KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2013.a. Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-13-5654 Kohtu koosseis Indrek Saar Väärteoasi U.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 14.augusti
- aasta kiirmenetluse otsusele U.H süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik U.H (isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxx xx, x Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Olimar Merilain Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 3, 133, 135 lg 2 ja 4, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156 RESOLUTSIOON Muuta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 14.augusti
- aasta kiirmenetluse otsust U.H karistamise kohta Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja vähendada rahatrahvi viiekümne
(50)trahviühikuni, millele vastab kakssada
(200)eurot. KarS § 66 lg. 1 kohaselt määrata rahatrahvi tasumine ositi kümne
(10)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. kakskümmend
(20)eurot kuus. Rahatrahv tuleb tasuda ühele kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodest Tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses ette nähtud viitenumber. Esimese osamakse mittetasumise korral võib kohtuväline menetleja saata otsuse täitemenetluse alustamiseks. Saata otsus kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis U.H 16.juulil 2013.a kella 22:05 paiku Rapla maakonnas Vilivere külas Kohila vallas autot Toyota Hiace registreerimisnumbriga xxx xxx, omamata selle kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud teo väärteona liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja määranud karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut s.o. 300 eurot. U.H leiab, et temale kui alaealisele on trahv on liiga kõrge ja palub karistuse kergendamist. Ta ei ole varem karistatud. U.H on xxxx xxxxx xxxxxxxxxx õpilane, mistõttu tal puudub sissetulek ja rahatrahvi peavad tasuma vanemad. Peres on aga veel kaks alaealist last ning rahatrahv võtab pere sissetulekust olulise osa. Seepärast taotleb U.H kohtuvälise menetleja otsuse muutmist ja karistuse vähendamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. Sissetuleku puudumine seoses õppimisega ei välista rahatrahvi määramist väärteoasjades. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-57-03 on märkinud, et rahatrahvi erinevalt rahalisest karistusest saab mõista ka nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kohtuvälisele menetlejale on teada, et menetlusalune isik on õpilane. Karistuse määramisel on arvestatud isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maksimaalne karistus Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks aresti kohaldamist. Rahatrahv on määratud sanktsiooni ülemmäära piires arvestades isiku tahtlikku käitumist ja teo tagajärge - autoga sõideti teelt välja kraavi ja tekitati varaline kahju. Juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit juhtima asudes pani U.H toime raske liiklusalase rikkumise ja seadis oma kogenematusega ohtu teiste liiklejate, kaasaarvatud samas sõidukis viibinud reisija elu ja tervise. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. U.H ei esitanud kohtuvälises menetluses taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks pikema aja jooksul, mistõttu ei olnud võimalik rahatrahvi täitmisele pööramist edasi lükata ega maksetähtaega pikendada. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamisega. Kui menetlusalusel isikul ei ole võimalik rahatrahvi tasuda ja puudub vara, millele sissenõuet pöörata, siis on võimalik rahatrahv asendada aresti või üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku. Süüks arvatud väärteo koosseis on U.H käitumises tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välisavad asjaolud. Asjas ei ole vaidlust, et U.H mootorsõidukit juhtis ja et tal vastav õigus puudub. Arutatava väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni ükssada trahviühikut s.o. 400 eurot ja kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks määrata karistuse sellest enam kui pooles ulatuses. U.H tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud, ta on oma teo keelatusest aru saanud ja seda kahetseb seda. Kohus peab võimalikuks arvestada kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Teo toimepanemise ajal oli U.H veel alaealine ja ka seda peab kohus vajalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Samas on tegemist kavatsetult toime pandud väärteoga, mis põhjutsas kaasliiklejatele otsese ohu. Neil põhjustel kohus leiab, et karistust võib küll vähendada, kuid mitte rohkem kui pooleni sanktsiooni ettenähtust s.o. viiekümne
(50)trahviühikuni, millele vastab kakssada
(200)eurot. Karistuse määramisel on aluseks teo ohtlikkus, mitte selle toimepanija tegevusala või materiaalne olukord. Indrek Saar Kohtunik