KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2441 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Ko

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahv 38,35 eurot ja lõpetada selles osas väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning osas, milles on kaebuse esitajalt välja mõistetud väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulud 413 eurot sõltumata vaidluse tulemusest karistuse määramise osas. Kaebuse esitaja avaldab, et 26.04.2011.a koostati kaebuse esitaja suhtes väärteoprotokoll, mille kohaselt heideti kaebuse esitajale ette Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 ja § 74 31 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemine. 26.04.2011.a protokolli järgi tekitas kaebuse esitaja 15.06.2010 liiklusõnnetuse, tekitades sõidukile VW Polo (xxx) varalist kahju, ning lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. 26.04.2011.a protokollis on märgitud, et kaebuse esitaja ei ole protokollis kirjeldatud asjaoludega ja etteheidetava kvalifikatsiooniga nõus. 28.06.2010 ülekuulamisel andis kaebuse esitaja ütlusi Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo ülemkonstaablile Angelika Uudsemaale selle kohta, et 15.06.2010.a. hommikul liikus kaebuse esitaja mööda Põhja pst (Tallinnas) Kopli suunas. Liikumisel mingit liiklusjuhtumit ei ole toimunud ning kaebuse esitaja pole VW Polo (xxx) näinud. Väidetavast avariist sai kaebuse esitaja teada sõiduki Scania omaniku esindaja ML käest 4 päeva pärast kirjeldatud juhtumi toimumist (ehk 20.06.2010.a.). Menetleva juhtumi asjaoludest sai kaebuse esitaja teada 28.06.2010, mil kohtus asja menetleva politseiametnikuga (ülemkonstaabel Angelika Uudsemaa). Ülemkonstaabli ütluste kohaselt, liikudes 15.06.2010 hommikul mööda Põhja pst Kopli suunas, riivas kaebuse esitaja samas suunas liikuvat VW Polo (xxx), kriimustades VW Polo stange tagaosa. Juhtumi menetlemisel vaatas asja menetlev ülemkonstaabel Angelika Uudsemaa kaebuse esitaja poolt juhitava sõiduki Scania R124 (XXX) vigastusi üle. Pärast vigastuste ülevaatamist teatas konstaabel kaebuse esitajale, et VW Polo kriimustused ei lange kokku kaebuse esitaja poolt 15.06.2010.a. juhitava sõiduki Scania R124 (XXX) vigastustega. 26.04.2011.a kutsuti kaebuse esitaja uuesti politseiasutusse ja teatati, et VW Polo vigastuste tekkimise osas on läbiviidud liiklusekspertiis. Samuti tutvustati kaebuse esitaja ekspertiisi tõlkega. Ekspertiisiakti kohaselt väidab ekspert resolutsioonis, et VW Polo vigastused võisid olla tekkinud kontakti tagajärjel sõiduki Scania stangega. Samas ekspertiisakti kirjeldatavas osas väidab ekspert, et „uuritavate autode vahelise kontakti toimumise asjaolud ehk liiklusõnnetuse mehhanismi ei ole ainult sõidukitel esinevate jälgede alusel võimalik kindlaks määrata“. 07.05.2011.a. esitas kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale vastulause, kus põhjendas üksikasjalikult, miks ta ei ole temale etteheidetava väärteoga nõus. 07.05.2011.a. vastulauses on esitatud sisulised vastuväited ekspertiisaktis toodud põhjendustele ja järeldustele ning seletatud, miks väidetavas liiklussituatsioonis ei võinud sõidukitel ekspertiisaktis kirjeldatud vigastused tekkida. 23.05.2011.a tegi kohtuväline menetleja otsuse väärteoasjas nr 2302,10,019599, millega

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses (38,35 eurot); LS § 7431 lg 1 kohases väärteos on väärteomenetlus lõpetatud V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on 23.05.2011.a kohtuvälise menetleja otsusega kaebuse esitajale pandud kohustuseks tasuda 3 väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulud 413 eurot, mis on liiklusekspertiisi tegemisega seotud kulud. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja 23.05.2011.a otsust osas, millega

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses (38,35 eurot), samuti osas, milles on kaebuse esitajale pandud kohustuseks tasuda väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulud 413 eurot. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja väited Liikluseeskirja § 130 rikkumise kohta ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Seega ei saa väärteomenetluse raames kogutud tõendite alusel tunnistada kaebuse esitajat LS 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises süüdi. 23.05.2011.a otsuse kohaselt on liiklusõnnetuse põhjustamine kaebuse esitaja poolt tõendatud tunnistajate ütlustega ning liiklusekspertiisiaktis nr 11E – LT0031 sisalduva eksperdi arvamusega. 07.05.2011.a. vastulauses esitas kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale sisulised vastuväited ekspertiisaktis toodud põhjendustele ja järeldustele ning seletas, miks väidetavas liiklussituatsioonis ei võinud sõidukitel ekspertiisaktis kirjeldatud vigastused tekkida. 23.05.2011.a otsuses ei ole kohtuväline menetleja vastulauses esitatud väited analüüsinud ega põhjendanud, miks ta ei ole vastulauses toodud väidetega nõus, rikkudes seega V™S § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud kohustust. Kaebuse esitaja seisukohalt vastulauses äratoodu arvestamise korral tuleks kohtuvälisel menetlejal teha 23.05.2011.a otsusest erinev otsus. 07.05.2011.a. vastulauses on märgitud, et ekspertiisaktis nr 11E-LT0031ei olnud arvestatud tähtsad asjaolud, mille arvestamisel järelduks, et kirjeldatud tehioludel ei olnud VW Polo vigastused võinud tekkida kontaktist sõiduki Scania esistangega. Nimelt, 15.06.2010 selgituses liiklusõnnetuse kohta väidab VW Polo juht EM, et mõlemad sõidukid liikusid paralleelselt samas suunas (ütluste andmisel on VW Polo juht joonistanud ka skeemi, millest on näha kuidas sõidukid liikusid). Paralleelsel liikumisel on aga sõiduki Scania esistange kontakt VW Polo stange tagaosaga absoluutselt välistatud. Ekspertiisi tegemisel kasutas ekspert pildimaterjali, mille põhjal saab tuvastada (vt fototabeli fotod 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12), et sõidukil Scania on enne esistange algust olemas alumiiniumist jalatugi, mis astub sõiduki kerest umbes 5 sm välja. Seega sõidukite paralleelsel liikumisel oleks kontakt toimunud Scania jalatoega. Kontakt Scania esistangega on sõidukite paralleelsel liikumisel välistatud. Scania kerest väljenduv jalatugi on aga alumiiniumist ning selle kontaktist ei võinud tekkida „roostejäljed“ nagu on kirjeldatud ekspertiisiaktis VW Polo vigastuste osas. Lähtudes ülaltoodust on alust väita, et kirjeldatud asjaoludel ei olnud VW Polo vigastused võinud tekkida kontaktist sõidukiga Scania. Omab tähtsust, et ka ekspertiisaktis nr 11E-LT0031 ei väida ekspert, et VW Polo vigastused on tekkinud kontaktist sõidukiga Scania, vaid ekspert rõhutab, et „uuritavate autode vahelise kontakti toimumise asjaolud ehk liiklusõnnetuse mehhanismi ei ole ainult sõidukitel esinevate jälgede alusel võimalik kindlaks määrata“. Eeltoodu alusel puudub alust järeldada, et sõiduki Scania juht on tekitanud varalist kahju ning seega süüdi LS § 7417 lg-ga 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Kuigi 23.05.2011.a otsuse kohaselt väidab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse põhjustamine kaebuse esitaja poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega, nähtub väärteotoimikust, et väärteoasjas nr 2302,10,019599 on üle kuulatud ainult üks tunnistaja RG, kes on sõiduki VW Polo juhi elukaaslane. Kuna tunnistaja on väidetava kannatanu elukaaslane, siis on ta asja tulemusest huvitatud ning seega on alust kahelda tunnistaja ütluste erapooletuses. Pealegi on tunnistaja andnud ütlusi 02.03.2011.a, ehk peaaegu aasta möödudes pärast väidetavat juhtumit. Vastulauses on kaebuse esitaja märkinud, et sõiduki Scania R124 (XXX) näol on tegemist vana autoga, mille kerel on palju igasuguseid vanu parandamatud vigastusi, kriimustusi ja roostetud kohti. Sellega tahtis kaebuse esitaja näidata, et ekspertiisaktis kirjeldatud vigastused tekkinud enne kõnealust juhtumit. Vastulauses on kaebuse esitaja märkinud, et nimetatud asjaolu võib kinnitada sõiduki Scania R124 (XXX) omaniku esindaja ML ning märkas viimase kontaktandmed (telefon). 23.05.2011.a otsuses jättis kohtuväline menetleja märgitud asjaolu tähelepanuta ja nimetatud 4 tunnistaja ülekuulamata. Kaebuse esitaja palub kutsuda ML tunnistajana asjaolu kinnitamiseks, et ekspertiisaktis kirjeldatud Scania R124 (XXX) vigastused on tekkinud enne kõnealust juhtumit. 23.05.2011.a otsuses jättis kohtuväline menetleja ka tähelepanuta vastulauses toodud kaebuse esitaja väide, et juhtumi menetlemisel vaatas väärteoasja menetlev ülemkonstaabel Angelika Uudsemaa sõiduki Scania R124 (XXX) vigastusi üle. Pärast vigastuste ülevaatamist teatas konstaabel kaebuse esitajale, et kannatanu sõiduki VW Polo kriimustused ei lange kokku kaebuse esitaja poolt 15.06.2010.a. juhitava sõiduki Scania R124 (XXX) vigastustega. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks palub kaebuse esitaja kutsuda Angelika Uudsemaa tunnistajana kohtusse. Kaebuse esitajale teadaolevate andmete kohaselt ei ole Angelika Uudsemaa enam politseiametnik, seega võib olla ülekuulatud kohtumenetluses tunnistajana. Kokkuvõtteks rõhutab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja 23.05.2011.a otsuses toodud väited varalise kahju tekitamise kohta kaebuse esitaja poolt ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Seega ei saa väärteomenetluse raames kogutud tõendite alusel tunnistada kaebuse esitajat LS 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja soovib olemasolevate ja kohtumenetluse käigus kogutavate tõendite põhjal tõendada, et ta ei ole väidetava liiklusõnnetuse põhjustaja ega varalise kahju tekitaja. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seadusliku aluseta on kohtuvälise menetleja 23.05.2011.a otsus osas, milles on kaebuse esitajale pandud kohustuseks tasuda väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulud 413 eurot. 23.05.2011.a otsuse kohaselt on menetluskulude väljamõistmise õiguslikuks aluseks märgitud V™S § 74 lg 1 p

1. Osundatud õigusnorm sätestab üksnes kohtuvälise menetleja kohustust märkida otsuses menetluskulud, kuid ei anna iseseisvat alust menetluskulude väljamõistmiseks menetlusaluselt isikult. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et väärteomenetluse seadustikus puuduvad normid, mis annaksid alust väärteomenetluse menetluskulude väljamõistmiseks menetlusaluselt isikult. Väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulude sisuks on kulud liiklusekspertiisi läbiviimiseks. Nimetatud liiklusekspertiis oli väärteomenetluse raames läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt, kes on riiklik ekspertiisiasutus Kohtuekspertiisiseaduse (RT I 2001, 53, 309) § 8 tähenduses. Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 6 kohaselt rahastatakse ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses riigieelarvest. Kuna väärteomenetluse seadustikus puuduvad normid, mis annaksid alust väärteomenetluse menetluskulude väljamõistmiseks menetlusaluselt isikult, samuti põhjusel, et Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 6 sätestab otseselt, et ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest, leiab kaebuse esitaja, et on seadusliku aluseta kohtuvälise menetleja 23.05.2011.a otsus osas, milles on kaebuse esitajale pandud kohustuseks tasuda väärteoasja nr 2302,10,019599 menetluskulud 413 eurot. Kuna väärteomenetluse kulud on väljamõistetud kaebuse esitajalt seadusliku aluseta, siis kuulub kohtuvälise menetleja 23.05.2011.a otsus nimetatud osas tühistamisele sõltumata vaidluse tulemusest karistuse määramise osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli poolt 23.05.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019599 muutmata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 15.06.2010.a. kella 07:55 paiku liikusid H.U poolt juhitud mootorsõiduk Scania R124 registreerimismärgiga XXXkui ka EM 5 poolt juhitud mootorsõiduk Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxx Tallinnas, Põhja puiesteel. Nimetatud asjaolu on kinnitanud EM kui tema autos kaasreisijana viibinud RG. Asjaolu, et tema sõidumarsruut kulges sel päeval Põhja puiesteed mööda, kinnitas ka H.U. H.U on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus avaldanud, et ta ei ole põhjustanud liiklusõnnetust ega kahjustanud sõiduautot Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxx. Antud väärteoasja raames on nii kohtuväliselt kui kohtus andnud tunnistajana ütlusi sõiduautot Volkswagen Polo juht EM, kelle sõnul ta sõitis 15.06.2010.a. hommikul tööle umbes 10 minutit enne 8:00 , oli esmaspäeva hommik. Sõitis mööda Põhja pst ja oli umbes soojakeskuse ees. Sõitis paremas reas, mis läheb otse Põhja pst edasi, siis vaatas korra kõrvale ja nägi, et pikk veok kaldub tema poole. Veoauto liikus temast vasakul ja hakkas tulema tema sõiduritta. Tema otsustas kiiremini edasi sõita, ees oli üks tume sõiduk ning palju kiirendada ei saanud. Tundis väikest müksu. Ees on kohe jalakäijate ülekäigurada, seal läheb kaks teed kokku, siis ta ei hakanud seal kohe kinni pidama. Ületas ülekäiguraja ja kohviku ees tõmbas paremale ja peatus. Seal on parkimiskoht. Haagisauto pani hooga edasi. Võib olla, et veoauto juht ei tundnud, et temale külge tuli. Läks välja ja vaatas, et juhipoolsel tagapamperil olid kriimud peal, juhipoolsel tagumisel nurgal. Sõitis sealt töökohta Koplisse edasi ja sealt helistas politsei avariitalitusele. Tema sõidukil eelnevalt mingeid vigastusi ei olnud. Kui need oleksid olnud, siis oleks ta nendest kindlasti teadlik olnud. Läks reaktsioonist edasi, ei jõudnud pidurdada, ka seetõttu, et veoauto tuli ka tagant suure hooga, tema pidurdades oleks neid päris ära lömastanud. Kui tema oleks pidurdanud, siis oleks terve auto külg läinud. Tema ise veoauto registreerimismärki ei näinud, seda nägi kaasreisija. Natuke kriginat oli kuulda. Aga mitte tugevat. Toimus tõuge ja kuulis kriginat. Tema tundis, et on põhjust seisma jääda. Kaasreisija kirjutas üles selle sõiduki registreerimismärgi. Otsustas töökohani ära sõita ja pöördus siis koheselt politsei poole, telefonikõne tegi enne kella 9:
2. Kui oli politseile telefoni teel teatanud, siis läks koheselt politseisse avaldust kirjutama. Politseinik tuli temaga auto juurde ja vaatas auto üle ning tegi pildid. Koostati ka mingi dokument, ta nime ei oska öelda. Ilmselt liiklusõnnetuse akt. See koostati samal päeval kui ta avalduse kirjutas, tund hiljem. Tunnistaja EM ütlused haakuvad tunnistaja RG ütlustega, kes sõitis sõiduautos Volkswagen Polo kaasreisijana. Tunnistaja sõnul sõitsid hommikul tööle mööda Mere pst, Süsta tänavale oma töökohta. Sõitsid äärmises parempoolses reas. Tema oli kõrvalistuja, ta hakkas oma meesterahvaga rääkima, vaatas kõrvale ja siis nägi kõrvalt-tagant ühte suurt veokit. Nägi, et veoauto näitas suunda, sooviga nende ritta reastuda. Tundus, et neid ta ei märganud. Palus mehel gaasi juurde panna, et muidu sõidab neid sodiks. Ta natuke sai tõmmata ettepoole, kuid teisi sõidukeid oli veel ees ka. Siis väike krigin käis. Esimesel võimalusel tõmbasid paremale poole tee äärde, aga see veoauto pani kohe edasi. Ta ei peatunud. Tema veel nägi selle auto numbri üles kirjutada. Vaatasid enda auto üle. Vasakul pool tagumisel tiival olid kriimud peal. Seejärel sõitsid Süsta tänavale, seal on Politsei ja Piirivalveamet, ja seal siis kutsusid politsei, tehti vastav akt. Arvab, et kokkupõrge oli selle suure auto parempoolse esiotsa ja nende auto tagumise otsa vahel. Veoauto riivas nende auto vasakut tiiba. Nemad tõmbasid paremale, veoauto reastus, tahtis otse edasi minna. Nemad jäid seisma. Veoauto läks edasi. Mõtlesid, et veoauto jääb ka seisma. Nende auto on pisike aga teine oli hästi suur auto. Ei oska öelda, kas veoautojuht tundis üldse seda kõksu. Igatahes ta pani edasi minema ja ei peatunud. Nemad tundsid kontakti. Auto kriipis. On kindel, et kriipis kontaktist. Ta nägi, et suur auto tagant tuleb ja näitab suunda, et tahab sinna nende ritta. Kuna olid nii pisikesed, madalad, siis 6 autojuht neid ei märganud. Ta tõmbas juba nende ritta ja kriipiski. Krigin oli kuulda. On kindel, et krigin tekkis just kontaktist, kuna oli heli. Nende auto oli korras enne sõidu alustamist, peale seda kokkupõrget tõmbasid tee kõrvale. Teine auto pani edasi, nemad tulid välja, vaatasid üle ja kriimud olid peal. Ka enne sõidu alustamist vaatasid oma auto üle. Tunnistajana üle kuulatud AU sõnul oli veoauto Scania põrkeraual erinevaid vigastus nii vanemaid kui uuemaid. Vanemad vigastused ei olnud seotud juhtumiga. Oli ka teistsuguseid vigastusi, mille kohta ei osanud AU võtta seisukohta ning otsustas materjalid ekspertiisi saata. Faktiliselt tema materjale ekspertiisi ei saatnud, kuna oli selleks ajaks juba töölt lahkunud. Fotografeeris Scanial olnud vigastused. Volkswagen Polot tema ei näinud Kohus leiab, et liiklusõnnetuse toimumise fakt on tõendamist leidnud EM kui RG ütlustega. Nii EMkui RG tunnetasid veoauto kontakti nende sõiduautoga ning kuulsid ka kriipivat või krigisevat heli. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate EM kui RG ütluste usaldusväärsuses kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust. Kohus peab vajalikuks osundada asjaolule, et EM peatas sõiduauto vahetult peale kontakti tunnetamist ja kriipiva heli kuulmist ning väljus koheselt autost ning tuvastas auto juhipoolsel tagumisel osal kriipimisjäljed. EM vahetut toimimist on kinnitanud ka RG. Kohtu hinnangul on Volkswagen Polole kahjustuste tekitamine Scania R124 poolt leidnud tõendamist väärteoasja materjalides sisalduva liiklustrassoloogia ekspertiisiaktiga 11E – LT0031 (07.04.2011.a.), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX tagastange vasakpoolsel osal (tiivakaarel ja liistul) olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel veoauto Scania R124, registreerimismärgiga XXX, esistange parempoolse nurga kumerusega ja see kontakt võis toimuda väidetavas liiklussituatsioonis. Ekspertiisiaktis kajastatu haakub ka tunnistajate EM ja RG ütlustega. Ekspert on akti põhjendustes märkinud, et sõiduautol Volkswagen Polo on vigastatud tagastange vasakpoolse tagarattakoopa kaar ja stange mustast plastikust liist, kus kraape – nühkejälgede trassid erinevad kõrguste vahemikus ca 45…62 cm. Kontaktjälgede ülemisel piiril esineb pruunikas ladestusjälg, mida fotol nr. 6 on nimetatud punakat värvi kriimuks. Veoauto Scania parempoolsest esinurgast tehtud fotodelt nähtub, et kõrguste vahemikuga 45…62 cm saab seostada veoki esistanget, mille parempoolsel otsal esinevad ka kontaktjäljed (kraape – nühkejälgede trassid) ja pruunikat tooni roostekahjustused. Ekspert on analüüsinud sõiduautost Volkswagen Polo tehtud fotodelt nähtuvate vigastuste paiknemist ja iseloomu ning võrrelnud neid veoauto Scania parempoolse esinurga profiili (kuju) ja seal esinevate jälgedega, mille tulemusel selgus, et üldtunnuste alusel on sõiduautol esinevad vigastused seostatavad veoauto esistange parempoolse nurga kumerusega (otsaga
3. Sõiduauto Volkswagen Polo vasakpoolsel tagaosal esinevate kontaktjälgede ülemisel piiril esinev pruunikas ladestusjälg on aga seostatav veoauto stangel esinevate roostejälgedega. Eeltoodu alusel on ekspert leidnud, et uuritavate sõidukite vahelist kontakti ei saa välistada, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et sõiduauto Volkswagen Polo vasakpoolsel tagaosal (taganurgal) esinevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel veoauto Scania esistange parempoolse nurga kumerusega. Ekspertiisiaktis kajastatut kinnitavad väärteotoimikus lehekülgedel 6 – 12 asuva fototabeli fotod nr. 7, 8, 9, 10, 11, 12 ning lehekülgedel 13 – 16 asuva fototabeli fotod nr. 3, 4, 5, 6, 7,
4. 7 Kohtuistungil kinnitas kohtuekspert Jaan M ekspertiisiaktis kajastatut, et sõiduauto Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX tagastange vasakpoolsel osal (tiivakaarel ja liistul) olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel veoauto Scania R124, registreerimismärgiga XXX, esistange parempoolse nurga kumerusega. Kontakti tunnuse asjaolusid ei ole ainult sõidukitel esinevate jälgede alusel võimalik kindlaks määrata, kuna ei tea sündmuskohta, on vaid vigastused. Aktis on antud juhul juttu sellest, kas sõidukid võisid omavahel kontakteeruda. Võisid, kuid nende vigastuste alusel ei saa öelda, kus ja millises olukorras see toimus. Tekkinud vigastusi analüüsides sobib nende ulatus, kõrgus, üldtunnuste alusel. Aktis on kirjeldatud, miks nad on omavahel seotud. Intensiivsus, ulatus, kõrgus. Tegemist on tavapärase riivava kontaktiga, teineteisest mööduvate sõidukite vahel, on nõrgad vigastused. Kontakt võis tekkida situatsioonis, kui küljed kokku lähevad. Üks auto läheneb ühele või teine teisele. Saavadki küljed kokku. Liikluses on tavapärane, et lähevad külgepidi kokku, läheb kitsaks näiteks. Situatsioon võis tekkida siis, kui kaks autot liikusid paralleelselt samas suunas. Võib järeldada, et autod liikusid võrdlemisi paralleelselt samas suunas, suurt nurka siin nende vahel ei olnud. See oli riivav kontakt, riivava kontakti puhul ongi autod sisuliselt paralleelselt teineteise suunas. Paralleelsel liikumisel on võimalik riivamisi kontakt esistangega . Mingi nurk on nende vahel kindlasti, kuid nurga suurust ei saa määrata. Paralleelselt liikuvate autode küljed saavad kokku, siis nad täiesti paralleelsed ei ole, kuna nad liigivad teineteise suhtes nurga all. Kui suur see nurk on, ei ole võimalik kindlaks määrata. Kõik oleneb nurga suurusest. Tavalise reavahetuse puhul on sõiduk sõiduteega kuni 100 nurga all. Selliste nurkade puhul veel mingeid erilisi lööke ei teki. Nad lähenevad nii aeglaselt teineteisele. Löögid on hoopis suuremate nurkade all. Kui sõidukid liiguvad ühes suunas, siis suuri nurkasid nende külgsuunalisel lähenemisel ei esine. On alati tegemist riivava kontaktiga. Kas see nurk oli 4-5-70 , ei ole nende vigastuste alusel võimalik öelda. Ekspert märkis, et liiklustehnilise ekspertiisi puhul antakse absoluutselt 100% kindlusega vastuseid haruharva. Vorm „võisid tekkida“, on täiesti tavaline. Vastuse tulemus sõltub mitme jälje omadusest. Kuni 30.06.2011.a. kehtinud liikluseeskirja (LE) § 130 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Kohus on seisukohal, et H.U on rikkunud liikluseeskirja §-i
5. Juhtides linnaliikluses suurt veoautot nagu seda on Scania R124 peab nimetatud sõiduki juht sõitmisel manöövrite sooritamisel olema eriti ettevaatlik, et ta ei seaks ohtu teisi liiklejaid väiksemates mootorsõidukites Seega vastab H.U poolt toimepandud rikkumine seaduses sätestatud süüteokoosseisule, mille kohaselt on H.U tegu õigusvastane. Kohus ei tuvastanud kaebust läbi vaadates ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu H.U tegevuses. 31 Kohtuväline menetleja on õigesti lõpetanud väärteomenetluse H.U-le LS § 74 lg 1 alusel inkrimineeritud väärteo osas. Antud asjas ei ole kogutud igakülgseid, täielikke ja objektiivseid tõendeid selle kohta, et H.U oleks teadnud, et toimus liiklusõnnetus. H.U, juhtides veoautot Scania R124 ning asudes juhikohal, mis on oluliselt kõrgemal, kui sõiduauto või kaubiku juhikoht, ei pruukinud hoomata liiklusõnnetuse toimumist. Samuti ei pruukinud temani jõuda kokkupuute tunnetus ja selle käigus tekkiv 31 kriipiv heli. Seega oli õigustatud H.U-le LS § 74 lg 1 inkrimineeritud väärteos väärteomenetluse lõpetamine V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 74 lg 1 p 15 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse menetluskulude otsustus. 8 V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega pole asjakohane kaitsja väide selle kohta, et väärteomenetluse seadustikus puuduvad normid, mis annaksid alust menetluskulude väljamõistmiseks menetlusaluselt isikult. Kohus nõustub kaitsja väitega selle kohta, et vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 6 kohaselt rahastatakse ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses riigieelarvest. Kohus peab aga vajalikuks osundada sama paragrahvi
6. lõikele, milles on sätestatud, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludena käsitletavad ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl leidis oma 23.05.2011.a. otsuses väärteoasjas 2302,10,019599, et H.U on süüdi LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning võttis otsuses V™S § 74 lg 1 p-le 15 tuginedes seisukoha, et H.U-lt kui süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud – ekspertiisi tegemisega seotud kulud – summas 413,00 eurot. 17 Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et H.U poolt LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanek on tõendamist leidnud nii tunnistajate ütlustega kui ka ekspertiisiaktiga. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud H.U õigusi ega väärteomenetluse norme, mistõttu H.U kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 23.05.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019599 muutmata. Leili Raedla Kohtunik 9