lg 1 järgi vangistusega 2 k,
Elukoht xxx, Vahi all alates 01.11.2011.a. Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
9 lühimenetlus 11231500303 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista S.M peale Harju Maakohtu 19.10.2011.a. otsust toimepandud kuritegudes
9 - § 25 lg 2 järgi (30.10.2011.a. ja 01.11.2011.a. episoodid) ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (170 ÜKT tundi ümberarvestatuna vangistuseks on 2 k 25 päeva) ja mõista liitkaristuseks peale Harju Maakohtu 19.10.2011.a. otsust toimepandud kuritegude eest 6 kuud 25 päeva vangistust. Süüdi mõista S.M enne Harju Maakohtu 19.10.2011.a. otsust toimepandud kuritegudes:
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud,
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta,
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud
9 järgi (10.-12.08.2011.a. episood) ja karistada vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista peale Harju Maakohtu 19.10.2011.a. otsust toimepandud kuritegude eest liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta vangistust.
otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) ja
lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega (6 kuud 25 päeva vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.10.2011.31.10.2011.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 01.11.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagi Välja mõista S.M: 1)Bauhaus Eesti OÜ kasuks 7,67 eurot (arve nr. xxxxxxxx №rdea Pank) 2)S B kasuks 940 eurot (arve nr. xxxxxxxxxx Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista S.M-ilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 287,80 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
S.M-i süüdistatakse selles, et tema 05.09.2011 kella 07.45 ajal, viibides Tallinnas Peterburi tee 6a asuvas baaris Hansa – Grill ja haarates 1 kg kaaluva kaaluvihi, ähvardas NP tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu võttis ähvardust tõsiselt, kuna S.M ähvardamise ajal käitus ebaadekvaatselt ning hoidis käes kaaluvihi, mis oli löögiks valmisasendis. Seega S.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
S.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles 22.03.2011 ja 06.05.2011 karistatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt
lg 1 järgi ehk väheväärtuslike asjade varguste eest, uuesti, ajavahemikus 10.08.2011 – 12.08.2011 Tallinnas, XXX asuvast korterist võõra vallasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis S B ära sularaha summas 940 eurot, millega tekitas kannatanule kahju summas 940 eurot. Samuti tema, olles 15.09.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
lg 2 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti, 30.10.2011 kella 09.40 ajal võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Viru Väljak 4 Tallinna Kaubamaja AS - le asuvast kauplusest ühe konservi Karuliha maksumusega 12, 39 eurot, pannes selle endale jopepõue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi S.M lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti, 01.11.2011 kella 17.47 ajal võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tähesaju tee 8 asuvast kauplusest BAUHAUS ühe paki patareisid ENERGIZER CR2 maksumusega 7, 67 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi S.M lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega S.M võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime
S.M-i süüdistatakse selles, et tema 05.09.2011 kella 07.45 ajal tungis ebaseaduslikult, s.o valdaja tahte vastaselt, Tallinnas Peterburi tee 6a asuvasse baari Hansa – Grill, kasutades selleks baari köögiust, mis on lubatud kasutamiseks üksnes baaritöötajatele. Seega S.M valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisega pani toime
Otsuse põhjendus Süüdistus
järgi 3 S.M tunnistas oma ema vastu toimepandud kuritegude puhul vaid tema kätest haaramist, eitades ema suunas kööginoa viskamist. Süüdistatava süü nendes kuritegudes on aga tõendatud tema ema MP ütlustega, mille kohaselt tuleb tema poeg õhtuti koju alkoholijoobes koos juhuslike tuttavatega, hakkavad pidutsema ja lärmama köögis, millega rikuvad nii kannatanu kui naabrite rahu. Kui ta hakkab poega keelama, muutub too vägivaldseks. 12.10.2011.a. umbes kella 12 paiku öösel, kui kannatanu tahtis oma toast minna tualetti, viskas poeg tema suunas kööginoa. Nuga läks temast mööda ja kukkus maha vaid tänu sellele, et ta jõudis noa eest tagasi astuda. 12.10.2011.a. hommikul kell 6.30 ajal võttis S.M tal õlgade piirkonnast tugevasti kinni ning lükkas ta tema tuppa. Sellest tekkisid vasakule käsivarrele õlgade piirkonnas sinikad, samuti tundis ta valu. Kannatanu ütlusi S.M-i alkoholilembuse ja korteris lärmamise kohta kinnitas nende naaber GI. Ka teda on süüdistatav solvanud ja ähvardanud tapmisega. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi ka noaga ähvardamise kohta. Ta seda küll ise pealt ei näinud, kuid talle rääkis MP, et Igor olevat öösel visanud noaga tema ja ta ukse pihta. MPsuhtes vägivalla tarvitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub kannatanu vasaku käe õla piirkonnas hematoom. Kuigi süüdistatav eitas noaga MP suunas viskamist, on ka see kuritegu leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistaja GI ütlustega, kellele kannatanu rääkis öösel korteris juhtunust. Kohtul ei ole alust MP ütlusi kahtluse alla seada, sest oma poja peale politseisse avalduse kirjutamiseks peab olema tõsine põhjus. Kohus ei usu, et kannatanu selle teo välja mõtles. №aga viskamine tuleb kvalifitseerida
§-s 121 ettenähtud kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise katsena, sest noaga viskamisega alustas S.M vahetult kuriteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tänu kannatanu enda kiirele reaktsioonile. Ž V suhtes toimepandud vägivallategusid süüdistatav üldse ei tunnistanud. Tema süü on siiski tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt ühel päeval 2011.a. juunikuu alguses, kui ta oli lõpetanud baari koristamise ja rääkis välisukse juures koka Irinaga juttu, lähenes neile meesterahvas hüüdnimega Š ja lõi talle põlvega kõhu piirkonda. Seda nägi pealt ka baaris kokana töötav I Š . Viimane teadis ka lööja nime – S.M. Seega on kannatanu ja tunnistaja I Š ütlustega tõendatud S.M-i süü Ž V jalaga löömises kõhu piirkonda. S.M-i süüdistatakse sama kannatanu suhtes vägivallakuriteo toimepanemises ka 13.08.2011.a. Vaatamata ka selle kuriteo mittetunnistamisele, on S.M-i süü selles tõendatud kannatanu Ž V ütlustega, mille kohaselt kella 14 paiku, kui ta pühkis baari terassil põrandat, ilmus sinna „Šumaher“, kes hakkas baari sissepääsu juures seisvaid pudeleid katki lööma. Kui kannatanu selle kohta märkuse tegi, lõi „Šumaher“ teda jõuliselt käega näkku ja ta kukkus löögi tagajärjel põsega valusasti vastu vitriini. Samuti lõi Šumaher teda ka harjavarrega vastu jalga. Lisaks kannatanule on kuriteo toimepanemine tõendatud tunnistaja IT ütlustega, kes nägi, kuidas S.M lõi baari juures klaaspudeleid katki, kuulis S.M-i ja Ž V vahelist sõnavahetust ja nägi S.M-i poolt Ž V näkku löömist ja harjavarrega puusa või kõhu piirkonda löömist. Näkku löömise tagajärjel oli Žanna põsesarnal suur punane laik. Käesoleva kriminaalasja raames on seega leidnud tõendamist S.M-i süü vägivallategudes kahe kannatanu – MP ja Ž V suhtes. Kuriteod on toime pandud kavatsetult, tegutsedes teisele isikule valu tekitamise eesmärgil. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti
Ähvardamine (
) Baaris Hansa-Grill pani S.M toime ka ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu NPütluste kohaselt sisenes 05.09.2011.a. kella 7.45 ajal baari, kus ta töötab kokana, 4 meesterahvas, keda tema nägi esimest korda. Meesterahvas hakkas teda solvama ebatsensuursete väljenditega ja olles võtnud kätte ühekilose kaaluvihi, tõstis selle tema suunas löögiks, lähenes talle, ise samal nõudes, et kannatanu lahkuks baarist ning tõukas teise käega õla piirkonda. Kannatanu hakkas karjuma ning kohale jooksis baaridaam A . Kahekesi tõukasid nad meesterahva baarist välja. A N ütlused kinnitavad NP ütlusi. Tunnistaja ise nägi, kui oli N karjete peale kööki jooksnud N ja S.M-i vahel rüselust ja kui nad olid S.M-i baarist välja lükanud, selgitas N , et Igor olevat tormanud kööki sisse ning tõstnud kaalupommi löögiks ning et ta olevat hirmsasti ehmunud sellest, et Igor võinuks teda kaalupommiga lüüa ja vigastada. Süüdistatav ise ütles kohtus, et ta selle kuriteo toimepanemist ei mäleta. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatava tegevus, mis seisnes kaalupommi kätte võtmises, löögiks tõstmises ja sellisena kannatanule lähenedes näitab ilmekalt tema tahtlust ähvardada NP vägivallaga. Puudub alus kahelda, et selline süüdistatava tegevus tekitas kannatanus hirmutunnet ja kartust, et isik võib teda tõepoolest lüüa. Oli ju kannatanu kuulnud teistelt töötajatelt, et seesama mees on varemgi baaritöötajaid rünnanud ja löönud. Kuritegu on toime pandud kavatsetult ja kvalifitseeritud õigesti
järgi.
Süüdistatav kuriteo toimepanemist tunnistas. NP ütluste kohaselt avatakse baari köögiuks hommikul, sest selle ukse kaudu tuuakse baari kaupa. Võõrastel on kööki sisenemine keelatud, kuigi sellist silti uksel ei ole. NP sõnade kohaselt rääkis ta S.M, kui too sisenes 05.09.2011.a. kella 7.45 ajal kööki, et kööki sisenemine on keelatud ja palus tal lahkuda, kuid süüdistatav ei lahkunud, vaid reageeris tema sõnadele agressiivsusega. Ilma loata baari köögiruumi sisenemisega, kuhu kõrvalised isikud, sealhulgas ka süüdistatav, minna ei tohtinud, pani S.M toime kuriteo
Vaatamata sellele, et sisenemist keelavat silti köögiuksel ei olnud, on üldteada, et avalikes söögikohtades klientidelkülastajatel ei ole õigust siseneda kööki ilma omaniku või valdaja loata. Varguse katse Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas 30.10.2012.a. S.M-i süüd Karuliha konservi varguse katses tõendab õigusrikkuja kinnipidamise akt ning tunnistaja IM ütlused. Tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas, kes oli võtnud riiulist konservi, pani selle endale jope põue. Kassas ta kauba eest ei maksnud. Süüdistatav on selle kuriteo toimepanemist ka ise tunnistanud. Varguse katse kauplusest Bauhaus 01.11.2011.a. S.M-i poolt varguse katse toimepanemist tõendavad tunnistaja RP ja süüdistatava ütlused. RP, kes on turvatöötaja, jälgis süüdistatavat läbi kaamera ning nägi, et too viskas tühja patareipakendi teise riiuli taha. Mõni minut hiljem peitis ta patarei spordikampsuni krae vahele. Süüdistatava enda ütlused varguse tehiolude osas kattuvad tunnistaja ütlustega. S B raha vargus. Kannatanu ütluste kohaselt tulid 10.08.2011.a. tema korterisse Denissi-nimeline meesterahvas koos S.M, kelle hüüdnimi on Šumaher“. Koos tarvitati alkoholi. Kannatanu oli purjus ja jäi magama. Järgmise päeva hommikul ärgates oli ta üksi, kuid varsti tulid Deniss ja Igor taas tema juurde ja andsid talle tagasi kaks paari tema korteri võtmed. Kuna kannatanul oli paha olla, läks ta uuesti magama, kusjuures Deniss ja Igor lahkusid. 12.08.2011.a. lõuna paiku ärgates avastas, et korterist on kadunud Adidas seljakott, mobiiltelefon №kia, prillid, päikeseprillid, botased ja köögis kapi peal olevast jalatsikarbist raamatute vahelt sularaha 940 eurot. Kohtueelses menetluses on süüdistatav S.M selgitanud, et läks 10.08.2011.a. koos Dmitriga, kelle perekonnanime ta ei tea (ilmselt ajas kannatanu eesnimed segamini, kuna 5 nimetas S.M-i kaaslast Denissiks) S B juurde, kus tarvitati alkoholi. Köögis suhkrut otsides, leidis karbist raha umbes 900 eurot. Varastatud raha kulutas alkoholile ja naisterahvaste peale. Kohtus S.M enam ennast S.B raha varguses süüdi ei tunnistanud. Kohtueelses menetluses varguse omaksvõtmise põhjusena nimetas ta asjaolu, et uurija lubas ta vabaks lasta, kui süü enda peale võtab. Kohus leiab, et S.M-i süü S B raha varguses on siiski tõendatud ja seda eelkõige tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Süüdistatav on taotlenud kriminaalasja arutamist lühimenetluses, talle on selgitatud lühimenetluse olemust, seega oli ta teadlik, et lühimenetluses arutatakse kriminaalasja toimiku materjali põhjal. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Kriminaalasja toimiku materjalides olevatele süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele tuginevalt loeb kohus S.M-i süü S.B raha varguses tõendatuks. Pealegi ei oleks ta ülekuulamisel osanud öelda raha asukohta, kui ta ei oleks raha võtnud. Subjektiivsetelt tunnustelt on kõik vargused toime pandud kavatsetult, tegutsedes sihipäraselt võõra vara omandamise eesmärgil. Kvalifikatsioon
9 järgi on õige, sest S.M-i on juba eelnevalt kahel korral karistatud
9 järgi ja käesoleva kriminaalasja raames on tema süü leidnud tõendamist kolmes varavastases kuriteos. Seega on ta isikuks, kes süstemaatiliselt varastab ja kellele varastamine on muutunud peamiseks sissetulekuallikaks Tsiviilhagi Tsiviilhagi esitas Bauhaus Eesti OÜ summas 7,67 eurot (patarei maksumus). Patarei ümbris oli S.M-i poolt lõhutud, mistõttu kaup müügiks kõlbmatu. Ka S B esitas tsiviilhagi varastatud raha 940 eurot nõudes. Tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamise õigusvastasuse üheks viisiks on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt kannatanu omandi rikkumine, mille hulka kuulub ka vargus. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist S.M-i süü vargustega Bauhaus Eesti OÜ-le ja S B kahju tekitamises. Seega kuulub temalt kannatanute kasuks kahju väljamõistmisele. Karistamine Karistamise aluseks on isiku süü, kuid arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse,
rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistuse,
rahalise karistuse ja kuni üheaastase vangistuse ning
S.M ei töötanud, tarvitas sageli alkoholi, tal puudus sissetulek. Järelikult on tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, see jääks niikuinii täitmata. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui mõista rahaline karistus isikule, keda on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning kes peale kohtuotsuse kuulutamist kümne päeva pärast jätkab kuritegude toimepanemist. S.M pani osad kuriteod toime enne, osad peale 19.10.2011.a. Harju Maakohtu otsust ja sellest tingituna tuleb ka karistused mõista eraldi ning eraldi mõista ka liitkaristused 19.10.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega.
järgi vangistuse pikkuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav pani toime kahe kannatanu suhtes kokku neli kuritegu, et vägivalda tarvitati naisterahvaste suhtes ja et üheks kannatanuks oli tema lähedane isik – ema. Kohtu arvates suurendavad need asjaolud tema süüd. Süüd suurendavaks on ka see, et ta on varem karistatud kriminaalkorras
Seega ei saa karistus jääda miinimumilähedaseks. Võttes arvesse, et vägivald ei olnud intensiivne, kannatanud ei vajanud arstiabi, et üks episood (ema noaga viskamine) jäi katsestaadiumi ning 6 kahetsust toimepandu suhtes, mis puudutas ema kätest haaramist ja tõukamist, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra.
lg 1 ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ei olnud süüdistatava süü suur ja ta ei ole olnud eelnevalt selliste kuritegude eest karistatud. Kohus nõustub prokuröriga, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest mõistetav karistus võib jääda miinimumi lähedaseks, kuid ähvardamise eest mõista 6 kuud vangistust.
9 järgi tuleb eraldi mõista karistused S B raha varguse eest ja kauplustest varguste eest, sest raha varguse pani S.M toime enne 19.10.2011.a. otsust, aga kauplustest püüdis varastada peale otsust. Ka nende kuritegude eest mõistetavad karistused võivad jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Kaupluste vargused jäid katse staadiumisse ja nende suhtes avaldas ta ka puhtsüdamlikku kahetsust. Et S.M pani kaks kuritegu toime peale 19.10.2011.a. otsuse kuulutamist, tuleb temalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 435 eurot. Väljamõistmisele kuuluvad ka määratud kaitsjale makstud tasud. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.