1-11-8910/12

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-8910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. detsember 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-8910 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja Ain Tali Viru Vangla materjalid B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 24.10.2010 ja lõpp 24.11.
2. v.-adv. Toomas Liiva RESOLUTSIOON Vabastada B.G temale Viru Maakohtu 11.08.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 4, 78 p 2 määrata B.G-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest üks aasta. Kohustada B.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada B.G katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima endale töökoha või jätkama õpinguid nelja nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - alluma vajadusel alkoholiravile selleks eelnevalt antud nõusolekul; - mitte viibima paikades, mis on põhiliselt määratud alkoholitarbimiseks ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased. - Määrata B.G kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada B.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid (asukoht Majaka 26, Tallinn 11416) kasuks 75,60 (seitsekümmend viis eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 12,60 eurot) eurot v.-adv. Toomas Liiva poolt määratud korras süüdimõistetu B.Gkaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu riigi kanda. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab B.G karistust Viru Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 (üks) kuu vangistust Pärnu Maakohtu 06.12.2010 otsusega mõistetud karistus 3 (kolm) aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti B.G-le 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust. B.G karistusaja algus on 24.10.
3. Kinnipeetavat B.G on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib ta esimest korda. Väärtegude toimepanemise eest on kinnipeetavat karistatud 13-l korral, sealhulgas on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 71 järgi. B.G on toime pannud varguseid, röövi ja isikuvastaseid kuritegusid. Isikuvastase kuriteo pani ta toime katseajal, samuti vanglas. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Käesolevaks ajaks on 3 kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 2 aastat 2 kuud ja kanda jääb veel vähem kui 1 aasta vangistust. B.G on paigutatud alates 16.12.2010 Viru Vanglasse. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav lõpetanud 22.06.2011 põhikooli, 10.06.2011 läbinud sotsiaalprogrammi Equip, 31.07.2012 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, 20.07.2012 lõpetanud müürsepp-pottsepa 160 tunnised kursused, 22.06.2012 lõpetanud palkmaja ehituse 160 tunnised kursused, läbis 14.09.2012 Convictus tugigrupi, samuti on ta läbinud esmaabi 16 tunnise kursuse. Alates 01.09.2012 õpib B.G Viru Vangla xxxx. №ortele mõeldud motivatsiooniprogrammis hea käitumise eest on ta käinud kaks korda kojusõidul. Tema käitumine on olnud eeskujulik. Vanglas olles on toimunud nõustamised sotsiaaltöötaja ja psühholoogi poolt, vestlused kaplaniga eluga hakkama saamisest, mõttemaailma muutustest. Kinnipeetav on osalenud kirjanduskonkursil. Kinnipeetaval B.G puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos isa M M aadressil xxxx. Tegemist on vanaemale kuuluva 2-toalise erastatud korteriga, kus on sobilikud elamistingimused. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava vanemad. Vabanemisel jääb B.G elukoht samaks. Kinnipeetav õppis kuni 8-klassini xxxxx, põhihariduse omandas ta xxxx, kus tema õppeedukus on olnud väga hea. Kinnipeetav on motiveeritud haridust omandama. Olemas on garantiikiri, et vabanemisel võetakse kinnipeetav õppima xxxx. Tuleviku eesmärk on isikul minna ülikooli ärijuhtimist õppima. Vabaduses olles oli kinnipeetav vanemate ülalpeetav. Kinnipeetava ema on xxxx, kuid isa töötab. Kinnipeetav omab töökogemust juhutööde näol, ta on puid lõhkunud, muru niitnud, viibinud õpilasmalevas. Õppimisega sai kinnipeetav hakkama. Pere majanduslik olukord on rahuldav, vanglas toetatakse kinnipeetavat rahaga. Isiku sõnul töötamise vastu pole tal midagi, kui tehtud töö eest makstakse väärilist töötasu. Vanematepoolse toetuse kohta on olemas garantiikirjad. B.G on täitmata võlanõudeid summas 580,84 eurot. Kinnipeetava leibkonda kuuluvad isa M M, ema S M ja poolvend M P, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud 16 aastat tagasi. Vanemad lahutasid, kui kinnipeetav oli 8 aastane. Algselt elas kinnipeetav emaga, kuid kui poolvennal tekkisid seadusega probleemid, siis kolis kinnipeetav isa juurde, kus elas alates
4. eluaastast. Peale vanemate lahutust jätkus hea läbisaamine mõlema vanemaga. Hetkel kinnipeetava isal alkoholiga probleeme ei ole. Kinnipeetav oma poolvenna M P läbi ei saa, kuna viimasel on probleemid nii narkootikumide kui ka alkoholi tarvitamisega. Hetkel viibib M P vanglas, olles eeluuritav. Kinnipeetaval olid varasemalt hoolimatu elustiil ja kuritegelikud hoiakud, kuid vanglas olles on ta teinud järeldusi ning oma käitumisega igati üles näidanud tahet muutuda ning ta on ka muutunud. Aasta jooksul ei ole toimud distsiplinaarrikkumisi. B.G suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatuid ning probleemse käitumisega noori, kellega isik enam väidetavalt ei suhtle, kuid nendega kokkupuudet ei saa välistada ja seega ka riski. Kinnipeetav tarbis alkoholi koos sõpradega nädalalõppudel ja tarvitatavad alkoholi kogused olid suured. Esines olukordi, kus kinnipeetav tarbis iga päev alkoholi ning sel perioodil kodus ei viibinud. Joobes olles käitus isik agressiivselt, sattus kaklustesse, kuna ei talunud tema kohta halvasti ütlemist. Joobes ja vihasena on agressiivse käitumise risk olemas. Isik on olnud motiveeritud sõltuvusainetest loobuma. Ta on jõudnud arusaamisele, et alkoholi tarbimine ei ole tema elus toonud midagi head. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on B.G diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tunnistab oma varasemaid probleeme ja teab, millest tulevikus hoiduda. B.G puhul on uue kuriteo 4 toimepanemise risk olemas. Kuna B.G vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 24.11.2013 ja käesolev menetlus osutub viimaseks, peab vangla kõiki asjaolusid kogumis hinnates otstarbekaks kaaluda tema vabastamist kriminaalhoolduse alla, et pikema perioodi vältel oleks võimalik jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla. Katseajal saaks kriminaalhooldaja aidata kinnipeetaval tegeleda tema riskivaldkondadega, mida vabanedes karistuse ärakandmisega kontrollida ei saaks. Viru Vangla toetab B.G ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, tehes ettepaneku alkoholi probleemide ilmnemisel tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 5 suunata isik tema eelneval nõusolekul ravile. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, siis tehakse ettepanek kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et poolteist aastat enne kinnipidamiskohta sattumist B.G käitumine ja õppeedukus halvenesid. Kuritegelik käitumine tuli vanematele ootamatult, sest vanemad said poja tegudest teada politsei käest. Ema arvates on poja probleemkäitumise üheks algpõhjuseks sõbrad ja alkoholitarbimine. Ema sõnul pole poeg kunagi tarbinud narkootilist ainet. Hetkel viibivad kõik poja vanad sõbrad kinnipidamisasutuses. Ema väitel on poeg sõprade poolt mõjutatav. Kinnipeetava sõnul oleks talle piisanud ka 3 kuust, et mõista, mis on õige ja mis ei ole. Ema ja isa on poega kogu vangistuse vältel toetanud ka rahaliselt, saates pojale iga kuu kusagil 70 eurot. Samuti saadetakse pojale üle kuu pakke, mis sisaldavad kinnipeetavale vajalikke asju. Emale on määratud xxxx ja ta saab pensioni umbes xxxx kuus. Isa töötab xxxx, saades umbes xxxx kuus. Pere on majanduslikult toimetulev. Kinnipeetav on varasemalt 1-l korral allutatud käitumiskontrollile, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo, samuti esines alkoholi kuritarvitamist. Vangistuses viibides on kinnipeetaval varasemalt olnud probleeme kontrollile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. Isik omab motivatsiooni jätkata oma elu peale vangistust seaduskuuleka kodanikuna. Kinnipeetav loodab õpinguid jätkata, leida tööd ja kooli kõrvalt ka tööl käia. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral panna riskide maandamiseks kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. B.G soovib, et teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastataks. Kinnipeetav tunnistas, et pani vanglas olles toime kuriteo, soovides ennast tõestada. B.G sõnul uusi distsiplinaarrikkumisi lisandunud ei ole. Kinnipeetava sõnul oli tal vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid vabanemisel on ta nõus vastavale ravile minema. Kinnipeetava sõnul on tema põhieesmärk lõpetada keskkool. Prokurör toetas kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest B.G on noor inimene, kes on sattunud esimest korda vanglasse. Halb on see, et vanglas pani ta toime kuriteo, põhjendades ise seda eneseteostuse vajadusega. Tänaseks päevaks on ta aru saanud, et nii käituda ei saa. Vangla on B.G iseloomustanud positiivselt, ta on lõpetanud mitmed kursused ja põhikooli, on toimunud vestlused sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Tema suhted vanematega on head ja vanemad ootavad teda koju. Enne vangistust on olnud probleeme alkoholiga ja ta on ise ka seda tunnistanud. Vajadusel on ta nõus minema alkoholiravile. Prokurör leiab, et tegu on noore inimesega, kes on vangistuses olles lõpuks aru saanud, kuidas käituda ei tohi ja edaspidi hoidub sellisest käitumisest. Prokurör teeb ettepaneku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määrata kinnipeetavale kohustused, mis vangla on vajalikuks pidanud. Kaitsja leidis, et B.G tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, juhtides tähelepanu vaid kahele aspektile. Vangla on lasknud kinnipeetava 2 korda puhkusele 5 ja ta on mõlemad korrad tulnud tagasi. Sellega on ta näidanud, et suudab vabaduses olla ilma kuritegusid toime panemata. Kaitsja arvab, et noorele inimesele vanglasse sattumisel oleks olnud šokivangistus hea küll, sest see omab mõju esmakordselt vangis istujatele ja see ei tohiks olla üle 6 kuu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et alaealise süüdimõistetu B.G võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest positiivsed asjaolud kaaluvad ilmselgelt üle negatiivse. Kinnipeetavat B.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine) on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes, sest väidetavalt tahtis B.G ennast tõestada. Kinnipeetav on edasise vangistuse kandmise jooksul aga märkimisväärselt muutunud ja on edaspidigi motiveeritud muutuma, arvestades tema head käitumist vanglas, õpingute jätkamist, mitmete sotsiaalprogrammide ja tegevuste läbimist ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks B.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustuste panemisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annab kohtu arvates süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt. Kohtuistungil osales alaealise süüdimõistetu kaitsjana v.-adv. Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 75,60 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid KrMS § 180 lg 3 alusel jätab nimetatud summa riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
6. jaanuaril
7. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne