4-11-3168/2

Väärteoasi nr.4-11-3168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.augustil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3168 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi J.V väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 234 lg 1 järgi J.V isikukood xxx, elukoht xxx, ei tööta. Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu – tunnistus 415 Süüdi tunnistada J.V Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 5 (viis) päeva. Süüdi tunnistada J.V Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 6 (kuus) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda reaalne karistusele kandmisele asumise aeg, s.o. temale väärteoasjas 4-11-3170 mõistetud karistuse lõppemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 13.08.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1260666 selle kohta, et J.V 13.08.2011 kella 05.35 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Laulupeo tänaval Kunderi tn – Kollane tn liikus Kollane 11 suunas. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning sireeniga. J.V rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 38 lg 1 nõudeid , pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 234 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohus selgitas 15.08.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik J.V kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga ja enam nii ei tee, tahab teha lõpu kriminaalsetele asjadele Palub karistada rahatrahviga, kui teda karistada arestiga, siis kaotab töö ja peab jälle minema vargile. Töötab mitteametlikult monteerijana, teeb fassaade. Rahatarve tasub kohtutäituri vahendus, arved on arestitud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et J.V ´it tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi 5 päevase arestiga ja LS § 234 lg 1 järgi arestiga 6 päeva. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse 201 lg 2; § 234 lg 1 on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (t lk.13), väljavõttega ( t lk.14); teatisega ( t lk. 6-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. J.V ´ele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.V ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et J.V ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. J.V kahetsus ja väidetava mitteametliku töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel J.V ´ ele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. J.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt J.V suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 02.11.2010.a. ja 16.11.2010.a. kohaldatud karistusena aresti Harju Maakohtu poolt, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et J.V suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 234 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 2