2011 kella 13.23 paiku Tallinnas, Peterburi tee 62a asuva Eesti Tarbijateühistu Keskühistule kuuluva kaupluse Lasnamäe Maksimarket müügisaalis varguse eesmärgil pani endale põue 10 pakki sigarette Marlboro Gold maksumusega 2,75 eurot pakk, kogumaksumusega 27,50 eurot ning 10 pakki sigarette Marlboro maksumusega 2,75 eurot pakk, kogumaksumusega 27,50 eurot, kokku Eesti Tarbijateühistu Keskühistule kuuluvat kaupa maksumusega 55 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varasemalt 23.12.2010, 24.12.2010 ning 31.12.2010 toime pannud vargusi, taas 29.01.2011 ajavahemikul kella 11.00st kuni 18.00ni Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris tungis ukse lõhkumise teel sisse VKkasutuses olevasse tuppa, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusilu omastamise eesmärgil varastas VKkuuluvad järgmised esemed: mobiiltelefoni №kia 7500 maksumusega 64 eurot, fotoaparaadi Canon Power Shot S1 IS maksumusega 479,34 eurot, fotoaparaadi akulaadija koos akudega 4 tk maksumusega 38,35 eurot, meeste kullast sõrmuse tsirkooniga maksumusega 128 eurot, meeste kullast abielusõrmuse maksumusega 64 eurot, kullast kõrvarõngad maksumusega 19,17 eurot, kullast käeketi maksumusega 19,17 eurot, fööni maksumusega 12,78 eurot, sularaha 80 eurot, tekitades vargusega kahju kokku summas 904,81 eurot. Varastatud esemed müüs L.O tundmatule isikule ning saadud raha kulutas enda tarbeks. 5 Samuti tema olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, taas 20.02.2011 ajavahemikul 03:00-10:30 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Lai 20 asuvas hostel Alur toast nr 1 MCSile kuuluvad alljärgnevad esemed: IPhone Apple 3G maksumusega 200 inglise naela, IPad Apple maksumusega 469 inglise naela, Canon 7D kaamera maksumusega 1790 inglise naela kogusummas 2459 inglise naela ehk 2929,12 eurot ja sularaha 75 €. Vargusega tekitatud kahju suurus 3004,12 eurot. Samuti tema 08.03.2011 kella 13:02 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Estonia pst 9 asuvast Solaris keskuse toidukauplusest võõra vallasasja: 5 pakki sigarette Marlboro Gold kogumaksumusega 13,75 eurot ja 7 pakki sigarette Winston Silver Super Slim kogumaksumusega 17,43 eurot, kõik kokku väärtusega 31.18 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega alustas L.O vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega L.O, olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav L.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava L.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute või nende esindajate VG´i, I B ´i, L S , AN´i, MCS´i ja VKütlusi, tunnistajate A S , A K ´i, V K ´i, R A ´i, E I ´i, K K ´i, P S , M R – P `i, E N , J L , R T `i, J S , A P , K –K T ´i ja R H ´i ütlusi, AS Olerex süüteoteadet, AS-i OG Elektra, Rimi Eesti Food AS-i, Comarket AS-i, ABC Supermarkets AS-i, Prisma Peremarket AS-i, A-Selver AS-i, Eesti Tarbijateühistu Keskühistu, Solarise Keskuse toidupoe ja AS-i Eesti Statoil avaldusi, õigusrikkuja kinnipidamise akte, turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akte, asitõendite vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu 04.12.2008.a otsuse väljatrükki, väärteomenetluste lõpetamise määrusi 22.09.2010 ja 15.12.2010.a, sündmuskoha vaatlusprotokolli, volikirja, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 23.12.2010 ja 14.01.2011 koostatud süüdistusakte, karistusregistri väljavõtet, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.O käitumine kvalifitseeritud
Kohtusse saadetud ja ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjade materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat varguste ja varguse katsete toimepanemises 07.09.2010, 13.09.2010, 18.09.2010, 21.09.2010, 01.11.2010, 02.11.2010, 03.11.2010, 07.12.2010, 13.12.2010, 23.12.2010, 24.12.2010, 31.12.2010, 15.01.2011, 29.01.2011, 20.02.2011 ja 08.03.2011. Seejuures alustas süüdistatav temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemist kuu aja möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest ning ta pani kuue kuu jooksul toime 16 varavastast kuritegu. Kahtlustatavana ülekuulamistel on selgitanud L.O varguste toimepanemise põhjustena üldjuhul seda, et ta ei olnud mitu päeva söönud ning tahtis varastatu müüa selleks, et saada raha söögi ostmiseks. Samas ei varastanud ta 6 toitu ega söönud seda, küll varastas muuhulgas ka erinevaid toiduaineid, kuid ei söönud neid, va üks kord kui jõi varastatud jooki. Seega pani ta toime vargused rahaliste vahendite saamiseks muul eesmärgil, kuigi kauplustest pani ta vargusi toime kümnel korral ja tanklatest 4 korral. Samas on ta korduvalt selgitanud, et elab koos emaga, millest saanuks teha järelduse, et süüa peaks ta saama kodus. Süüdistatava järjekindlus varguste toimepanemisel, uute varguste toimepanemine kohe pärast eelmise varguse toimepanemiselt kinnipidamise järgselt ja varguste süsteemsus viitab kohtu arvates sellele, et süüdistatava jaoks oli varguste toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja ainukeseks elatusvahendite saamise allikaks. Seetõttu leiab kohus, et selline varguste toimepanemine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt
Peale selle nähtub kriminaalasjast, et 13.09.2010 vargust toime pannes ronis süüdistatav kaupluses üle suletud kaupluseruumi klaasseina ja võttis seejärel kaupluses riiulitelt kaupa, tungides selliselt ruumi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et 29.01.2011 lõi süüdistatav XXXkorteris jalaga lahti lukustatud ukse ning varastas sealt V.K kuulunud asju. Toimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval oli korterisse vaba ligipääs, kuivõrd tal olid korteri võtmed ja korter oli tema elukohaks, kuid ilmselgelt oli V.K uks lukustatud seetõttu, et takistada M.K sisenemist sellesse tuppa ja vältida asjade vargust, kuivõrd selle toa võtit M.K ei antud. Seega ukse lõhkumine ja tuppa sisenemine toimus ruumi valdaja V.K tahte vastaselt. Sisenemise viisid nii 13.09.2010 kui ka 29.01.2011 viitavad kohtu arvates juba ise sellele, et sisenemine toimus ruumi valdaja tahte vastaselt ja valdaja äraolekul. Seetõttu leiab kohus, et selline sisenemine ruumi võõraste vallasasjade äravõtmise eesmärgil on hinnatav sissetungimisena
Süüdistatavale inkrimineeritud 16st vargusest viis süüdistatav lõpule 5 vargust ja 11 vargust jäid katse staadiumisse. Samas tekitas ta varalist kahju kuuel korral, kuivõrd 24.12.2010 varguse toimepanemise järgselt kinnipidamise eel jõudis ta osa varastatust ära tarvitada. Arvestades asjaolu, et süüdistatav jõudis lõpule viia 5 vargust, siis tuleb kogumis hinnata süüdistatava käitumine lõpuleviidud kuriteona. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on AS-i OG Elektra esindaja esitanud tsiviilhagi 1680 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata kaupade väärtust. Süüdistatava väidete kohaselt nägi ta pärast varguse toimepanemist turvatöötajat ja jättis varastatu lifti ukse juurde, kuid kriminaaltoimikust nähtuvalt varastatud esemeid ei leitud. Seega isegi juhul, kui süüdistatav võõraid vallasasju pärast vargust hoonest välja ei viinud, käsutas ta varastatut omal äranägemisel. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava L.O poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1680 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.O-lt AS-i OG Elektra kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS-i Olerex esindaja esitanud tsiviilhagi 101 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvat kaupa varastas L.O, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele 7 on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava L.O poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 101 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.O-lt AS-i Olerex kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS Eesti Statoil´i esindajad esitanud tsiviilhagid 1200,70 ja 46,90 krooni nõudes. Tsiviilhagi summas 1200,70 krooni sisaldab endas varastatud kaupade väärtust. Tsiviilhagi summas 46,90 krooni moodustab varguse katsega müügikõlbmatuks muudetud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad varastas ja muutis müügikõlbmatuks L.O, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava L.O poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1247,60 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.O-lt AS-i Eesti Statoil kasuks. Kohtueelsel menetlusel on VKesitanud tsiviilhagi 840,81 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas L.O, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava L.O poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 840,81 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.O-lt VK kasuks. 8 Kohtumenetlusel on MCS esitanud tsiviilhagi 3004, 12 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete ja sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas L.O, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 3004,12 euro ulatuses otseselt seotud süüdistatava L.O poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3004,12 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 3004,12 euro ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.O-lt MCS´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel on küll süüdistatav avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus ei pea seda kahetsust tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatava järjekindlus järjestikuste varguste toimepanemisel suhteliselt lühikese aja jooksul ja ajal, mil osa kriminaalasju oli juba kohtu menetluses, näitab süüdistatava üheseltmõistetavat ja sihipärast käitumist elatusvahendite hankimisel ning igasugust kahetsuse puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub ja on ka aastate vältel puudunud legaalne sissetulek, millele viitab ka järjestikuste varavastaste kuritegude süsteemne toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 8 korda. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus 16 episoodis, millest esimene on toimepandud kuu ja mõne päeva möödudes viimase karistuse ärakandmiselt vabanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning vabanemise järgselt jätkas ta koheselt kuritegude toimepanemist elatusvahendite saamiseks. Süüdistatava suhtes on korduvalt kohaldatud ka
lg 1 sätteid ning karistused on jäetud täitmisele pööramata, kuid ometigi on kahel korral süüdistatava suhtes kohaldamata karistused täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Sellega on süüdistatav näidanud, et ta ei ole võimeline kõige olulisemat tingimust täitma, so hoiduda uue süüteo toimepanemisest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on juba korduvalt suutnud tõestada. Arvestades süüdistatava suhtes kohaldatud erinevaid karistusviise, samuti erineva pikkusega vangistusi, leiab kohus, et ka nn šokivangistuse kohaldamine ei saa süüdistatava suhtes tulemusi anda, kuivõrd varasemad lühiajalised vangistused seda teinud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest, tekitatud varalise kahju suurusest ning sellest, et süüdistatava käitumises on tuvastatud kaks kvalifitseerivat kuriteotunnust, mis viitavad inkrimineeritud süütegude suuremale ohtlikkusele. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanule MCS tekitas süüdistatav olulise varalise kahju
RakS § 8 p 1 mõttes. Arvestades süüdistatava käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava järjekindlat ja süsteemset varguste toimepanemist kuue kuu jooksul, samuti ajal, mil osa kriminaalasjadest oli saadetud kohtulikuks arutamiseks ja osa kohtueelses menetluses ning olles korduvalt kahtlustatavana kinni peetud ja 9 seda, et teda ei hoidnud tagasi ei kahtlustatavana kinnipidamised ega pooleliolevad menetlused ning seda, et olles tagaotsitav kohtu poolt, peeti ta kinni uue varguse toimepanemiselt, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Arvestades eelmärgitud asjaolusid, süü suurust ja seda, et varasemad lühemaajalised karistused ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, siis peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavala karistuse määras, mis küündib ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani ning ületab seda mõningal määral. Kohtu arvates eeldaks süüdistatava süü suurus seda, et süüdistatavale mõistetaks ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületav karistus, kuid arvestades asjaolu, et suurem osa inkrimineeritud vargustest jäi katse staadiumisse, peab kohus võimalikuks mõista karistuse vaid mõningal määral ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.