lg1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.Z , ik. xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N.Z kuriteos
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata N.Z i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja 08. aprilli 2011.a. kohtuotsusega
sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 7 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aastale ja 7 kuule vangistusele vastab: 365+7x30=575 päeva x2 tundi= 1150 ( üks tuhat ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1150 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 24 kuud ehk kaks
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus N.Z `ele nõutud karistus:
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata N.Z-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08.04.2011 kohtuotsusega nr 1-10-14044
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuule vangistusele vastab (365+7x30=575) ehk 575 vangistuspäevale vastab (575x2) 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1150 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Kriminaalasi nr 1-11-9104 Süüdistatav N.Z andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. N.Z väljendas kahetsust toimepandu üle. Arvestades enda ja perekonna raske materiaalse olukorraga palub ennast osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.Z-i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.Z suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.Z-ilt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . N.Z-i kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 7 pooltunni eest summas 7x15.98=111.86, millele lisandub käibemaks (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.22.37 eurot. Kaitsja taotleb tasu käibemaksuga kokku tasu 134.23 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.Z puudub alaline töökoht, tema ülalpidamisel on üks alaealist last. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.Z-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. N.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.Z-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. 4 Kriminaalasi nr 1-11-9104 Kristel Pedassaar Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.