Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus J.P süüdistatakse selles, et tema sisenes 08.detsembril 2011.a kella 08.40 ajal Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Voika 23 asuvasse vallamajja, kus lõhkus ära II korruse ukse turvaklaasi, kantselei ukseklaasi ning nuga käes, ähvardas kantseleis tööl olnud inimeste juuresolekul Nõo vallavanemat R.S. tapmisega, millest R.S. tundis reaalset ohtu oma elule kuna J.P vehkis kaasasolnud noaga. Sellega pani J.P toime avaliku korra raske rikkumise, kui see on toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o
Peale selle süüdistatakse J.P selles, et tema ähvardas 08.detsembril 2011.a kella 08.55 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Voika 23 asuvas vallamajas oma ametiülesandeid täitvat Lõuna Prefektuuri piirkonnapolitseinik I.A. tapmisega, millist ähvardust võttis I.A. reaalsena kuna J.P oli joobes, räuskas ja tal oli nuga käes. Sellega pani J.P toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista J.P-le karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta ja 5-kuulisest vangistusest peab J.P koheselt ära kandma 3 kuud vangistust. Liitkaristuse ülejäänud osa - 1 aasta ja 2 kuud vangistust - ei pöörata
alusel täitmisele, kui J.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
alusel hakata kohesele ärakandmisele kuuluvat karistusaega lugema J.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 08.detsembrist 2011.a.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.P tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks olev pruuni värvi nuga tuleb hävitada. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu Nõo Vallavalitsus summas 319 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud J.P poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskuludena kuulub J.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ning kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et J.P suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. J.P puudub käesoleval ajal kindel töökoht ja sissetulek. Ta on eelmise aasta detsembrikuust alates viibinud vahi all ja ka käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb tal jätkata karistuse kandmisega. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.P
alusel arvata J.P eelvangistusaeg karistusaja hulka ning hakata kohesele ärakandmisele kuuluvat karistusaega lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 08.detsembrist 2011.a.
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata J.P katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. J.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tühistamata. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista J.P-lt kannatanu Nõo Vallavalitsuse (registrikood: 75007942, arveldusarve: 221015573738 Swedbank või 10102020385004 SEB Pank) kasuks välja tsiviilhagi summas kolmsada üheksateist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.