4-10-4741/8

4-10-4741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4741 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi L.J-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 08.12.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2315,10,010746 19 L.J-i karistamine liiklusseaduse (LS) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahvühikut ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, kaebaja vaidlustab määratud lisakaristust Kaebuse esitaja L.J (isikukood: XXX, elukoht XXX; Ukraina Vabariigi kodanik; töökoht OÜ K ) Kohtuväline menetleja Politseija korrakaitsebüroo Asja arutamise aeg ja koht
3. aprill 2011.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja L.J Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kohtuvälise menetleja esindajad Triinu Riigor, Enel Reegat RESOLUTSIOON Juhindudes karS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, V™S § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:
4. Jätta kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 08.12.2010.a otsus väärteoasjas nr 2315,10,010746 muutmata.
5. Rahatrahv 383.47 eurot (6000 krooni) ja menetluskulud kokku 25.95 eurot (406 krooni) tasuda otsusele edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahv ja menetluskulud tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 08.12.2010.a otsuses väärteoasjas nr 2315,10,010746 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
6. Kohtuotsus rahatrahvi ja menetluskulude tasumise osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi ja menetluskulusid või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis
7. päeval kassatsiooniteate esitamisest Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 08.12.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr 2315,10,010746 19 karistati L.J liiklusseaduse (LS) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahvühikut ja 19 LS § 74 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis L.J 26.10.2010.a Tallinnas Linnamäe teel mootorsõidukit Opel Calibra reg märk XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis juhi veres oli alkoholisisaldus 0,47+/-0,05 mg. L.J rikkus seega liikluseeskirja (LE) § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi. L.J esitas eelnimetatud otsuse peale 22.12.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsuse, paludes vähendada rahatrahvi pere majandusliku olukorra tõttu ning mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna kaebaja leidis 2010.a detsembrikuus töökoha autojuhina. Kohtuistungil jäi L.J kaebuse juurde. Kaebaja toime pandud tegu ei vaidlustanud, jäi taotluse juurde põhikaristuse kergendamiseks ja lisakaristuse mittekohaldamiseks. Kinnitas trahvi ühes osas maksmise võimalikkust venna abiga. Seletas, et jõi kaks õlut umbes kell 24:00 baaris ja kuna ei tahtnud autot baari juurde jätta võimaliku vandalismi hirmus, viis selle 200 m eemale, kus seisis politsei. Ei uskunud, et kahest 0,5 liitrisest 5,6-5,8-kraadisest õllest võiks tekkida nii suur joove, kui vereproovi tulemusena ilmnes. See on esimene kord, kui istus rooli joobes, erinevaid liiklusalaseid rikkumisi on küll teisigi olnud. 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm, kaebaja töötab autojuhina OÜ-s K , sissetulek on 500 eurot, lapse ema ei saa vanemahüvitist. Autot on vaja ka ÜKT tegemiseks, ühistranspordiga liikudes ei jõuaks kuhugi. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Isik on toime pannud enamohtliku ja tahtliku väärteo toime vaatamata varem määratud trahvidele ja juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisele, samuti pannud arutatavast rikkumisest hiljem toime ka uue liiklusrikkumise. Karistamisel on järgitud kõiki KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse aluseid. Isik läks baari autoga ja teadis, et hiljem peab istuma rooli, teadis tagajärgedest, mis võivad kaasneda alkohoolses joobes rooli istumisega. Juhtimisõigus ei ole isiku põhiõigus, vaid üksnes eriõigus, mis aitab tal oma igapäevatoimetusi hõlpsamalt teha. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 08.12.2010.a otsus väärteoasjas nr 2315,10,010746 muutmata. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätete kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. 19 L.J LS § 74 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ega subjektiivsete tunnuste esinemist enda käitumises 26.10.2010.a vaidlustanud ei ole, on tunnistanud nii alkoholi tarvitamist kui sellele vahetult järgneval ajal mootorsõiduki juhtima asumist. Arvestades teadlikkust joodud alkoholist, selle kogusest ja kangusest ning otsustust asuda vahetult sellele järgneval ajal mootorsõidukit juhtima, on tegu pandud toime otsese tahtlusega. Mistahes alust eeldada, et joodud alkohol temas mootorsõidukit juhtima asumise ajaks joovet tekitanud ega säilitanud ei ole, L.J olla ei saanud. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteo objektiivsed tunnused tõendatud 26.10.2010.a kell 02:00 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga kontrollides L.J alkoholijoove, kui sellega kooskõlas oleva joobeseisundi tuvastamise saatekirja uuringuaktiga nr 1822T, mille kohaselt tuvastati 26.10.2010.a kell 04:30 võetud L.J-i verest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboris alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 0,47 milligrammi, laiendmääramatus +/-0,05 mg/g, lõpptulemus 0,42 mg/g, samuti 26.10.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati L.J sõiduki juhtimiselt. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatust menetlusalune isik vaidlustanud ei ole ning kohtul puudub igasugune alus selles väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel kahelda. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Soov juhtida mootorsõidukit selle suhtes võimaliku vandalismi vältimiseks ei mõjuta asjas ei süüteotunnuste, õigusvastasuse ega süü esinemist. Kaebaja oli baari asukoha piirkonna väidetavatest turvariskidest teadlik juba sinna autoga sõites ning tal olid olemas ka kõik reaalsed võimalused baari ilma autota saabumiseks, samuti auto asukoha muutmiseks enne alkoholi tarvitama asumist, kui tal juba vastav kavatsus tekkinud oli. Kuivõrd asjas on tõendatud nii LS § 7419 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises ning ei tema teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasjas uuritud tõenditest ei nähtu, on 19 L.J-i karistamine LS § 74 lg 1 järgi olnud õiguspärane ja põhjendatud. L.J-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtuväline menetleja on määranud L.J-ile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni maksimaalmääras ja võtnud lisakaristusena ära juhtimisõiguse 4 kuuks, s.o lisakaristuse alammäära lähedases määras. Kohus on seisukohal, et selline karistus vastab nii põhi- kui lisakaristuse osas L.J-i süü suurusele (tahtlikult toime pandud tegu), tema organismist tuvastatud alkoholi määrale (LS § 7419 lg 1 koosseisu maksimaalmäära lähedases määras) ning karistusregistrist nähtuvatele kaebaja isikut iseloomustavatele andmetele. L.J-i karistatusest arvukate süütegude toimepanemise eest nähtub, et kaebaja on nii liiklusalast kui laiemat õiguskorda süstemaatiliselt rikkuvaks isikuks, kellele liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kohaldatud varasemad karistused tema õiguskuulekale käitumisele mõjutavat toimet omada suutnud ei ole ja kaebaja ütlustest ei nähtu kohtu hinnangul, et ta oleks mõistnud õigusrikkumiste lubamatust. Kohtu hinnangul üksnes rahatrahvi mõistmisest kaebajas sellise veendumuse kujundamiseks ja kinnistamiseks ei piisaks, käesolevas asjas kohaldatav karistus peab olema range ning kohaldada tuleb vältimatult ka lisakaristust. Puutuvalt kriminaalasjas nr 1-113287 Harju Maakohtu 16.03.2011.a otsuse alusel tegemisele kuuluvasse ühiskondlikusse töösse osundab kohus, et 11.03.2011.a süüdistusaktist nähtuvalt oli kriminaalasjas karistamise aluseks olev tegu
8. oktoobriks 2010.a juba toime pandud, seega pidi L.J ka sellise teo eest kohaldatava võimaliku mistahes karistusega ja selle mõjuga tema elukorraldusele arvestama juba 26.10.2010.a. Samuti on kriminaalasjas mõistetud talle karistus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 27.01.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, ka sellise varasema karistuse olemasolu ja võimalik mõju uue süüteo eest mõistetavale karistusele pidi talle seega teada olema. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kuivõrd L.J on kriminaalasja 1-11-3287 menetluses nõustunud enda karistamisel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga ajal, mil kohtuväline menetleja oli tema suhtes juba teinud lisakaristust määrava otsuse ja kaebajal ei saanud vaatamata kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisele olla mistahes eeldust sellise lisakaristuse tühistamisele, pidi ta ka võimalikku lisakaristuse jõustumist ja selle mõju üldkasuliku töö tegemise võimalikkusele ja hõlpsusele arvestama ise kriminaalasjas vastava nõusoleku andmisel. Ei varasemate süütegude toimepanemisest tulenev karistus (vangistus) ega selle üldkasuliku töö tegemise asendamisega vabatahtlik nõustumine ei saa seega olla käesolevas väärteoasjas lisakaristuse kohaldamist takistavateks asjaoludeks. Samuti ei ole seda kaebaja töö sõltuvus juhtimisõiguse olemasolust, kuivõrd kaebaja on kohtuistungil kinnitanud juhtimisõigusest sõltuva töö tegemist kogu oma tööstaaži jooksul ning soovimatust mistahes teist tööd otsidagi. Otsustades selliselt seada kogu enda majandusliku toimetuleku sõltuvusse üksnes juhtimisõiguse olemasolust ja omades juhtimisõigust, on kaebaja seega olnud juba 26.10.2010.a tahtliku rikkumise toimepanemise ajal teadlik nii juhile sätestatud kohustuste rikkumistest tulenevatest võimalikest karistustest kui nende mõjust tema elukorraldusele ning võtnud vastava riski teadlikult, mistõttu ei esine käesolevas väärteoasjas mingeid lisakaristuste kohaldamata jätmist tingida võivaid erakordseid asjaolusid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et tal on võimalik tasuda määratud rahatrahv ühe maksega, seetõttu on kohus seisukohal, et käesolevas asjas trahvi ositi tasumiseks määramist tingivaid asjaolusid ei esine. Samuti on õiguspärane ja KrMS § 180 lg 1 sätestatuga kooskõlas L.J-ilt menetluskulude väljamõistmine. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja L.J-i karistamine ning temalt menetluskulude väljamõistmine on toimunudd kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 ja KrMS § 180 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Marie Tammsaar Kohtunik