← Eesti

4-13-6221/7

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 6221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. oktoobril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: G.B kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Jaak Paju osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. oktoobril 2013 G.B kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 13, 006086 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et põhjustas liiklusõnnetuse, vigastades jalakäijat. Talle mõisteti karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 600 eurot ja lisaks veel tasuda ekspertiisikulud. Taotleb mõistetud karistuse vähendamist, kuna kahetseb, vasakpöörde sooritamisel päike paistis eredalt silma. Tema töötasu jääb alla keskmist palka, peab läbima ravikuuri, mille maksumus 700 eurot aga kahjuks haigekasse ei saa seda praegusel hetkel hüvitada. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et soovib mõistetud rahatrahvi vähendamist kolmandiku võrra. Kohtuvälise menetleja esindaja, toetudes väärteoasja materjalidele, kaebajal on alus seda taotleda ja ei vaidle taotlusele vastu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt 03.05.2013 kell 15.45 G.B poolt juhitud sõiduk tegi vasakpööret Kärberi 18 ega lasknud läbi kahte jalakäijat ja toimus nendega kokkupõrge. Jalakäijad toimetati haiglasse. Vastavalt kohtuvälise menetleja määrusele, taotleti ekspertiisi teostamist ühe kannatanu suhtes. Ekspertiisiakti kohaselt XXX esinesid kõhu ja maksa põrutus, parema õlavarre ja parema reie põrutus ning nahaalused verevalumid kõhul ja paremal ülajäsemel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses – liikuvalt sõidukilt saadud löögi tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustuste kestus ei ületa 4 kuud. Teisel kannatanul s.o. Valentina abikaasal tuvastati peaaju vapustus, naha marrastused vasakul labakäel, seljal ja paremal põlvel. Vigastustega on tekitatud kerge raskusaste. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt G.B juhtis mootorsõidukit, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ei sõitnud sellise kiirusega, mis piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijaid, kes on ülekäigurajal, vaid sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijatele. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Lennart G.B-le ja tervisekahjustused XXX ja XXX. Oma tegevusega G.B pani toime LS § 223 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt G.B süü on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdalik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuvastatud, et sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud inimestele tervisekahjustus ja varaline kahju. Tulenevalt eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult käituma, leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud range karistuse määramine suure rahatrahvi näol. KarS § 56 lg. 1 alusel määrati LS § 223 lg. 1 alusel rahatrahv150 trahviühikut s.o. 600.00 eurot. Välja mõista menetluskuludena ekspertiisitasu 84.00 eurot. Kohus kuulas menetlusosaliste ütlused ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas lisaks muudele tõenditele alljärgneva: -väärteoprotokollis ja otsuses märgitu kohaselt väärteoga põhjustati varaline kahju Lennart G.B. Materjalidest ei ole tuvastatav, et XXX oleks kohtuvälisele menetlejale esitanud dokumendi temale tekitatud varalise kahju nõude kohta, kinnitamaks temale tekitatud kahju suurust, kohtuväline menetleja pole sellist nõuet ka esitanud. Samuti sõidukile tekitatud kahjustuste kohta pole määratud ega tehtud ekspertiisi. Kohus arvestab karistuse mõistmisel isiku kahetsust, liiklusõnnetuse asjaolusid, kannatanutele tekitatud vigastuste raskusastet, kannatanute poolt ei ole kaebaja suhtes varalisi pretensioonide esitatud, kaebaja tervislikku seisundit, tema sissetulekut ja majanduslikku olukorda, tema seaduskuulekat käitumist. Kohus ülaltoodu alusel on seisukohal, et G.B poolt esitatud taotlus talle mõistetud rahatrahvi vähendamiseks on põhjendatud, seda taotlust kinnitas ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtu poolt mõistetav rahatrahv on proportsionaalne väärteo tehioludele, isiku käitumisele sündmuskohal. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 G.B poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlusetalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 13, 006086 G.B karistamise kohta LS § 223 lg. 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 600.00 eurot osaliselt tühistada. 3 G.B suhtes LS § 223 lg. 1 järgi mõista rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 4 G.B tasuda ka kohtukulude ekspertiisitasu 84.00 eurot ja summa tasuda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 viitenumber 10220135211628 5 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.