lg 4 rikkumisele, kuid selle paragrahvi lõige 6 jäi ilmselt nende ebapädevuse tõttu arvestamata. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et videosalvestus sündmusest on arusaamatutel põhjustel toimiku materjalidest kadunud. Kohtulikul uurimisel kinnitaski politsei esindaja, et see oli erandjuhtum, kui tehniliste põhjuste tõttu jäi videosalvestus kadunuks, kuid see on kaebuse esitaja arust üks tähtsamaist väärteo toimepanemise tõenditest. Kaebuse esitaja on arvamusel, et kadunud videosalvestuses oli selgelt jäädvustatud jalakäijate ja tema sõiduki asukoht sõiduteel, mis ei vasta politseinike huvidele. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse suurus 40 eurot ning see, et otsuse tegemisel ei põhjendanud kohtuväline menetleja nimelt sellise rahatrahvi määramist, näitab seda, et politseiametnikud said enda ebaõigsusest aru ja otsustasid, et 40 euro tõttu ei hakka kaebuse esitaja kaebust esitama. Kaebuse esitaja leiab, et need kahtlused ja vastuolud, mis kerkisid esile sellel kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus, jäid kõrvaldamata. Vastavalt aga kohtumenetluse ühele põhimõttele ehk süütuse presumptsioonile tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Otsuses nr 3-1-1-101 märkis Riigikohus, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuses öeldud ja kohtulikul uurimisel kinnitatud asjaolude alusel võib kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 3 Sellest, et videosalvestis on ära kadunud, ei ole midagi kriminaalset. J.T süüd kinnitavad tunnistaja M. L ütlused, kes kahel korral andis üsna üksikasjalikke ütlusi sellest, mis toimus . Ta kahel korral ütles, et tegelikult jõudsid jalakäijad sõidutee keskele. Politseinike arvamuse järgi tekkis oht jalakäijatele J.T poolt, mille eest sai ta karistatud. Sõites ta ei vähendanud kiirust ega andnud teed jalakäijaile, mis on
Väärteoprotokolli ja otsuse osas arvab kohtuvälise menetleja esindaja, et J.T pretensioonid on põhjendamatud. Karistamiseks oleva paragrahvi faabulat kajastavad nii väärteoprotokoll, kui otsused. Ü kski seadus ei sätesta, et jalakäijate ja sõidukite asukoht sõiduteel oleks täpselt kirjeldatud,
lg 1 faabulat aga täielikult kajastatakse nii otsuses, kui ka väärteoprotokollis. Kui kõne all on õigusrikkumise toimepanemise kohas ülekuulatud A L ütlused, siis jääb J.T millegipärast ainult esimese osa juurde sellest, et A. L ei näinud sõiduteel jalakäijaid, kuid jätab ütlemata, et ütlusi andes A. J.T ütles et, ta ei vaadanud sõiduteed, seetõttu ei näinudki. Politseitöötajad teostasid järelevalvet selle ülekäiguraja üle seoses linnaelanike järjekordsete kaebustega ja tõepoolest ohtliku ristmikuga, kus juhtub selle paragrahvi mittejärgimisel palju liiklusõnnetusi seoses inimestele otsasõitmisega. Selle alusel teostati järelevalvet selle ülekäiguraja ja möödasõitvate autode üle. Kui reisija ei näinud, ei tähenda see, et politseinikud rikkumise välja mõtlesid, politseinikel ei olnud mõtet teha seda. Kui kõne all on J.T tagakiusamine, siis see on naeruväärne väide, kolm protokolli tunnustati kohtumenetluses olevatest neljast protokollidest seadusekohasteks ja ta on süüdi tunnistatud antud õigusrikkumiste toimepanemises ning seda enam, kriminaalpolitsei menetleb veel ühte menetlust seoses õigusrikkumisega kriminaalkorras. Seetõttu arvab kohtuvälise menetleja esindaja, et härra J.T kaebus ei vasta seadusele ja härra Teslenko otsus vastab seadusele täielikult. Kui kõne all on karistuse määr, siis antud juhul on rahatrahv tavapärane esimesel korral, see on maksimumsummast üks viiendik. Kõik on tehtud seaduse raames ja vastab seadusele. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta härra Teslenko otsus jõusse ja härra J.T kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas videosalvestuse kadumist tehnilise veaga. Ta seletas, et see on erandjuhtum, kui videokaamerast arvutisse ülekandmisel on videosalvestus tegelikult kadunud tehniliste probleemide tõttu. Nad ei saanud seda leida ja taastada, kõik see oli seotud üksnes tehnilise veaga. Tunnistaja M L andis kohtus ütlusi, mille kohaselt teostasid 22.09.2012 liiklusjärelvalvet Maxima juures Tallinna mnt 12, kus seisid ja võtsid videosse reguleerimata ülekäigurad a. Nägid, et juht (kaebuse esitaja) ei lasknud läbi jalakäijat. Kui juht sõitis jalakäija juurde, ei jäänud ta seisma, ei vähendanud kiirust ega lasknud jalakäijat läbi, kes oli juba ülekäigurajal. Sõiduk sõitis Tallinna mnt 21 poole, auto oli punast värvi, autonumbrit tunnistaja ei mäleta, peale seda, kui nad pidasid selle isiku kinni, oli seesama isik roolis. Kas kõrval istus isik, tunnistaja täpselt ei mäleta. Tutvustasid end patrullpolitseinikena, selgitasid kinnipidamise põhjust, isik ei olnud sellega nõus ja seejärel tegid väärteoprotokolli. Videosalvestus oli tehtud. Seda oli näidatud menetlusalusele isikule. Menetlusalusele isikule esitati pärast õigusrikkumist videosalvestus, millega menetlusalune isik ei nõustunud. Jalakäija oli ülekäigurajal ja kaebuse esitaja ei teinud midagi, et teda läbi lasta. Jalakäija oli kindel, et autosid ei ole paremal ega vasakul ja ta võib ületada sõiduteed. Kuivõrd see on neljarajaline tee, Tallinna mnt 13 risti pargitakse sõidureale sõidukid ja see tähendab, et sõidutee ja nähtavus oli juba halb nii jalakäijaile kui juhtidele, eriti kui on väga palju autosid. Tol päeval olid autod pargitud nii, et juhtidel oli hea nähtavus. Jalakäija oli juba ülekäigurajal, ta oli juba kolmandal sõidurajal ja kõige ohtlikum hetk oli, kui jalakäija läbis poole teekonnast ja teda ei lastud läbi. Seaduses on kirjas, et autojuht peab vähendama kiirust miinimumini, et ta ei kujutaks ohtu jalakäijale ja vajadusel peatama ning laskma jalakäija läbi. Videosalvestus oli ning seda videosalvestust näidati kaebajale. Videosalvestusest oli hästi näha, et kaebaja ei lasknud jalakäija läbi. Täiendavaks asjaoluks on see, et jalakäija oli juba läbinud poole teekonnast ja juht ei lasknud jalakäija läbi. Tunnistaja paarimees oli ka selle juures. Tunnistaja ei oska öelda, kuidas videosalvestus on ära kadunud. Seletas, et nad ei suuda videosalvestust ise kõrvaldada. See, mida salvestati videokaameraga, jääbki sinna. 4 Kohtuistungil määras kohus avaldada tunnistaja A L ütlusi. Tunnistaja A L andis 22.03.2012 ütlusi selle kohta, et 22.03.2012 viibis autos Opel Sintra, reg.nr. xxx sõitjana, rooli taga oli tunnistaja poeg J.T. Nad liikusid Narva kesktänavatel. Tunnistaja istus ees juhi kõrval. Ta ei näinud sõiduteel jalakäijaid, kuna ei vaadanud ümber. IV KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuvälise menetleja 18.10.2012 otsuse kohaselt rikkus J.T liiklusseaduse § 35 lg 4 ning tema väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse (edaspidi
) § 222 lg 1 järgi.
lg 4 kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
p 100 kohaselt ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Kaebuse põhiseisukohad on, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale kujutas menetlusalune isik jalakäijaile ohtu ning ei lasknud neid üle; oma tegudega ta ei kujutanud jalakäijale ohtu, sest tema sõiduki ja jalakäijate vahel oli kaks sõidurada; tunnistaja M. Lohk andis segaseid, vastuolusid ütlusi; tunnistaja A. J.T ütlusega on kaudselt kinnitatud, et jalakäijad hakkasid just liikuma mööda sõiduteed; väärteoprotokollis ei ole täpset ja täielikku teo kirjeldust, väärteoprotokollis ja otsuses ei ole kirjutatud, kus olid jalakäijad ja millisel sõidurajal liikles menetlusaluse isiku sõiduk; videosalvestus on kadunud; kahtlustused ja vastuolud, mis kerkisid esile kohtuistungil jäid kõrvaldamata. Tunnistaja M L ütluse kohaselt oli j alakäija juba ülekäigurajal, ta oli juba kolmandal sõidurajal ja kõige ohtlikum hetk oli, kui jalakäija oli läbinud poole teekonnast ja teda ei lastud läbi. Kohtul ei 5 ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Oma ütluses, mis oli antud kohtuistungil menetlusalune isik J.T rääkis, et liikudes paremal pool servapoolses reas Tallinna maanteed mööda Kangelaste prospekti poole ja lähenedes reguleerimata ülekäigurajale põiki maja nr 13, nägi ta külgnägemisega, et vasakul pool olevad jalakäijad on hakanud sõiduteed ületama ehk just astunud ülekäigurajale. Oma tegudega ta ei kujutanud jalakäijaile ohtu, sest tema sõiduki ja jalakäijate vahel oli kaks sõidurada. J.T ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 22.09.2012.a. menetlusaluse isikuna üle kuulatud, andis J.T vastuolulisi ütlusi (lk. 11). Esmalt andis ta ütlusi selle kohta, et ta ei näinud sõiduteel jalakäijaid. Hiljem aga J.T ütles, jalakäija seisis sõiduteel. Kohtuistungil andis J.T ütlusi, et vasakul pool olevad jalakäijad on hakanud sõiduteed ületama (lk. 58, 61). Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et J.T andis vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Tunnistaja A L ütluse kohaselt ta ei näinud sõiduteel jalakäijaid, kuna ei vaadanud ümber. On tuvastatud, et videosalvestus on sündmuskohal tehtud, seda nägi menetlusalune isik, pärast videosalvestus on kadunud tehniliste põhjuste põhjal. Kuid J.T süü kinnitatakse tunnistaja ütlusega ja toimiku materjalidega. Kohus ei leidnud kohtulikul uurimisel kahtlustusi ja vastuolusid, mis jäid kohtuistungil kõrvaldamata. Kohus on seisukohal, et nii väärteoprotokollis kui ka otsuses on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga 69. Üldmenetluse otsus on koostatud kooskõlas VTMS §-ga 74. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei täitnud
lg 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Kohus leiab, et J.T pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht olema eriti hoolas jälgimaks teed ületavaid või teeületamisvõimalust ootavaid jalakäijaid. Kohus leiab, et käesoleval juhul pidas J.T võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida, pannes kergemeelsusest toime väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kohus leiab, et J.T talle süüks arvatud
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et J.T rikkus LE § 35 lg 4 – 22.09.2012 kell 16.38 Ida-Virumaal, Narva linnas, Tallinna mnt. 13, liikudes Kangelaste prospekti suunas juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed ülekäigurajal tee ületamist ootavale jalakäijale. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud - J.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. J.T on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.T puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse suurust mõjutab õiguskorra kaitsmise huvi, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et oleks tagatud kõigi liiklejate, sealhulgas ka jalakäijate turvalisus. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole liiga suur, kuna see on mõistetud alla keskmist määra ning käesoleval juhul ei esine enam ka karistust kergendavat asjaolu, kuna kohtuistungil ei kahetsenud J.T väärteo toimepanemist, leides, et ta ei pannud väärtegu toime. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS §-st 132, 134, 135. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnujk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.