4-13-5463/4

4-13-5463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5463 (2316,13,006345; 2316,13,006447, 2316,13,007819) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.K, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Terle Kesküla, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1
2. F.K süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega nr 1-13-7877 mõistetud vangistuse ärakandmisest.
4. F.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 105 (ükssada viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.K, 4-13-5463, joobeekspertiis“.
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.09.
6. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1270612 selles, et 24.07.2013 kell 18.15 peeti Tallinnas, Sõle 62 juures kinni F.K, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja 7-aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 28.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1271584 selles, et 28.07.2013 kell 11.35 peeti Tallinnas, Sepa 5 juures kinni F.K, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja 7-aminoklonsepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 31.08.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1366481 selles, et 31.08.2013 kell 11.10 peeti Tallinnas, Kopli/Sõle tänavate ristmikul kinni F.K, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja 7-aminoklonsepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta Kohtuistungil menetlusalune selgitas, et esimest kahte ei mäleta, kuid kolmas kord oma arust analüüsi ei andnud. Oma teada on kõik asjad juba ära istunud ja ainult üks pidanuks kohtus olema ja teine menetluses. On vahistatud seoses vargusega, karistus 2 kuud, arvestatakse mõned päevad maha. Metadoon on arsti välja kirjutatud, tabletid ka, antidepressandid. Põhimõtteliselt tahaks vaheaega pärast vangistust, et saaks metadooni ravile tagasi. Kui vangistus mõistetakse, siis võetakse ravilt maha. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata kolme rikkumise eest arest 15 päeva ning arest peab olema ära kantud pärast vangistuse ärakandmist. Välja mõista menetluskulu 105 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine on uuringuaktides tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Seejuures on teda korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest arestidega ning varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistustega. Ka käesoleval ajal kannab menetlusalune isik vangistust varavastase kuriteo toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist ning ainuüksi esimesele inkrimineeritud väärteole eelnevalt on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 2013 aasta jooksul kolmel korral arestidega karistatud. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme järjestikuse väärteo toimepanemises, siis leiab 2 kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista aresti sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Kuna menetlusalune isik kannab temale Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega mõistetud vangistust, siis kuulub mõistetav arest ärakandmisele alates mõistetud vangistuse ärakandmisest. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, millest nähtuvalt on menetlusalune isik regulaarselt toime pannud samalaadseid väärtegusid, siis ei pea kohus võimalikuks jätta menetlusalusele isikule aega aresti ärakandmiseks tema enda valitud ajal, vaid arest kuulub ärakandmisele koheselt peale vangistuse ärakandmist, kuivõrd sellisel juhul tekib menetlusalusel isikul sõltuvusainete tarvitamisel suurem ajavahemik ning menetlusalusel isikul puudub võimalus narkootilisi aineid tarvitada. Märt Toming kohtunik 3